User:Rjuuse

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rauno Juuse
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013

Essee

Päevõppe loengute vaatamine pakkus minule huvi. Räägiti üpriski kasulikel teemadel ja anti head nõu mida saan edaspidises elus kasutama hakata.

Esimene loeng oli õppekorraldus ja sisekord. See loeng oli pigem sissejuhatav. Tutvustati kooli, õppekorralduse eeskirja, õppetoetusi/stipendiumeid ja tehti selgeks mõningad mõisted mis esimese korra üliõpilasele võisid segaseks jääda. Räägiti tagasiside andmisest ja miks see oluline on.[1]


Teises loengus räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Seletati ära kaugõppe eripärad ja mida oleks hea teha, et koolis käik väheke kergemaks teha. Anti head nõu. Näiteks soovitati kaugõppuritel kokku hoida kuna see tegevat õppimise lihtsamaks(teadmiste jagamine). Soovitati teha ka õpigruppe kus saab koos õppida eksamil parema hinde tagamiseks. Räägiti ka motivatsioonist. Seletati ära mis on õpetaja ja tudengi motivatsioon ning kuidas seda kõrgel hoida. Soovitati hakata millegiga kooliväliselt tegelema, et õppetöö lihtsamaks muuta. Räägiti ka tähtaegadest kinni pidamisest, ajaplaneerimisest ja miks need olulised on. Räägiti ka mis võib juhtuda akadeemilise petturluse korral. Näiteks võib tudengit ähvardada vahele jäämise puhul koolist välja viskamine. Seletati ka, et akadeemiline petturlus on ka see, kui midagi teise inimese internetis jagatut oma töös ära kasutada. [2]


Kolmandas loengus räägiti robootikast ja häkkerlusest. Seletati lahti häkkeri mõiste, kes on häkker ja kuidas saada häkkeriks. Tutvustati erinevaid projekte mida kool on kas ise või koostöös teiste asutustega läbi viinud. Näiteks vanade arvutite taaskasutus linuxi peale panekuga. Rõhutati ka kui tähtis on tegeleda erialaga väljaspool kooli ja kui palju lihtsamaks see elu teeb. Tutvustati robootikaklubi tegevusi. Rõhutati ka motivatsiooni tähtsusele. [3]


Neljas loeng oli subjektiivsest programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Tutvustati programmeerimiskeeli ja mille programmeerimiseks neid kasutada saab. Anti nõu programmeerijatele. Näiteks olevat halb mõte püüda mingit tarkvara arendades igale ühele meele järgi olla, sest niimoodi võib lõppprogramm kasutamatuks muutuda. Öeli ka, et programmi puhul on tähtis ka see, et ta oleks ilus(user interface), sest ega koledat asja ei meeldi ju kellegile vaadata, seega ei saaks see programm ka kunagi populaarseks. Tutvustati ka petise sündroomi. Seletati mis see on, miks ta tekib ja kuidas seda püüda vältida. Sain teada, et programmeerimine on nagu loovkirjutamine ainult et raamatu asemel kirjutatakse programmi. Tutvustati ka programmeerimise kogukondasid. Murti ka paar stereotüüpi. Näiteks seletati, et kõik programmeerijad ei ole iga kord lapsgeeniused kes algkoolis käies programmeerima hakkavad vaid on ka minusuguseid inimesi kelle esimene kokkupuude programmeerimisega on ülikoolis või muus sarnases asutuses.[4]


Viiendas loengus räägiti it süsteemide administreerimisest. Räägiti kuidas suurfirmades sageli IT lahendused on välja töötatud. Näiteks serverid on pilves, sest füüsiliselt oleks neid hallata väga raske. Räägiti ka automatiseerimistarkvarast ja miks see kasulik ja vajalik on. Tehti selgeks ka see, et tänapäeval ei ole enam sellist asja nagu administreerimine ilma programmeerimiseta. Nüüd on ka administraatoril programmeerimist vaja oma tegevuste automatiseerimiseks. Anti ka nõu kuidas suurte töödega hakkama saada ilma ennast liigselt üle koormamata. Anti ka nõuandeid/soovitusi millest kõige tähtsam minu arust oli, et tark ei torma(kiire enter on kurjast). Seda olen ma ise ka kogenud linuxi peal proovides mälupulka formatida kuid selle asemel formatisin hoopiski kõvaketta. Teine kasulik asi mille kõrva taha panin oli see, et mõnes firmas midagi administreerides restarti tehes tuleb seda teha nii, et keegi aru ei saa. Muidu võivad inimesed muutuda pahuraks.[5]


