User:Rkaibald

Autor: Reili Kaibald

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus nimeline õppeaine on igati tervitatav IT Kolledži õppekavas. Erinevad loengud oma teemade ja põnevate esinejatega jätsid mulle üldiselt väga positiivse mulje ja panid kaasa mõtlema. Aga kõigest siis järgemööda ja täpsemalt.

Õppekorralduse ja sisekorra radadele viisid meid veel päikselistel suvepäevadel Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Kiire, konkreetne, vajalik. Hästi jäi meelde Inga Vau nali ühest eelmiste aastate tütarlapsest, kes avaldas imestust, et siin koolis pidi õppimine õppija enda asi olema.

Margus Ernits õppimine ja motivatsioon loengus teeb puust ja punaseks, et akadeemiline petturlus, plagiaat, spikerdamine on paha. Õppimine, teiste aitamine enne eksmit aga hea. Nunnu loeng õppeaasta alguses ja motoveerimine on igati soovitatav. Õnneks tulid sisse ka konkreetsemad teemad nagu intensiivõppe nädal ja tähelepanu nõudvad robotid ja Mind Mapping. Põnev oli ka adminide ja arendajate võrdlus, mida siin koolis rohkem kuulnud polegi.

Kolmas loeng. Innovatsiooni olemus ja juhtimine. Mulle hirmsasti meeldib Linnar Viiki innovatsiooniline esinemisstiil, millest kohe õhkub sellist maailm-on-täis-avastamata-üllatusi kohati isegi lapselikku naivismi. Pole kahtlustki, et et tegemist on oma ala pioneeri ja liidriga, kes on ja suudab ilmselt ka edaspidi innustada nii üliõpilasi kui ka juba oma tee leidnud tõelisi tegijaid. Linnar Viik kõnetas oma loengus lihtsas inimlikus keeles, mida ma väga esinejates hindan. Tõeline kunst on rääkida keerulistest asjadest lihtsalt. See näitab, kui hea oma ala asjatundjaga tegemist on. Noored on mulle alati tundunud innovaatilisemad kui vanemad inimesed. Ühtpidi tähendab see kindlasti seda, et noored on positiivsemad, uudishimulikumad ja täis lootust. Kõik tundub lihtne ja võimalik. Ja seda ongi vaja, sest ideid ei materdata nende tärkamise hetkel maha. Vanemad inimesed seevastu on juba saavutanud oma vaimse küpsuse ega suvatse ennast oma mugavustsoonis eriti liigutada. Seega jääb innovatsioon ka tulevikus põhiliselt noorema generatsiooni mängumaaks. Seda toredam on aga õppida innovatsiooni vallas sellistelt raskekaallastelt nagu Linnar Viik või miks mitte ka Toomas Hendrik Ilves.

Neljas loeng kätkes endas väga väärtuslikku infot küberrünnakute kohta. Ja mitte ainult riiklikul tasandil ega muudes kõrgemates sfäärides. Saime hoopis teada, et rünnaku all võisid olla kõik, kes olid viitsinud sel sügishommikul ennast kooli vedada. Intrigeeriva pealkirja „IT-profid küberpättide vastu!“ taga peitis ennast selle ala proff Tarmo Randel, kes nagu ilmnes, ei olnudki karm mõõgaga vehklev infoajastu vabadusvõitleja, vaid tagasihoidlik ja tore oma ala asjatundja. Ma arvan, et see loeng pani kuuldud loengutest kõige enam tegutsema. Ilmselt lasid kõik kuulajad silme eest läbi viimati külastatud webilehed, millele lisandus kiire kontroll olemasolevale viirusetõrjele. Kuid nagu ilmnes - tavalised tõrjemeetodid pahalasi täiesti eemale ei pidavat kimbutama ja seega tavameetoditest pole alati kasu. Kindlasti said paljud inspiratsiooni ja hakkasid mõtteid mõlgutama küberkaitse suuna osas, seda enam, et Eestis lasub Küberkaitsekeskus ja seega tööpõld suur ja lai.

Viies loeng, Andres Käver. Hea esineja ja põnev inimene aga minu jaoks liiga üheülbalise maailmapildi esindaja. Lektorist kumas läbi sallimatus teistsuguste vaadetega inimeste vastu. Näiteks ei pidavat ta kunagi tööle võtma inimest, kelle matemaatikahinne on olnud madalam kui 90%. Kahju, ma tean mitmeid suurepäraseid IT vallas tegutsevaid inimesi, kes on äärmiselt andekad aga kellel on kõrgkool koos matemaatikaga jäänud kas ühel või teisel põhjusel lõpetamata. Mitte et ma kuidagi matemaatikat alatähtsustaks, aga leian, et elus ning sealhulgas IT valdkonnas on kaugelt enam värve kui must ja valge. Ka hindan ma inimesena rohkem hingerahu ning oskust töö ja puhkeaja vahekorda tasakaalus hoida. Ja see ongi minu arvates elus olulisem kui 90%-line sooritus matemaatikas või kõrgkooli lõpetamine kahe aastaga.

