User:Rlohmus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Reelika Lõhmus
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Esimene loeng toimus juba eelnädalal ning seal räägiti peamiselt koolist ja kõigest sellega seonduvast. Saime teada, et peaksime läbi lugema kooli eeskirja, sest siis teaksime kuhu ja kelle poole oma probleemidega hiljem pöörduma peaksime. Lisaks on õppekorralduse eeskirja vaja arvestuse teise poole sooritamiseks. Teises loengus oli külaliseks meie oma õppejõud Linnar Viik, kes rääkis meile teemal „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loengus küsiti meilt, et mis on meie jaoks innovatsioon? Loomulikult pakuti välja peamiselt erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Innovatsioon on tegelikult uue idee kasutusse võtmine ning see võib väljenduda ka teisiti. Innovatsiooniks nimetatakse ka uut sorti toodet või teenust. Näiteks see kui mobiilioperaator hakkab pakkuma reisikindlustust. Samas võib innovatsiooniks olla ka uus protsess, mis tähendab, et pakutakse küll sama teenust mida varem, kuid protsess on teistmoodi korraldatud. Uute ideede tekkimiseks on olemas ka seda soodustav keskkond, mis koosneb kultuurist ja väärtustest, struktuurist ja protsessidest, inimestest ja nendevahelistest suhetest ning väärtustamisest ja hindamisest. Kolmandas loengus külastas meid Mart Mangus, kelle teemaks oli „Ideest teostuseni“. See oli loeng, kus kõik pidid oma pead tööle panema ja uusi ideid välja mõtlema. Ideede hulk oli päris suur. Kõikidest ideedest pidime parimad välja valima ja seejärel panema paika plaani kuidas neid päriselt teostada. Nii saime aimu sellest, et firma loomine polegi tegelikult nii lihtne kui eemalt vaadates tundub. Kaasneb sellega ju tegelikult ka palju riske. Loengu pidaja ise on asutanud väga palju erinevaid firmasid ja on siiani tegev mitmetes erinevates firmades. Ka meile andis ta palju soovitusi ning rääkis kuidas ja millest alustada tuleks. Juttu oli ka palgatöölise ja ettevõtja plussidest ja miinustest. Lisaks mainis ta seda, et kui me tahame firmat teha, siis peaksime selle ise looma, mitte ostma mõnda suvalist, sest me ei tea iial, mis ostetud firma taga peidus võib olla. Paljudel on siiani arvamus, et loon firma ja saan palju raha. Nii see tegelikult pole, sest firma loomisega kaasneb tegelikult väga palju kulutusi. Tuleb ju erinevaid maksegi maksta. Neljandas loengus kuulasime oma õppejõudu, Margus Ernitsat, kes rääkis meile robootikast IT kolledžis. Inimesed unustavad selle, mida nad ei kasuta ja mis neid ei huvita. Me võime küll õppida teooriat, kuid enamasti ei oska me seda praktikas kasutada. Õppida tuleks läbi praktika. Esmalt tuleks püstitada probleem ja välja mõelda mida üldse teha on vaja ja alles siis tuleks hakata mõtlema lahendusele ja vajalike teamiste omandamisele. Näiteks on olemas programm nimega RoboCode, millega saab mängimise teel programmeerimist õppida. Paljud arvavad, et aine selgeks saamiseks piisab ainult loengutest käimisest. Tegelikkuses see aga nii ei ole. Väga palju tuleb ka ise tööd teha ja vaeva näha. Kõige rohkem aga õpime me sellest, kui üritame mõnda asja kellelegi teisele seletada. Viiendal kokkusaamisel oli külalisi kaks: Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann firmast Net Group. Nemad rääkisid serverihalduste võrguarhitektuurist. Loengut alustasid nad oma firma tutvustamisega. Net Group on IT taristu üks tuntumaid ettevõtteid Eestis ning nende peamisteks turgudeks on Eesti, Läti ja Leedu. Kui vanasti jooksid failid riistvara peal, siis tänapäeval on kõik serverite peal. Andmete kogus serveris kasvab meeletult. Samal ajal kui tavakasutaja jaoks muutub kõik lihtsamaks, läheb IT inimeste elu palju keerulisemaks. Suur puudus on T-shape tüüpi inimestest, kes oskavad ühte asja väga hästi, kuid teavad ka muudest asjadest midagi. Kuuendas loengus külastas meid Agu Leinfeld SMIT-ist, kes rääkis meile teemal „Kas sellist IT-d me tahtsimegi?