User:Rkeskula

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Roland Kesküla

Esitamise kuupäev: 21.09.14

Essee

Järgnev essee on kodutöö, mis on esitatud aines õpingukorraldus ja erialatutvustus. Essee annab ülevaate autori enda arvamustest ja mõtetest, mis ta sai kuulates eelmainitud aine loenguid. Õppeaine käigus oli 8 loengut, kuid antud essee keskendub just kahele viimasele loengule, sest leidsin, et nende teemad olid kõige huvitavamad ning andisd edasi häid ideid teemaarendusteks.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus oli aine, mis andis IT Kolledži esmakursuslastele laiema ülevaate IT-st kui valdkonnast ja tutvustas täpsemalt, mis võimalused tudengitel hiljem IT vallas edasi töötades ja tegeledes leidub. Aines oli ka juttu IT Kolledžist endast ja sellest kuidas toimub õpingukorraldus, milline on kolledži sisestruktuur, kuidas toimub hindamine ja milliseid õppematerjale kasutatakse.[1]

Kõige huvitavam loeng mu enda jaoks oli 9. oktoobri hommikul suhteliselt pessimistliku alatooniga ülevaade IT tööturust[2], mille esitas Andres Septer. Kuna olen ise otse keskkoolist tulnud, siis mind väga huvitas, mis võib tulevik ette tuua IT tööturul, sest olin üpris kindel, et tänu meedia ja sotsiaalmeedia mõjudele on see teema kindlasti üle paisutatud. Selletõttu oli mõnus kuulata loengut, mis andis realistliku ülevaate tööturust ja erinevatest aspektidest, mis administreerijaid ja arendajaid võib ees oodata. Andres Septer andis ka palju uusi häid mõtteid, mille peale ma ise kunagi tulnud ei ole. Näiteks oli väga huvitav teada saada, et kuna Eesti tööturg on siiski küllaltki väike, siis liiga suur spetsialiseerumine võib viia tööpuuduseni Eestis ja võib juhtuda olukord, kus tuleb leppida tööga, mis ei kasuta spetsialiseerumisel omandatud teadmisi või minna välismaale tööd otsima. Esmakordselt seda kuulata oli väga üllatav, kuna tihti on just spetsialiseerumine hea ning viib karjääri arenguni. Andres Septer tõi palju häid näiteid oma väite kinnituseks ja nüüd olen ma kindel, et laiem teadmine ja just arenguvõime õppida uusi asju on tähtsam, kui kindel spetsialiseerumine ühte konkreetsesse alasse.

Loengupidaja mõte - kõige tähtsam ressurss on aeg - oli ka huvitav ja filosoofiline. Tihti ei tule inimesed selle mõtte peale, kuid Andres Septer just rõhutas oma aja tarbeka kasutamise tähtsust. Näiteks tõi ta ajakasutuse erinevused suurfirmades ja väikefirmades oma enda kogemuse põhjal. Nimelt väitis ta, et suurfirmad on kommunikatsiooni puuduste all vaevlevad ja eriti just suurtes IT firmades toimub palju niisama "ringi molutamist" samal ajal, kui väikefirmade peamine probleem on just nii materjaalse kui inimressursi vähesus. Ressurssi vähemusest on ka tingitud inimeste mitmekülgne kasutamine, mis omakorda võib viia töötajate ebatarbeka kasutamiseni. Teadvustasin endale need ohud ja kui kunagi peaks minema töökoha otsimisel suurfirma või väikefirma vahel valimiseks, siis on mul nüüd hea eelaimdus, mis mind ees võib oodata.

Parim viis aja kasutuseks on aga Start Up ettevõtte loomine või siis juba eelnevalt loodud Start-Upis töötamine, ning see on väide millega ma ise olen täielikult nõus. Olles tulnud just keskkoolist, olen ka mina üks nendest "särasilmsetest noortest" kes tahab kohata teisi sarnaselt mõtlevaid noori ja midagi lahedat ära teha. Omaenda väikese ettevõtte loomine ja arendamine on parim viis kuidas aega kasutada, kuna see on võimalus omaenda ajaga teha midagi endale lahedat ja kui ettevõte edukaks muutub siis on võimalik ka sellest ära elada. Muuta oma hobi oma tööks on vähemalt minu unistus ja ma loodan, et läbi IT Kolledži saab see ka reaalsuseks.

Viimase loengu aines õpingukorraldus ja erialatutvustus, andis Elar Lang.[3] Väga huvitav oli ta loeng just sellepärast, et ta teema suhtumine õppetöösse oli väga inspireeriv ja täis häid mõtteid. Loengu alguses rääkis ta oma haridusteest ja varajasemast tööst arendajana ning selle tutvustamise käigus tõi ta välja väga huvitava tähelepaneku. Isegi kui ta oli sellel alal juba tööd teinud üpris mitu aastat oli tal raske suhelda teiste inimestega kes tegid sama tööd. Peamiselt tõi suhtlusbarjääri ette just hariduse puudumine, ning see näitas mulle kui tähtis on siiski haridus tänapäeva ühiskonnas. Isegi siis kui olla arendaja, kes kasutab väga praktilisi teadmisi, läheb ikkagi vaja ka üldist tausta IT-st ja haridus on just parim viis selle teadmise omandamiseks. Laiem tausta tundime tuleb kasuks ka tööturul, kuna laiem silmaring aitab olla mitmekülgsem tööturul, millele pani rõhku ka Andres Septer enda loengus.

