User:Rhein

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Reigo Hein
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Eesti Infotehnoloogia Kolledž on aastast 2000 andnud rakenduskõrgharidust infotehnoloogia valdkonnas. Õppimistöö on jaotatud kolmeks erialaks: IT süsteemide arendus, IT süsteemide administreerimine ja infosüsteemide analüüs. Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ raames taheti meile anda ülevaatlik arusaam kuidas IT maailm toimib ja mida erinevad töökohustused endast kujutavad. Kõigepealt tutvustati meile õppekorraldust IT Kolledžis, kust saada informatsiooni (nt õppekorraldus eeskiri) ja kust saada abi. Üritati anda ülevaade kuidas õppimine IT Kolledžis käib. Räägiti erinevatest õppetasemetest, erinevatest õppeastmetest ja kuhu saavad IT Kolledži lõpetanud edasi minna. Tutvustati punast joont, erinevaid klubisid ja huviringkondi IT Kolledžis. Ülejäänud ainest tulid rääkima IT valdkonna professionaalid, kellel on aastaid kogemusi seljataga. Räägiti alates it töövaldkonnast, arendajast, adminnist kuni helpdeskini välja. Samas reklaamiti ka töökohti kus nad töötasid ja kommuune milles mõned osalesid. Esimeseks esinejaks oli Peeter Uustal ja Peeter Raielo kes töötavad Skype helpdeskis. Rääkisid oma igapäevaelust Skypes, mis helpdeski töötaja kohustused on ja miks töö helpdeskis on hea. Näiteks uute kontaktide loomine, võimalus inimesi aidata ja annab hea ülevaate süsteemi administraatori kohale. Peab olema ka pidev õpitahe, teadmine kasutatavatest süsteemidest ja tahe inimesi aidata. Lõpuks tutvustasid Skype’i, töö ja praktikavõimalusi. Järgmisena esines meile Janika Liiv tema kogemusest programmeerimismaailmaga. Räägis millega ta igapäev arendusmaailmas kokku puutub (Näiteks versioonihaldus, seletas mis see on) ja mis tehnoloogia või keel sobib mis pilti arendusmaailmas. Reklaamis Rubyt ja rääkis arendusmaailma stereotüüpidest (Et tüdrukud ei oska programmeerida). Lõpetas IT Kolledži ja soovitas liituda Robootikaklubiga, et seal õppida ja saada tutvusi. Samas ka rääkis sellistest kommuunidest kus ta aktiivselt osa võtab – RailsGirls ja TechSisters, mis on enamasti naissoost isikutele tehnoloogia kommuunid. Ka üks IT Kolledži lõpetanu – Andres Septer rääkis meile IT tööturust, ise töötab Playtechis mis tegelevad internetikasiinode valmistamisega. Rääkis IT töökohtadest, kirjeldas omadusi mis peaksid IT töötajal olema(Näiteks koguaeg arendama ennast), et tööle võetakse ainult töökogemustega inimesi ja võimaluse korral minna suurde firmasse praktikale. Rääkis mis vahe on tõelisel spetsialistil ja „generalistil“, ehk siis spetsialist valdab mingit asja väga hästi ja oskab sellel igast kasulikke asju teha, samas generalist oskab paljusid asju pealiskaudselt kuid ei oska spetsiifiliselt midagi. Soovitas parimaks kohaks, kus oma IT karjääri alustada – väikefirmas süsteemi administraatorina. Kahjuks ta rääkis ja väljendas, et raha teenib ainult Linux maailmas, seega väga head muljet see esineja ei jätnud. Meile rääkis Martin Paljak Karmast. Ta on enamus oma professionaalne elu olnud freelancer, teeb tööd vastavalt vajadustele ja ülevaatlikult saab paljude asjadega hakkama, aga ei spetsialiseerunud täpselt millelgi. Samas ei soovitanud ka „koodineeger“ olla, keda võib lihtsalt kellegiga Indiast asendada, seega pidevalt juurde õppida ja ennast arendada. Ise ta oli ID kiipkaardi lugejaga ja selle draiveriga varem tegelenud – Tal endal linuxis ei töötanud ja sai ise lõpuks ID kaardilugeja ka tööle. Esines ka mitu inimest Ignitest. Enamasti reklaamisid