User:Rjuhanni

Essee

  Selle aine eesmärgiks on tutvustada uutele tulijatele, milline maailm meid ees ootab. Järgnevalt ma kirjutan igast loengust tähtsamad asjad 
 välja, mida on mul kasulik teada ning lõpus teen oma järeldused. 

  Esimeses loengus räägiti, kuidas õppimine toimub ning kuidas hakkama saada. Kuna mina ei ole varem kõrgharidusega kokku puutunud, siis ma sain 
 sealt päris palju uut infot. Lisaks räägiti edasi õppimisest tulevikus. Kust saab võtta magistriõpet ning kui kool on läbi on võimalik võtta ka 
 täiendusõpet ITKs. Esimeses loengus sai ka palju informatsiooni kooli kohta, et kus midagi asub ning mida võib koolist üldse leida (igas arvutis 
 2 operatsioonisüsteemi ning ühes väikses klassis on ka Mac OSX). Loengust sain ka teada, et tuleb see essee teha ning lahendada mõni ülesanne 
 õppekorralduse eeskirjaga, et konkreetne aine läbida. 

  Teises loengus räägiti Skype’st. Peaks mainima, et see loeng oli kõige huvitavam. Sai palju kuulda Skypest ning rekordilisest 
 ülikooliõppimisest (vähemalt ITKs). Enne ei olnud mul palju aimu helpdeskist aga tänu sellele loengule sai palju uut informatsiooni. Helpdeskis 
 saaks väga hästi oma oskusi praktiseerida ning muutuda paremaks isikuks. Kuulsin esimest korda nalja, et SysAdminid on tigedad inimesed kusagil 
 pimedas ruumis. Tänu helpdeskile saab hästi tutvuda firma süsteemidega ning see annab hea võimaluse firmas üles ronimiseks. Peetritel oli väga 
 hea huumor. Loengus anti teada, et helpdeskis peaksid olema naised, nagu on juhtunud koolides ja haiglates, sest nad oskavad paremini 
 multitaskida. Sai tutvuda ka sellega, kuidas helpdeskis töö käib. Helpdeski töötajad on kohustatud teadma kõike Skypest ning tänu sellele peavad 
 nad tegema väga paljusid töid, ka neid, mis nende põhitöö hulka ei kuulu. Kõige tähtsam asi, mis selle loengu juures õppisin oli see, et tuleb 
 kõik koolis tehtud tööd alles hoida, sest need tööd on minu portfoolio tulevikus töö saamiseks. 

  Kolmandas loengus räägiti ruby on railsist ning programmeerimisest üldiselt. Palju oli juttu ka erinevatest stereotüüpidest ning ka 
 kogukondadest. Räägiti, et programmeerimine ei ole matemaatiline probleemi lahendamine vaid hoopis kirjanikuks olemine. Iga programmeerija on 
 nagu kirjanik, kes mõtleb ise loo välja ning need lood peavad olema seotud. Lahtised otsad ja muud segavad faktorid tuleb eemaldada, sest muidu 
 on kasutajal ebamugav seda kasutada. Sai ka põhjaliku ajalootunni ruby on railsi kohta. Igal programmeerimiskeelel on oma kogukond, et 
 teised programmeerijad saaksid aidata selle keelega hakkama saada. Kahjuks muutuvad kogukondades olevad inimesed pimedaks, sest nad hakkavad teatud 
 keelt kiitma ning laimavad teisi, lisaks hakkavad põhjuseta teisitiarvajaid maha tegema. Kuna seda loengut andis naisterahvas, siis ta rääkis ka 
 stereotüüpidest, et kuidas kõikjal on ainult mehed ning ta üritab naisi rohkem kaasata IT maailma. Selleks ta tegeleb Railsgirls’iga ning 
 techsisters’iga. 

  Neljandas loengus räägiti IT tööturust. Sealt loengust sain teada, et ma olen muna ja kana olukorras. Tööandjad nõuavad töökogemust, aga mul 
 on raske töökogemust saada, sest mul pole eelnevaid kogemusi. Selleks, et kogemusi saada, tuleks alguses teha natuke narri tööd, sest siis saab 
 kogemusi. Seal loengus anti ka tähtis nõuanne: Igas firmas kasutatakse linux’it, seega tuleb seda hoolikalt õppida. Sellest loengust õppisin  
 seda, et kui on vaja kooli kõrvalt tööle minna, siis tasub minna riigisektorisse, sest seal pidid väiksemad koormused olema (samas ka väiksemad 
 palgad). Erasektoris sõltub kõik ettevõttest. Mõnes ettevõttes võib olla väga hea aga samas teises kohas on suur maht aga väike palk. Parim koht 
 töötamiseks on startup firma, sest siis kõik on „värsked“ ning seal on huvitav olla aga selliseid kohti on raske leida. 

