User:Rkerro

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Ruti Kerro
Esitamise kuupäev: 23.10.2013

Essee

Selle kursuse esimene eesmärk on anda ülevaade Eesti Haridussüsteemist. Samuti on panustatud külaliste kutsumisele erinevatest IT valdkondadest ja sektoritest, mis motiveeriksid meie õpinguid ning annaksid ülevaate meie tulevasest tööst. Järgnevalt kirjeldan igat loengu eraldi ning proovin välja tuua ühiseid jooni teiste loengutega.

Esimene loeng toimus 28.08.13, mille läbiviijateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Kuna see oli meie kõige esimene õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng, polnud mul ootusi ega lootusi. Loeng algas õpingukorralduse eeskirja, akadeemilise kalendri ja kõrgharidusreforimi esmase tutvustamisega. Järgnevalt rääkis IT Kolledži võrgutehnoloogia õppejõud Indrek Rokk arvutiklassidest, laboritest ning mida ootada järgmistest loengutest. Kuna olin eelnevalt tutvunud kooli ruumidega ja olin teadlik ka uuest kõrgharidusreformist, polnud esimeses loengus mulle midagi uut ja huvitavat, samas olen kindel, et nii mõnigi esmakurslane võis kõrva taha panna päris palju.

Septembi esimese loengu pidajaks oli Margus Ernits, kes töötab robootikaklubi juhatajana. Teemaks oli põhiliselt motivatsioon. See oli üks huvitavamaid loenguid, sest lektor suhtles auditooriumiga, pani neid kaasa mõtlema ja vastama. Mulle jäi hästi meelde tema ütlus : „Selles loengus, mille õppejõud suudab teha põnevaks, motiveerib üliõpilasi pingutama, kuid kui tudeng pole aine vajalikkuses kindel, siis see ei motiveeri teda õppima ka“. See pani mind mõtlema ning lõpuks jõudsin järeldusele, et see on täiesti tõsi, varem poleks ma selle peale isegi mõelnud. Lisaks sain rohkem aimu, mis erinevus on spikkerdamisel ja plagiaadil. Tooksin välja veel selle, et mulle meeldis, et lektor suhtles auditooriumiga vabalt ja arusaadavalt, mis muutis loengu veelgi huvitavamaks.

Kolmanda loengu sõna oli innovatsioon, mida viis läbi Linnar Viik. Võin julgelt väita, et tookordne seminar oli täitnud oma eesmärki : see muutis minu arusaama IKT maailma olemusest. Ka tema suutis panna auditooriumi ennast kuulama, sest loeng algas küsimusega auditooriumile, mis motiveeris kõiki kaasa mõtlema. Ma arvan, et tunni muutsid põnevaks veel lektori elulised ja reaalsed näited tema faktide tõestamiseks. Enne seda loengut, ei osanud ma täpselt defineerida mõistet ´innovatsioon´, kuid mida loeng edasi, seda rohkem jõudsin lähemale arusaamale, et seda on üsna raske täpselt kirjeldada. Loengu lõppedes lahkusin ruumist mitmete tarkusterade ja ideedega, mis panevad asju teise nurga alt vaatama ja mõtlema.

Järgmises tunnis oli esinejaks Tarmo Randel, kes töötab CERT-EEs. Isiklikult meeldis mulle see, et ta rääkis, kuidas tema jõudis sinna, kus ta praegu on. Tore on teada, et kõigil inimestel, kes praegu töötavad IT alal, pole see nende esimene otsus olnud karjääri valimisel. Loengus räägiti pikalt ja laialt küberkuritegevusest ja vargustest, mis ohustavad meid internetis. Oma andmeid sisestades ei oska kunagi arvata, kes neid veel näeb või kasutada saab. Tihti arvatakse, et tema eelmise suve puhkusepiltidega pole kellelgi midagi teha, see on tõsi, kuid tavaliselt polegi häkkerite eesmärk arvutist sinu dokumentidele ligi pääseda. Suur osa kuritegevusest toimib hoopis nii, et ei plaanitagi midagi võtta vaid midagi juurde panna, mis paneb arvuti osalema kuritegevuslikes aktsioonideks. Samuti tutvustas külaline lühidalt kõiki neid ohte ning mida me ise saame teha, et mitte selle ohvriks sattuda.