Rõhutades, kui tähtis on suhtumine nii koolis kui tööl mainis Elar Lang ka Janika Liiva [4] ja Margus Ernitsa[5] loengutes esinenud teemat. Mõlemad loengupidajad väitsid, kui tähtis on ennast pidevalt arendada ja hoida avatud meel muutustele. Teine tähtis aspekt, mida mõlemad loengupidajad rõhutasid oli täpsus ja kui tähtis see on nii töö kui kooli keskkonnas. See on mõte, millega olen täielikult nõus, sest inimene kes pidevalt hilineb või murrab oma sõna ei ole usaldusväärne ja temaga pole võimalik arvestada, eriti siis kui kaalul on midagi tähtsat. Enim aga jäi Elar Langi loengust kõlama mulle mõte - saavutada teadmised ja sellele vastavad hinded, mitte ära aja hinnet taga. Pikemalt järele mõeldes, on see üks parimaid nõuandeid, mis anda ükskõik kellele, kes praegu haridust omandab. See on lihtne tõde, mis tihti läheb inimestel pingelisel kooliperioodil meelest ära.

Elar Lang, täpselt nagu ka 5. loengu pidaja Carolyn Fischer [6], rõhutasid kui tähtis on programmeerimise oskus tänapäeva IT turul ja ka üldisemalt tulevikus. Ma ise olen samal arvamusel ja leian, et ühiskonna järgmine samm võiks olla kõigile juba algaastme koolitasemel programmeerimise õpetamine. See on ainuke viis kuidas meil on võimalik edasi minna aina targemate ja võimsamate programmide peale üle. Tänapäeval on tihti probleemiks, et on olemas palju häid programme kuid tavainimestel puuduvad oskused, kuidas nendega ümber käituda, sellepärast on populaarsemad just programmid ja ka operatsioonisüsteemid, mis pole küll optimaalsed aga mida on inimestel, kes arvutitest väga midagi ei tea, kerge kasutada. Erinevus programmeerimist mitte oskavate inimeste ja aina digitaalsemaks muutuva keskkonna vahel muutub aga iga aastaga suuremaks, ning võib tulevikus seada ette ohtlikult suure lõhe, mis ei tule ühiskonna kui terviku arengule aga üldse kasuks. Selle tõttu olen ma täielikult nõus Elar Langi ja Carolyn Fischeri väitega.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes paljudest informaatiivsetest ja mõtlemapanevatest loengutest. Parim omadus sellel ainel just minu oli mitmekülgsus kuna esinejaid oli palju ja nad kõik tulid erinevatest IT valdkondadest. Aine täidab väga hästi oma mõtet anda tudengitele edasi lai ja mitmekülgne vaade IT keskkonda. Kõik uued mõtted ja perspektiivid, mis ma sain kindlasti mõjutavad minu edasisi valikud IT alal ja usun, et see aine on tõesti kasulik igale IT-st huvitatud tudengile.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Eksamit on võimalik järgi teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Samuti on õppejõul õigus anda täiendavaid ülesandeid, mis on korduseksamile saamise eelduseks.[7]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Järeleksami tegemiseks tuleb kokku leppida aeg ja vajadusel a lisaülesanded eksamiainet andva õppejõuga.[8]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?

Järeleksamile registreerimine toimub ÕISi õppesüsteemis.[9]

Mis on tähtajad?

Järeleksamile registreerumise ja sooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Tähtajad millal järeleksam toimub määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[10]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal ei pea järeleksami sooritamiseks maksma.[11]

Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Tasulisel õppekohal on järeleksami sooritamise maksumus paika pandud rektori käskkirjaga ja selle suurus kuvatakse ÕISis.[12]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli võimalikku tegevust.

Enne punase joone päeva peab tundeng tegema järgnevaid tegevusi:

1) Kinnitama oma individuaalse õppekava.[13]

2) Tundegil on ka õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas.[14]

3) Kui tudeng soovib teha kordusarvestust peab ta teadma andma sellest enne ülejärgmise semestri punast päeva.[15]

4) Esitada avaldus akadeemiliseks puhkuseks.[16]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Kui tudeng soovib sooritada positiivse hinde parandamiseks korduseksami peab ta taotlema eksamiaja kahe semestri jooksul. Positiivset hinnet saab parandada vaid korra.Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[17]

EAP Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Juhul kui tudengil on kahe semestri peale kokku ainult 47 EAPd, siis on tal 7 EAPd puudu. Ühe EAP maksumus on 50 eurot. Arve, mis tudegile esitatakse on 7 * 50 eurot = 350 eurot [18]

Viited