User:Revali

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rene Väli

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Õppekorraldus ja sisekord

Esimeses loengus [1] anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi. Nägime, et valdav enamus kursusest on juba varasemalt vähemalt ühe kõrghariduse omandanud.

Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.

Andres Küti loengu [2] võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös.

Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt "mida teile õpetatakse". Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.

Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows).

Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö "influence without authority". Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne.

Testimine ja Startupid

Järgmises loengus [3] rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega.

Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.

Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma.

Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.

Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.

Süsadminnimisest

Neljandas loengus [4] rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb.

Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel - süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.

Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi "keegile" siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.

Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.

Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.

IT Tööturg, Karjäärikäänakud

Viies loeng [5] andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas.

Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, "enterprise", "Eesti keskmine ettevõte", väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.

Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.

Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale. Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.

Andmed ei allu analüüsile

Kuuendas loengus [6] rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.

Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus.

Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea kas on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat.

Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.

Eesti Vabariigi küberkaitse

Seitsmendas loengus [7] rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga.

Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.

Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset.

Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali.

Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse "pehmete" erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.

Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.

IT ja turundus

Viimases loengus [8] rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.

Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.

On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.

Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[9] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.[10]
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.[11]
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[12]
Mis on tähtajad?
Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.[13]
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[12]
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.[12]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Millised on tegevused?
  • VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. [14]
  • Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:
a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.[15]
  • Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:
a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.[16]
Millised on tähtajad?
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). [17]
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [14]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[18]
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?
Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP
Teine semester: 25 EAP - 27 EAP - 7 EAP = -9 EAP
Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.
Kui suur on teile esitatav arve?
Aasta peale on arve 450 €.

Viited