User:Rhollo

Essee

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus näis algul mulle sellisena, nagu nimigi ütleb, et hakkab rääkima kuidas on IT Kolledžis õpingud korraltatud ja tutvustab meile lähemalt eriala, mille oleme valinud. Algul mul erilisi ootusi ei olnud, aga meeleolu vahetus, kui sain teada, et iga nädal tuleb rääkima oma ala spetsalist(id). See andis võimaluse tutvuda IT maailmaga lähemalt ja kuulda ka kogenud imimeste arvamusi nende töö kohta.

Esimene loeng oligi täpselt selline, nagu ma alguses arvasin. See hakkaski rääkima õpingukorraldusest. Seal rääkisid Inga Vau, Indrek Rokk ja Marko Puusaar esmakursuslastele, mis hakkab ees ootama. Tutvustati lähemalt kuidas aineid deklareerida, kus asuvad õppematerjalid ja ka seda, kelle poole pöörduda oma muredega. Samuti tutvustati erinevaid keskkondi nagu Moodle ja Õis ning sedagi, mida kool pakkub oma tudengitele. Esimene loeng oligi vajalik selle jaoks, et anda esmakursuslastele vajaliku informatsiooni kooliga tutvumiseks.

Teine loeng muutus huvitavamaks selle tõttu, et rääkima tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes töötavad Skype-is. Nad mõlemad on ka IT Kolledži vilistlased. Nende teemaks oli peamiselt „Helpdeski“ tutvustamine. Nad tutvustasid sealset töökorraldust ja näitasid ka selle teemalist naljavideot, et kuidas üks helpdeski töötaja koolitab uustulnukat. Teemaks tuli ka see, et Skype-is ei pea töötama kellaajast kellaajani vaid oluline on see, et töö saaks tehtud. Samuti rääkisid nad, et skype otsib pidevalt uusi töötajaid, ja töötajad saavad minna teise riigi kontorisse tööle. Mis mulle silma selles loengus jäi oli see, et nende arvates on Skype maailma parim töökoht töötamiseks. See võib ka nii olla, sest see on ikkagi eestlaste asutatud firma. Aga minu arvates tahtsid nad ka firmale natukene reklaami teha.

Kolmandas loengus käis esinemas Janika Liiv, kes on samuti IT Kolledži vilistlane. Tema rääkis meile peamiselt programmeerimisest. Janika tutvustas ka meile erinevaid programmeerimise keeli, aga põhirõhk oli Rubyl ja Ruby on Rails raamistikul. Samuti rääkis ta ka seda, kuidas tema alustas oma karjääri programmeerijana. Kõige rohkem hämmastas mind see, kui ta ütlses tööandjatele, et ta ei oska programmeerida ja need olid sellegipoolest nõus teda tööle võtma. See andis ka mulle julgust juurde, et ma võin tulevikus kindlalt töö saada olenemata sellest, kui hästi ma oskan oma eriala. See näitab ka seda, et kõik tööandjad ei ole sellised, kes nõuavad, et kõigil oleks palju kogemust, ja see võimaldab ka noortel kergemini tööle saada. Teemaks tuli ka kommuunid ja miks nad on tähtsad. Samuti rääkis ta ka kuidas saada heaks programmeerijaks.

Neljandas loengus rääkis Andres Septer IT tööturust. Tema puhul oli huvitav see, kuidas ta jagas IT firmades töötavaid inimesi kaheks: „Lipsud“, kes pidid tegelema ärilise poolega ja „karvased“, kes siis tegelesid programmeerimisega. Samsuti tõi ta välja hea näite, et äri pool teenib raha ja tehniline pool on see, kes teenivad äripoolele raha. Andres kasutas ka illustreerimiseks palju jooniseid, millele jäid teiste esinejate powerpointid tunduvalt alla. Mis mind selles loengus üllatas oli see, et kooli kõrvalt on hea tööl käia riigisektoris. Seda sellepärast, et riigisektoris ei oli IT inimestel nii palju tööd kui erasektorits. Andres ütles ka seda, et tulevikus on ikka parem töötada erasektoris. Selles loengus saingi teada enamasti, mis vahe on töötada riigi- ja erasektoris. See teadmine aitab kindlasti tulevikus kaasa töökoha valikul.

Viiendas loengus oli esinejaks Martin Paljak. Tema tutvustas meile, milline näeb välja elu freelanceril. Ära tasuks mainida, et Martinil ei ole kõrgharidust ja see muutis teema huvitavamaks, kuna sai IT maailmast kuulda iseõppija pilgu läbi. Ta tõi veel välja ka erinevusi firmas- ja üksinda töötamise vahael. Martin tutvustas ka oma kiipkaardi projekti ja ka seda, kuidas ta tuli mõttele ID kaart Linuxis tööle panna.

Kuuendas loengus käis kohal kõige suurem esinejate seltskond. Nendeks olid Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev firmast nimega „Ignite“. Nende loeng oli huvitav sellepärast, et nad korraldasid tudengitele viktoriini ja mängud. Mängud näitasid meile, kui tähtis on meeskonna töö, et asi saaks õigesti tehtud. Loengus hakkas mind järjest rohkem häirima see, et nad hakkasid üha rohkem keskenduma oma firma reklaamimisele. Sellest loengust oleksin ma oodanud rohkem.

Eelviimases loengus käis tarkvara testimisest rääkimas Kristjan Karmo. Ta käis kõnet pidamas ka avaaktusel ning seal ta küsis, kes tahavad tegeleda tarkvara testimisega ja käed tõstsid üksikud inimesed. Kristajni loengu mõte oligi kummutuda tarkvara testimisega seotud müüdid. Samuti tõi ta välja juhtumisi laiast maailmast, kus üks väike koodi viga võib maksma minna päris suure summa. Kuna ma ise ei olnud plaaninud tarkvara testimisega tegelema hakata, pani see loeng mind mõtlema, et kunagi oleks huvitav kellegi teise vigu otsida.

Viimase loengu pidas Siim Vene, kes rääkis loengus oma tööst Põhja-Eesti Regionaal haiglas. Ta rääkis sellest, milliseid süsteeme tahetakse haiglates kasutusele võtta. Peamise probleemina tõi ta välja, kuidas anda arstidele I-Padid. Samuti rääkis ta sellest, kuidas töötavad haiglate serverid ja mis juhtub kuid peaks juhtuma hädaolukord. Siim suutis endaga kaasa mõtlema panna šokolaadi jagades. Kui keegi vastas tema esitatud küsimusele õigesti, siis sai see ka endale hommikusöögi.

Kõikides loengutes ühiseks oli meeskonnatöö tähtsustamine, sest hea projekti saladus peitub tugevas meeskonnatöös.

Kokkuvõtteks võib öelda, et loengd olid igati huvitavad. Need andsid mulle juurde uusi mõtteid ja ideid.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktitele: 5.3.6. Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
5.2.8. Õppeosakonnas eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami, -arvestuse puhul,
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.
5.2.9. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Praegu on kordussoorituse tasu 14,2 €.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Vastavalt Õppekorralduse eeskirja punktile 7.1. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.
Õppekava vahetamiseks peab esitama avalduse õppeosakonda.