  Viiendas loengus rääkis üks endine freelancer karmast. Karma on virtuaalne raha. Iga inimene saab end teha selliseks nagu ise soovib. Kunagi 
 ei  teata, kellega Internetis räägitakse. Selleks võib olla nii väike laps kui ka mõni professor. Seal loengus kuulsin teist korda, et 
 administraatorid on kurjad inimesed, keda ei tohi kurjaks ajada, sest ta suudab kõik ära kustutada. Sain teada, et tööle minnes umbes kuu aega 
 tuleb õppida süsteemi tundma. Muid ülesandeid sel hetkel ei anta. Lisaks mainiti, et kui on soov sellel alal läbi lüüa, siis tuleb kindlasti 
 Internetist pidevalt uusi asju otsida ja õppida. Kuna freelancer ei tea kunagi, kuidas on tööga ning kas saab peagi palka, siis mulle selline elu 
 eriti ei sobiks. Hea oleks, kui elu on kontrolli all. 

  Kuuendas loengus räägiti firmast Ignite ning korraldati ka „mänge“, mis olid seotud teadmistega. Selle loengu peamiseks eesmärgiks oli 
 tutvustada meeskonnatööd. Kui mõnel inimesel puuduvad täpsed teadmised, siis tiimis ehk ikka mõni teab täpsemalt ning pakutud keskmine on palju 
 lähemal tegelikule olukorrale. Iga inimene eksib aga rühmas arutades on eksimise võimalus väiksem. Lisaks seal loengus mainiti ka testimist, 
 millest tuleb pikemalt juttu ühes hilisemas loengus. Loengus korraldati ka üks mäng, millega tõestati agiilse arenduse plusse. 

  Seitsmendas loengus räägiti testimisest ning tarkvarakvaliteedist. Loengus anti mõista, et testimise müüdid on valed ning testimine on väga 
 huvitav töö, mida võiksid paljud teha. Testimine on hea võimalus süsteemiga tutvumiseks, aga algaja testija olla on natuke halb, sest ei oska 
 kõike veel järgi proovida. Loengus tuleb välja, et tuleks asju ikka testida, sest kui hiljem tuleb viga välja, siis kahjumid on hiiglaslikud. 
 Tarkvara peab olema kvaliteetne. Igaüks küll tõlgendab kvaliteeti eraldi aga igaühel on oma aimdus sellest. Kui tarkvara ei ole kvaliteetne, siis 
 ei ole sellega midagi teha. 

  Kaheksandas loengus räägiti haiglatehnoloogiatest. Sain teada, et isegi sellistes asutustes nagu haiglates, kus nii paljud inimesed saavad 
 abi, kasutatakse ikka vanu tehnoloogiaid nagu windows 98 jne. See on nii, sest tarkvara on vana, mille tootjad  pole uut versiooni tootnud või 
 see konkreetne tarkvara ei tööta windows 7 peal. Samas on raske viirusetõrjet rakendada windows 98 peal, sest tänapäevased tõrjeprogrammid ei 
 tööta enam nii vana tarkvara peal. Lisaks sain teada, et haiglates on Ipadid (või üldse tabletid) kasulikud, sest arstid ei pea nii oma 
 ruumidesse minema, et haiguslugu uurida vaid nad saavad seda teha kohe patsiendi juures. 

  Loengutes oli kokkulangevaks see, et soovitati hoolega õppida ning teha seda, mida soovitakse. Muidu on raske selle töö peal püsida. Lisaks 
 tasub siis uued hobid ka leida, sest kui sa teenid leiba oma hobiga ning tegeled vabal ajal ka sellega, siis see hobi võib üle visata. Palju 
 räägiti ka sellest, et tähtis on meeskonnatöö. Inimene võib olla väga hea spetsialist, aga kui ta ei saa teistega koostööd teha, siis pole 
 sellise inimesega midagi peale hakata ning ta jääb tööst ilma. Üks inimene ei suuda efektiivselt midagi algusest lõpuni toota ning siis seda maha 
 müüa ja töökorras hoida. Loengutes esinenud sarnasuste hulka võib ka lugeda seda, et kõik kes rääkisid testimisest, kiitsid seda ning soovitasid 
 ka teistel testijateks hakata. See aine aitas IT maailma sisse elada, sest ma kuulsin väga palju infot inimestelt, kes töötavad selles maailmas 
 iga päev ning nende kogemused on kasulikud mulle tulevikus. Näiteks, kui ma millalgi plaanin tööle minna, siis sain teada, et kooli kõrvalt 
 tasuks minna riigisektorisse, sest seal on koormused väiksemad ning saab ilusti ka kooliga tegeleda jne. 

Küsimus A: Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerumine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm, mis tehakse teatavaks õppeaine alguses. (5.3.2) Järeleksamile/-arvestusele registreerimine tuleb teha õppeosakonnas. (5.2.8) Arvestust on võimalik järgi teha 2 semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. (5.3.6) Järelarvestused on riigieelarvelistel kohtadel olevatele üliõpilastele tasuta. Riigieelarvevälised peavad tasuma järelarvestuse eest. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. (5.2.7)

Küsimus 2: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid soov on seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Tegevused enne punast joont: 1) Ainete deklareerimine 2) Ainete valimine 3) Õppekava muutmine peab olema tehtud 4) Akadeemilise puhkuse avaldus peab olema rahuldatud Hinnet on võimalik parandada üks kord (2 semestri jooksul) ning sisse läheb parim tulemus (5.3.11)

Autor: Rene Juhanni