Väga huvitava teema tutvustamisega (või õigem oleks öelda oma igapäevase töö tutvustamisega) astusid kuuenda loengu raames meie ette Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov Skype NOC Monitoringust. Sain teada, et nende osakond monitoorib Skype’i lõppteenust, täpsemalt on just nemad silmad ja kõrvad jälgimaks ja ennetamaks võimalikke „ära kukkumisi“. Kahjuks jäi loeng paljuski arusaamatuks, kuna kasutati liiga palju spetsiifilisi väljendeid, firma nimesid ning arusaamatuid teenuseid. Asja ei teinud lihtsamaks ka see, et esitlus oli täis pikitud erinevaid inglisekeelseid sõnu, millest enamik olid küll tavapärased ja arusaadavad aga osad jälle mitte nii igapäevased. Toon siin näitena ühe lause: „Tavaline delay alert’i meieni jõudmiseks oli 45 minutit.“ Kuna loeng jäi tavapärasest ka lühemaks, ei jõudnud see mind kõnetada nii palju, et uusi mõtteid tekiks. Asjaolu, et osakond peab valves olema 24/7/365 pole üllatav. Küll aga pani imestama nende meeskonna väiksus, 5+5 inimest Tallinnas, mis on samapalju kui näiteks USA’s, kusjuures hallata tuleb ju tuhandeid servereid. Ilmselt siis see asjaolu jäigi mulle enim meelde sellest loengust.

Järgnev, Nortali projektijuhi Ats Albre loeng pakkus mulle huvi eelkõige seetõttu, et mina näen oma tuleviku ametikohana just midagi projektijuhi- või analüütiku- laadset. Seetõttu oli hariv kuulda, kuidas on jaotatud rollid ühes edukas tarkvaraarendus ettevõttes. Näiteks spetsialistide jagunemine analüütikuteks, arendajateks, testijateks. Sain teada, et just analüütik on lüli kliendi ning programmeerija vahel. Lisaks peatuti ärianalüüsil (miks kliendil seda projekti vaja on) ja üldisel protsessikirjeldusel. Positiivne oli, et esineja proovis luua dialoogi ja kaasas oma arutellu tudengid. Esitus oli väga konkreetne ja rääkis elulistest projektidest, mis meie kõigi elu Eestis otseselt mõjutavad - rahvaloendus, muud riiklikud infosüsteemid. Nagu projektijuhi töö puhul ikka, on esmatähtis roll suhtlemisel (nii suhtlemine kliendiga kui tiimiliikmete vahel) ja selle tõi välja ka Ats Albre.Veel kasuliku infona sain teada Prezi presentatsiooni formaadist ja Nortali suveülikoolist.

Vähe on õppeaineid, kus inimesi mõtlema julgustatakse. Merle-Liisu Lindma oma teemapealkirjaga „Life is an Attitude“ pani loengusarjale väärika punkti. Tavaliselt öeldakse ette kõik: kuidas ja mida õppida, kuidas käituda, millistele standarditele vastata. Merle-Liisu Lindma loeng oli meeldiv erand, sest tõi fookusesse inimese ning ühtlasi pani kaasa mõtlema. Lisaks hindan selle loengu kogu sarja kõige elulisemaks ja soovituslikumaks. Käsitletud pehmete väärtuste teema võis tunduda kõige lihtsam aga samas ka kõige keerulisem, kuna kohe alguses tuli hakata analüüsima iseennast. Kust sa tuled, kes sa oled, kuhu sa lähed. Need võivad tunduda lihtsad küsimused aga vastused võivad tulla raskelt ja omada suurt tähendust. Loengut kuulates tundsin, kuidas mu loovus lahti läks. Loovus on just see omadus, mida IT inimestele nii vaja on. On just IT sektor see, kus loovus sünnitab uusi ideid ning seeläbi saavad selle valdkonna muudatused toimuda.

Kokkuvõttes võib öelda, et üldiselt olid loengud kas õpetlikud-kirjeldavad või kandsid edasi tavapäraseid ühiskondlikke hoiakuid ja väärtusi. Loengud, mis õpetasid kaasa mõtlema ja seeläbi teistest erinesid, olid just viimane Merle-Liisu Lindma ja varem toimunud Linnar Viiki loengud. Siit ka väike soovitus tulevikuks – et pehmete ja kõvade väärtuste tasakaal säiliks ja noorte enesekindlus kasvaks, võiks sääraste ettekannete oskaal olla veidi suurem. Aga üldiselt võis igast loengust enda jaoks midagi väärtuslikku leida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus arvestus uuesti sooritada kehtib üliõpilasel õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4.[1] kohaselt kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav punkti 5.2.8.[2] kohaselt ÕISis ja üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, tuleb esitada avaldus õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. 5.2.7.[3] kohaselt on korduseksamid ja –arvestused REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kordussoorituse tasu vastavalt 2013/2014 tasumäärade punktile 5[4] on (REV ja OF tudeng) - 20 €.

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust[5] saab tudeng, kes vastab kõigile kolmele alljärgnevale tingimusele:

• On sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem;
• Perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro.
• Õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Kui tudengil esimese õppeaasta lõpuks kogutud 60 EAP, on tal õigus kolmandal semestril toetust taotleda. Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/[6] Taotlusi saab esitada AINULT semestri esimesel kuul: 1.-30. september 1.-28.(29.) veebruar

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 28 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Vastavalt õppeteenuse tasumääradele ja tasumise tähtaegadele 2013/2014[7] õppeaastal on arve suurus on 150 EUR. Õppekava täies mahus täitmiseks jäi puudu 54 - 51 = 3 EAP. Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub semestrile, mil õppekava on jäänud täies mahus täitmata, järgneval semestril (vastavalt märtsis ja oktoobris).

Viited

1. õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4

2. õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8

3. õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7

4.2013/2014 Finantsinfo, tasumäärad punkt 5

5. Vajaduspõhine õppetoetus

6. www.eesti.ee

7. Finantsinfo