Ignite’i, mida nad teevad, kuidas töö Ignites käib ja kuidas nad oma tööd teevad. Rääkisid natuke tarkvara manifestist, et tähtis on inimestevaheline suhtlus, töötav tarkvara ja koostöö kliendiga. Esinejad jätsid mulje, et nad tegelevad väga vanade tehnoloogiatega – Kirjutades flash rakendusi Windows XP’le. Rääkisid ka tarkvara arendusest, tarkvara arenduse metoodikatest ja millele peaksid IT spetsialistid rõhku panema (Arenguvõimelisus, tiimitöö ja suhtlemisoskus). Meile räägiti ka Testimismaailmast Kristjan Karmo poolt, kes oli tegelikult tegelenud ise arendusega ka ja siis viimasel aastal on puhtalt testimisega tegelenud firmas ASA. Rääkis mis on testija kohustused, milline peaks testija olema ja kui tähtis testija on. Selgitas väga hästi, mis on tagajärjest projektides kus testimine on minimaalne(Näiteks rääkis väga kallidest apsakatest tarkvarades mis ulatusid sadadesse miljonitesse), rääkis ka kvaliteedist ja mis on kvaliteetne tarkvara projekt(Ehk siis toode on usaldusväärne ja rahuldab lõpptarbija soove). Rääkis ka natuke arendusmaailmast, et näiteks agiilsel arenduse maailmas on tekkinud valearusaam, et agiilses arenduses dokumentatsioon võib olla puudulik, et poole pealt (näiteks testimise käigus) võib muudatusi teha ja et pole tähtaegu. Viimaseks esinejaks oli IT Kolledži lõpetanud Siim Vene, kes töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Rääkis meile tehnoloogia vajadusest organisatsioonidest ja ettevõtetes, mis on virtualiseerimise eelised (Säästa elektrit), mis on tulemüüri tähtsus. Näiteks kuidas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas üritati iPade juurutada, et arstid saaksid sealt informatsiooni lihtsamalt kätte. Kui võtta kõik need teemad kokku mis erinevad esinejad rääkisid, siis saaks väga hea ülevaate infotehnoloogiast. Alustades arendusest, kus enamasti valitakse tehnoloogiaid mida kasutada (Millest rääkis meile Janika Liiv) siis edasi minnes arendusmetoodikateni (Millest rääkisid meile Ignitest inimesed) kuni tarkvara projekti ühte vajalikku lõppfaasi – Testimisse (Mida tuleb teha ka keset projekti muidugi, millest rääkis meile Kristjan Karmo). Edasi administraatorite tööelust – Millest rääkis meile Siim Vene, kuidas tehnoloogia muudab ettevõtet ja milliste probleemidega puutub süsteemi administraator kokku. Ei puudu ka abi – Et kui kliendil on raskusi või probleemid, siis IT valdkonnas on kindlasti vaja ka helpdeski inimesi, kellest rääkisid meile esinejad Skypes ja mis oleks päris paljudele hea alustuspunkt IT maailma. Ja kõigist nendest töökohtadest võtsid ülevaatlikult meile esinejad Martin Paljak ja Andres Septer. Kõkkuvõtteks ütleksin, et erinevad erinejad andsid väga hea ülevaate infotehnoloogia töökohtade erinevatest liikidest. Olles ise juba tegelenud arvutitega juba üle aastakümne ja programmeerimisega tegelenud alates kaheksandast klassist ja Tallinna Polütehnikumi lõpetanud ütleks, et esinejad olid täitsa mõistlikud ja seletasid oma ala päris hästi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õppekorralduse eeskiri punktis 5.4.4 on kirjas, et õigus kordusarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul anda piiratud mahuga täiendavaid töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid on tasulised v.a riigieelarvelisel kohal õpppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 2

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Varasema töökogemuse arvestamise jaoks on Varasema Õpingute ja Töökogemuse Arvestamise kord (VÕTA). Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.