“. Tehnoloogiline areng mõjutab meie elu päevast-päeva ja aastast-aastasse. Mida aeg edasi, seda rohkem suureneb mobiilsus ja sõltuvus tehnoloogiast. Me pühendame üha enam aega tööle ning tihti unustame puhkuse sootuks. Küberkuritegevus suureneb iga päevaga ja seda ei suudeta peatada. Mind pani mõtlema lause, et kui puuduvad eesmärgid, ei saagi olla edukas. Nii see paratamatult on, sest millegi saavutamiseks peab meil olema miski, mille poole püüelda. Eelviimases loengus rääkis Anto Veldre meile teemal „Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas“ ehk siis sellest kuidas kujutab tema ette IT sibi ning sellest mida tema tööl olles teeb. Erinevad ründetüübid, viirused ja identiteedivargused, millega riik oma julgeoleku tagamiseks tegeleb. Me võime ju arvata, et kui meil on viirusetõrje, siis oleme kaitstud. Tegelikkuses see nii ei ole. Viirused on tänapäeval nii hästi tehtud, et paljud tõrjed neid üldse ei leiagi. Kohas, kus Veldre töötab, peab oskama hästi teiste inimestega suhelda, sest nad peavad suutma igale inimesele tekkinud probleemi selgeks teha. Viimases loengus külastas meid meie endine rektor Kalle Tammemäe. Tema rääkis meile päris palju TTÜ-st ja sellest, millest saaksime meie, IT kolledži tudengid, kasu lõigata. Ta tõi välja võrdluse Eesti ja Soome kõrgharidussüsteemi kohta ning lisas, et Eestis on liiga palju ülikoole. Juttu oli ka sellest mis vahe on teadlasel, spetsialistil ja professionaalsel teadlasel. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kõik 8 loengut olid minu jaoks väga huvitavad ja harivad. Kuna kõik loengud olid seotud IT-ga, siis olid need vähemal või rohkemal määral omavahel seotud. Kuid samal ajal ka niivõrd erinevad, et iga loeng sai teada midagi uut. Aine tegi huvitavaks just see, et iga kord oli auditooriumi ees uus inimene. Kõige rohkem jäi meelde Agu Leinfeldi loeng, sest tema suutis panna terve auditooriumi kuulama ja kaasa mõtlema nii nagu seda pole keegi teine varem teinud.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui ma kukun eksamil läbi, siis saan ma korduseksami sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Eksami tegemiseks tuleb see õppejõuga kokku leppida. Järeleksamile tuleb registreerida õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. RE kohal õppivatel üliõpilastel on korduseksami sooritamine tasuta. REV kohal on tasu suurus kehtestatud rektori käskkirjaga.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel ja lapse hooldamisel. Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus rektori nimele. Kui akadeemilist puhkust tahetakse võtta muudel põhjustel, siis tuleb avaldus esitada enne punase joone päeva.Tervislikel põhjustel on maksimaalne puhkuse aeg 2 aastat, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel 1 aasta, lapse saamisel kuni lapse kolme aastaseks saamiseni ja muudel põhjustel 1 aasta. Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb samuti esitada avaldus rektori nimele ning see avaldus tuleb esitada hiljemalt punase joone päevaks. Puhkuse ajal saab õppeaineid deklareerida ainult üliõpilane, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks ning selleks peab ta esitama kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Eksamite ja arvestuste sooritamine on akadeemilise puhkuse ajal lubatud.