User:Rkolk

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Robert Kolk
Esitamise kuupäev: 18 oktoober

Essee

Kuna tulen Tallinna Tehnikaülikoolist, kus juba läbisin sarnase nimega aine ei osanud alguses midagi oodata. Kahjuks ei õnnestunud küll enamikes loengutes kohapeal olla kuna käin ka tööl. Õnneks on aga loengutest tehtud korralikud salvestused ning väga paljust loodetavasti ilma ei jäänud.

Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna nagu ma juba mainisin siis õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loeng algas väikse tutvustusega, mis firma see Net Group üldse on. Hiljem räägiti kuidas IT liigub vaikselt selle poole, et tööd tehakse virtuaalsel töölaual. Võrreldi ka kuidas servereid vanasti ehitati ja kuidas see viimastel aastatel on muutunud. Kaableid on märksa vähem, sest võrgukaart on poolvirtuaalne. Toodi välja ka huvitav probleem ja selle lahendus, et kuidas viia kõik panga arvutid Windows XP pealt Windows 7 peale üle. Lõpuks mainiti ka, et tänapäeva IT maailm otsib T-kujulisi inimesi. Ehk siis inimesi, kes on küll ühe asja spetsialistid, kuid samas teavad ka kõigest muust natukenegi. Üldiselt oli loeng minuarust veidi liiga spetsiifiline ja keeruline. Palju jäi arusaamatuks kuna räägiti liiga detailselt. Samas mõnele serveritega tegelevale inimesele oli see kindlasti huvitav.

Kuues loeng oli veidi tõsisem kui eelnevad. Teemaks oli "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Räägiti näiteks sellest, et tegelikult võib tehnoloogilises keskkonnas vea hind olla väga kõrge. Ka väike elektrikatkestus võib tuua katastroofi. Toodi ka välja, et üritades kõike kasutajasõbralikuks teha oleme me teinud kasutajasõbralikuks ka maailmalõpu. Samuti on tehnoloogia areng kaasa toonud elutempo kiirenemise. Inimesed teevad tööd aina rohkem ja rohkem ja on isegi kiiremini kõndima hakanud. Näiteks e-maile loetakse isegi WC potil istudes. See loeng oli väga huvitav ning pani mind kindlasti IT-d ja tehnoloogia arengut veidi teise pilguga vaatama.

Seitsmes loeng oli teemal "Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas". Kõnelejaks oli Anto Veldre, kes rääkis lähemalt oma tööst CERTis. See loeng oli samuti veidi tõsisem ning sarnanes veidi eelmisele. Ka seekord mainiti, et peab alati ette mõtlema mida mingi uuendus endaga võib ka halba kaasa tuua. Räägiti üsna palju ka viirustest ja antiviirustest ning kuidas need arenevad ning et täielikku kaitset ei paku ükski antiviirus. Rõhutati palju ka elukestva õppe vajadust, sest meie valitud eriala areneb tohutu kiirusega ning ei tasu jääda passima lootuses, et miski ei muutu. Loeng oli üldiselt üsna huvitav, sest tegu oli oma ala spetsialistiga ning oli tore ka teada saada, et selline asutus üldse olemas on.

Loengusarja lõpetas Kalle Tammemäe, kes rääkis teemal "Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi". Tutvustati lähemalt TTÜ ja ITK ümbrust ja räägiti, mis hooned seal paiknevad. Leidsin, et veidi liiga palju reklaamiti TTÜd. Olles ise seal õppinud ei pakkunud see mulle absoluutselt huvi ning see loeng oli minu jaoks kõige igavam. Leian, et kuna loengus oli ka palju üleüldist infot oleks võinud see olla pigem loengusarja alguses.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kuigi olen juba ise mõned aastad IT ala õppinud ja ka mõnda aega tööd teinud, sain siiski loengutest teada nii mõndagi uut ja huvitavat. Sellest ainest oli värsketele tudengitele kindlasti väga palju kasu. Oli siiski paar asja mis häirisid nagu viimase loengu TTÜ reklaamimine ja viies loeng, mis oli veidi liiga spetsiifiline. Üldmulje oli aga väga hea ning loengud laiendasid kindlasti kõigi kuulajate silmaringi.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.


Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.