Kuuendas loengus räägiti testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Sain teada missugune peab testija olema ja kui palju võivad testimisel kahe silma vahele jäänud vead maksma minna, seega mida varem viga avastatakse seda odavam on teda parandada. Sain teada mis on waterfalli ja vee mudeli põhjal testimine. Samuti räägiti, et kõike vigu ei leita kunagi. Alati võib jääda midagi kahe silma vahele seega 100% läbitestimist ei ole olemas. Sain teada mis on testimistasemed. Väga meeldis mulle nende võrdlus auto suunatulega millest minu arvates paremini ei saakski seda seletada. Sain teada mis on dünaamiline ja staatiline testimine ning musta ja valge kasti testimine. Räägiti ka miks dokumentatsioon on testimise puhul oluline. Testimist leidub pea igal pool. Testimise kohta purustati palju müüte. Näiteks see, et testimine on igav. [6]


Eelviimases loengus räägiti meile IT tööturust. Sain teada mis on suurte firmade ja riigiasutuste eripärad. Suurtes firmades on palju ebakompetentsi, aga kallimad seadmed seega rohkem võimalusi arenguks ja riigifirmades on palju mölutamist. Selgitati mis on mõistetel IT ettevõtted ja IT ettevõttes vahet. Räägiti ka, et teoreetilised teadmised ei ole mitte alati tühi loba vaid juba IT alal töötades võib nendest kasu olla kui on vaja hakata millegi uuega töötama. Sain teada, et Eestis eriti ei toimi firmasisene edutamine. Räägiti ka väikese ettevõtte miinustest, milleks on, et kunagi pole aega teha midagi korralikult aga alati on aega parandada ning võib esineda nn rumalaid kasutajaid kes küsivad IT isiku jaoks rumalaid küsimusi. Kõige parem pidavat olema startupis töötamine. Seal tavaliselt kõik teavad mida nad tahavad ja kui keegi ei tea ega saa hakkama siis lihtsalt lastakse ta töölt lahti. Oma firma loomine pidavat ka raske olema. Seda just sellepärast, et on vaja oma toodetavat/pakutavat toodet/teenust müüa kellegile ja kui õiget müügimeest ei ole siis sellest ei saa asja. [7]


Viimases loengus räägiti suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusse. Räägiti mis aitab õppetööle kaasa ja mis takistab õppetööd(facebook etc). Rõhutati ka, et kui midagi teha, siis teha seda põhjalikult, sest siis on sellest ka kasu. See väide kehtib nii tööd tehes kui ka õppides ühtemoodi. Samuti toodi ka võrre töö ja kooli vahel ehk suhtumine koolitöösse = suhtumine töösse. Räägiti ka kooli ja matemaatika vajadustest ning eesmärkidest. Veebirakenduste koha pealt sain teada, et usaldada ei või mitte kedagi. Kui asi näib turvaline siis ei pruugi see alatihti nii olla. Suureks ohuks on aga ka kolmandate osapoolte sekkumine rakendusse, mis võib turvalisuse riski alla seada. Seega on oluline tugevate ja mitte igal lehel korduvate paroolide olemasolu, sest kui see kellegil õnnestub teada saada siis võidakse ohvri nime alt palju kurja korda saata. Näiteks sõpradelt laenu küsimine või muu sarnane käiks sinna alla. [8]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Arvestust saan järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitatava ajakavaga. Järelarvestusele registreerimist saan teostada õppeinfosüsteemis. Registreerimise ja sooritamise vahele peaks jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigifinantseeritaval õppekohal arvestuse järele tegemine ei maksa midagi. Omafinantseeritaval õppekohal maksab arvestuse järele sooritamine 20 eurot. Arve esitatakse õppeinfosüsteemis.[9]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Varasemate töökogemuste arvestamiseks pean esitama korrapärase VÕTA taotluse koos vajalike lisadega(tõend õpingute või kogemuste olemasolu kohta või kirjeldus tehtu/läbitu kohta) õppeinfosüsteemis hiljemalt kümnendal tööpäeval enne punase joone kuupäeva. Varasemate õpingute ja töökogemuste hindamiseks võrreldes neid kooli õppekavaga tuleb kokku VÕTA komisjon mis otsustab kas varasemaid õpinguid või töökogemusi saab arvestada või mitte. Selle eest peab tudeng maksma tasu. VÕTA tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel, kuid lähevad arvesse õppekoormuse täitmisel.[10]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Kui mul on ühel semestril kogutud 25 EAP ja teisel semestril 26 EAP siis olen ma kokku kogunud 51 EAP-d. Tasuta õppimiseks on vaja aga iga semester koguda 27 EAP-d, seega jääb minul vajalikust 54-st(27+27) EAP-st puudu 3EAP-d(54-51). Kokku esitatakse minule arve seega kolme EAP eest. Ühe EAP hind on viiskümmend eurot. Seega pean ma osaliselt hüvitama õppekulusid 150 euro eest(3*50=150).[11]

Viited