Viienda loengu läbiviija oli Andres Käver, kelle teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Ta on ITK vilistlane, samal ajal kui käis loengutes, pidas neid ka ise, samuti on ta ka tarkvara arhitekt. Kui ta tutvustas, kust ta õppinud ja töödanud on, oli mul väga raske järjele saada, sest sain aru, et teadmistepagas on tal päris suur ning töökogemus ei jää ka palju alla. Üldiselt oli see rohkem tutvustav loeng sellest, mis meid ees ootab, kui IT kohta Eestis. Mulle meeldis, et jagas meile soovitusi, mida peaks vältima ning, millega peaks kohe alustama. Tänaseni on mul meeles mõned tarkuseterad, mida Andres Käver selle pooleteise tunni jooksul jagas ning seetõttu leian, et sarnaselt kolmanda loenguga, on täitnud see loeng oma eesmärgi.

Järgmises loengus olid külalisteks Erki Naumanis ja Jüri Gavrilinkov, kelle teemaks oli Skype NOC Monitoring. Alguses olin ma üsna elevil, sest mind on alati huvitanud, kuidas need inimesed töötavad ning mis on nende tööülesanded. Nendele küsimustele sain vastused, kuid ülejäänud loeng oli üsna keeruline, sest esinejad kasutasid keerulisi sõnu ning eeldasid, et kogu auditoorium teab nende tähendusi. Ma võin järeldada, et see loeng oli pigem korraldatud meie silmaringi avardamiseks, kui õppimiseks, kuidas asjad töötavad.Võib öelda, et ma isegi olin natuke pettunud, kuid vaevalt, et kogu kuuldud info mööda külgi maha jookseb.

Eelviimased esinejad olid Ats Kalbre ja Helen Piirsalu, kes töötavad Nortalis. Varem polnud ma sellest firmast kuulnud, kuid loengus sain teada, et endale teadmata olen sellega kokku puutunud nii mõnelgi korral. Sel korral jagasid külalised üsna palju soovitusi, millele tähelepanu pöörata ning mida vältida. Mainiti veel väga aktuaalset teemat : ülikool ja töö. Sellest loengust sain päris palju mõtlemisainet, kuna see on minu jaoks tähis punkt. Lisaks sellele oli auditoorium huvitatud projektidest eestis, välismaal ning erasektoris. Õppeaine viimane loeng algas tutvustavalt, mida ootab külaline meilt ja mida meie saame sellest loengust. Esineja oli seekord Merle Liisu Lindma. Võin julgelt väita, et see oli kõigist eelnevatest minu lemmik, sest sain lähemalt tuttavaks inimesega, kes istus minu kõrval. Sain teada, mida tema arvab oma tuleviku visioonist ja sain seda võrrelda enda ootustega. Siiski kõige rohkem meeldis mulle külalise energilisus ning soov anda midagi meile edasi. Samuti oli terve loeng üles ehitatud nii, et ma ei pannudki tähele ümbritsevat, ma olin enda mõttemaailmas ning selle eest olen külalisele väga tänulik.

Ma arvan, et ma poleks kunagi arvanud, et IT valdkonda kuulub niivõrd palju inimesi. IT on maailmas üks kiiremini kasvav tööstusharu, leian, et need energilised ja entusiastlikud isikud ongi need, kes innustavad teisi efektiivsemalt töötama ja arenema. Nende loengute põhjal võin väita, et õppekava täitis oma eesmärki kogu ulatuses: sain targemaks erinevatest IT külgedest ning kuidas on see seotud meie igapäeva eluga.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

Küsimus B : Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus : Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt on õpilasel õigus arvestus uuesti sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Eeskirja punkti 5.2.8. põhjal on korduseksami ja- arvestuse puhul vajalik enda regristreerimine õppeosakonnas. Järelarvestusele saab regristreerida ÕIS-i avalehel, klikates valikule Minu Asjad, kuid seda tuleb teha 2 tööpäeva enne sooritust. Toimumise aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigifinantseeritaval õppekohal (RF) on punkti 5.2.7. kordusarvestuse sooritamine tasuta, tasulisel (OF) õppekohal õppides määratakse tasu suurus rektori käskkirjaga, arvet näeb ÕISis.

Küsimus 1

Küsimus 1 :Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus: Eeskirja punkti 5.2.1. põhjal on õppekava vahetamise taotlemiseks vaja esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punast päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Kõik deklareeritud õppeained tuleb sooritada.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?

X = 21 Y = 19

2*27 - (21+19) = 14

Kokku tuleb maksta: 14*50= 700 eurot.