User:Rmager

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rauno Mäger Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2011

Essee

Infotehnoloogia valdkond osutub tegelikult väga suureks. Võib öelda, et arvutid ja internet on vaid jäämäe tipp, imeväikeseid arvuteid võib leida kõikjalt alustades tavalisest televiisorist ja lõpetades tolmuimejatega. Eriala on raske, pidevalt tuleb tegeleda enda harimisega, ka peale kooli, sest teadus areneb edasi ning luuakse palju uusi süsteeme. Kõik aines olnud esinejad olid väga huvitavad, mis tundus mulle tagantjärgi mõeldes isegi pisut ootamatu. Põnev oli kuulata erineva tausta ja tegemistega inimeste muljeid infotehnoloogiast ja sellega seonduvast. Igal korral sai midagi uut teada, mis pani mõtlema, et kõik polegi nii lihtne nagu tundub. Eestit võib pidada IT riigiks, sest meil on väike riik ja on lihtne katta kogu maad kiire interneti püsiühendusega või mobiilileviga. Üha kiiremini hakkab levima ka mobiilne internet, selle hind muutub konkurentsi tõttu aina odavamaks ning operaatorid peavad võitlema klientide pärast. Püüdleme koguaeg selle poole, et igal võimalikul ajahetkel oleks ligipääs kiirele internetile. Inimesed leiavad, et koguaeg on vaja kirju ning uudiseid lugeda või lihtsalt teistele mõne sotisaalvõrgustiku kaudu teada anda, mis neil parasjagu käsil on. Tundub, et inimesed on sellest sõltuvuses ning ärimehed on seda targalt ära kasutanud luues erinevaid teenuseid, mille pealt saab teenida. Ega keegi pole kohe sündinud suureks ettevõtjaks, kõik on alustanud vaikselt, mõelnud välja uusi asju, neid katsetanud ning siis rahvani toonud. Kui uus asi meeldib rahvale ja pole liiga kallis, siis on edu kiire tulema. Üks esinejatest seda just toonitaski, et kõike tuleb enda peal katsetada, muidu ju ei arene, kuid tuleb leida väga geniaalne mõte, mida arendada ja katsetada. Iga projekt ei õnnestu, kuid ei tasu kohe käega lüüa, tuleb edasi proovida ja mõelda, mis läks valesti. Statistika näitab ka, et päris paljud projektid ebaõnnestuvad, kuid õnnestunud projektid toovad piisavalt raha, et teha uusi katsetusi ja jõuda tulevikus uute innovaatiliste avastusteni. Millegi loomiseks ei piisa ainult heast ideest, peab omama ka asjakohast haridust, see muudab asja palju lihtsamaks. Oskad kaugemale mõelda, ette näha, kui võimalik praeguste tehnoloogiliste saavutuse juures idee on. IT-s on olulisel kohal ka matemaatika, sest on vaja teada lihtsaid põhitõdesid, mis igakord ei tundugi nii lihtsad. Üleüldse see matemaatika pole nii mõttetu nagu paljud arvavad. Tangensit võib tarvis minna kasvõi terassi ehitamisel ning matemaatika õpetab mõtlema ja asju teise nurga alt vaatama. Tuleb osata õppida ning eesmärgid paika panna ja nende poole püüelda. Tänapäeval on elukestev õpe, see tähendab, et õpitakse terve elu. Pole päris nii lihtne, et teed ühe asja omale selgeks ja siis teed 50 aastat tööd nii, et ei täiendaks ennast. Nüüd tuleb koguaeg ennast täiendada, eriti niiöelda itimeestel, sest nende tööpõld muutub äärmiselt kiiresti. 10 aastat tagasi kooli lõpetanud infotehnoloog võib ilmselt käed puhtaks pesta erialase töö tegemisest, kui ta vahepeal midagi juurde pole õppinud. Samas ehitusinsener, kes omandas oma hariduse samal ajal saab ilmselt vähema õppimisega hakkama, aga ka tema peab end täiendama. Turule tulevad uued ehitusmaterjalid, projekteeritakse järjest keerukamaid maju jne. Nagu eelpool mainisin, siis infotehnoloogia on pidevas arengus ning pidevalt tekib juurde kohti, kus itimehi vaja. See tähendab seda, et mida aeg edasi, seda rohkem spetsialiste on vaja, et kõike seda hallata. