User:Rkais

From EIK wiki

Autor: Raido Kais

Esitamise kuupäev 29.10.12


Essee

Paljud juhid pelgavad endiselt „arvutiasjandust.“

Minu IT-alase uudise põhjal tehtud essee räägib ettevõtte juhtide kartlikkusest võtta kasutusele uudsemaid tehnoloogia arenguid. Juhina ei ole lihtne mõelda tavakasutaja seisukohast. Kõik juhid tahavad kliente võita ning selleks on kiire ning kvaliteetse teenuse pakkumine. Kontori tööks vajalikke seadmeid ja tarkvara haldab IT-mees, millega tema töökohustused peaksid ka lõppema, ent on üsnagi tavaline, et IT-mehed kuhjatakse üle kohustustega, mis nende töövaldkonda tegelikult ei kuulu. Juhina pead sa sellest olema teadlik, ent enamasti jääb IT-areng ettevõttes pigem seisma juhi tahtmatusest võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid ning soov läbi ajada vananenud tehnika ja väljakujunenud harjumustega.

Juhil on oma teadmiste täiendamiseks ning turul olevate uute tehnoloogiatega tutvumiseks võimalus käia koolitustel. Viies nii ennast kui ka töötajaid kurssi viimase aja uuenduste ja pakutavate võimalustega, muutub nii töötajate kui ka ülemuste töö sujuvamaks ning vähem aeganõudvamaks. Kursuste läbiviimine ning nendel käimine on igal juhul investeering tulevikku ning oma ettevõttesse.

Aeg on luksus, mida juht ei saa endale lubada. Seega on esmatähtis lahendada mured, mis on seotud töökorralduse ja personaliga. Personali peab juhtima, et nad töötaksid tulemuslikult ning maksimaalselt. Arvutitega majandamine on tänapäeval väljapääsmatu. Kasutaja tasemel peaksid kõik töötajad oskama koostada vajalikke dokumente ning neid säilitada. Ettevõtte infotehnoloogia eest vastutav isik peab küll aitama kollektiivi uute masinate seadistamisel ning kasutamisel, kuid tööd kui sellist ta teiste eest ära teha ei saa. On juhtumeid, kus IT-mehele esitatakse igasugu imelikke ülesandeid, millest üks on veidram kui teine. Teine kord vajavad parandamist asjad, mis on liiga lihtsad ning mille korrigeerimist võiks kasutaja ise osata. Juht, hoomamata mida üks või teine asi tähendab või kaasa toob, võib anda käsu, mis ei ole alati kõige otstarbekam. Et taolisi ohte vältida, peab juht olema innovaatiline ja tulvil ideid kuidas tööd paremini korraldada. Samas tuleb juhil soovituga olla ettevaatlik, kuna tehniliselt võivad pea igasugused probleemid olla küll lahendatavad, ent lõpuks võib tekkida küsimus, kui vajalikud need siiski on. Käsku on IT-mehele lihtne anda, ent tulemuse eest jääb vastutama ikkagi üldjuht.

Seadmed on kallid ning pigem hoitakse nende arvelt võimalikult palju kokku. Siiski on tööd efektiivsem teha töökindlamate ning mugavamate seadmetega. Ostes välja oma arvuti pargi, jääb see ettevõttele ning seda hakkab hooldama vastava kutsega personal. See tähendab neid inimesi palgal hoida ning ka koolitustele saata, et areneva valdkonnaga kaasas käia. Seadmed vananevad enneolematul kiirusel ning hilisem väljavahetamine läheb paratamatult kulukaks. Utiliseerimine maksab nii raha kui aega. Järjest rohkem on hakanud levima seadmete renditeenuse pakkumine. Renditeenuse tulemusena saab ettevõte tegeleda oma põhitegevusega ning seadmete eest kannab hoolt vastava teenuse pakkuja. Rendilepingu lõppedes saavad peale andmete hävitamist ning seadme uuendust endale teise ringi kasutajad, milleks on koolid, omavalitsused jt asutused.

Tarkvara on veelgi keerulisem soetada. Turul on valida erinevate programmide vahel. Kallimad ning odavamad ! Tihipeale ei pruugi odavama arendus olla nii läbimõeldud kui kallima oma. Odavama arenduse puhul on tegu veel võimaliku prototüübiga ning mis on turule jõudnud tänu sellele, et ta suudab täita esialgsed püstitatud ülesandeid, ent mille hilisem arendus ning uuendamine muutub aeganõudvamaks ning kulukamaks kui kohe kallima arenduse soetamine. Iga uue lahenduse välja töötamine on kallis ning aeganõudev, ent selle hilisem hooldamine ning täiustamine on samas ka lihtsam ja kiirem. Mõelda vaid kui ettevõtted läheksid üle paberi ja pliiatsi peale. Kokkuhoid elektrilt oleks kindlasti enneolematu. Kuid, kui palju aega läheks kaotsi, et tehtud saaks töö, milleks muidu kulus kõigest päev, ent milleks ilma arvutiteta võib kuluda päevi.

Arvutite ja tarkvara kasuks räägib veel nende lakkamatu võime teha tööd. Arvutid ei nõua puhkust, nad teeksid pidevalt tööd, kui nende haldajad oskaksid seda neile vaid ette sööta. Uusi suundi ettevõttes arendatakse vastavalt inimeste nõuetele ning soovidele. Tänu analüüsidele valitakse ka vastav suund ning tehakse otsus. Andme mahud on niivõrd suured, et ilma neid hoiustamata ning töötlemata ühtses keskkonnas kuluks ebamääraselt palju aega. Seega on hea kui arvuti suudab teha ära selle suure musta töö, kuigi jah, analüütik peab seda käitlema.

Kui töö on arvutis ning „save“ on teostatud, ei maksaks olla siiski väga kindel, et nüüd on sellega kõik korras. Võib juhtuda, et voolukatkestuse või mõne muu võõrnähtuse mõjul kaob kogu tehtud töö või andmestik. Kui ei ole mõeldud koopiate peale, võib väga kiiresti endale „vee peale tõmmata“. Kindlasti on vaja koos spetsialistiga mõelda, millised variandid on olemas koopiate tegemiseks ning hoiustamiseks. Tuleb ka teadvustada endale võrgus pesitsevate kurjamite olemasolust. Ilmtingimata on ju ettevõtete andmed konkurentide jaoks väga huvitavad ning nende kaitsmine virtuaalses maailmas on hoopis midagi muud, kui baaris endale koht „välja kakelda“. Virtuaalses maailmas toorest jõudu kasutades läbi ei lööda, et seal vastast lüüa, tuleb olla nutikas.

Kui juht tahab tõeliselt kasumlikult tööd teha peab kindlasti süvenema IT-maailma. On väga palju lahendusi, mis muudavad elu lihtsamaks kuna suurema osa tööst teevad tänapäeval ära just arvutid. Kui aga ei olda sellest teadlik, läheb personali ja kasumi näol raisku nii aeg kui ressurss. Et konkurentsis läbi lüüa, ei olegi vaja teada IT- maailmas toimuvast kuni selle väikseima detailini, kuid nii palju võiks ja peaks teadma, et suunata töötajaid oma eesmärkide nimel.

Teenust osta on hirmkallis ning kasumit kui sellist ei tasuks eriti loota, kuna teenuse pakkujaid ei huvita mitte niivõrd ettevõtte ehk tarbija edasine heaolu kui sealt tulenev kasum. Teenuse pakkujad on pigem omakasu nimel väljas, sest teavad, et ilma nende poolt pakutavata ei saaks tarbija hakkama. Seega on ülimalt oluline, et juhid võimaldaksid oma töötajatele head töötingimused ning uute ja tööd lihtustavate tehnoloogiate kasutusele võtu.

Viide uudisele: http://www.juhtimine.ee/1015890/paljud-juhid-pelgavad-endiselt-arvutiasjandust/



Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastused:

• Läbikukkumise korral võtta ühendust ainet õpetava õppejõuga. Õppida ning valmistuda korduv arvestuseks. • Õigus arvestust teha on 3 korda ehk 1 arvestus ning 2 korduv arvestust. • Kordusarvestused saab kokku leppida ainet õpetava õppeõuga. • Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. • Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. • RE kohal õppivale tundengile ei ole tasuline. • REV kohal õppiale tudengile maksab 14,2 €

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastused:

• Tuleb teha avaldus milles väljendada oma soovi vahetada õppekava. • Vabade õppekohtade olemasolul saab liikuda. • Kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.

Viide: http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/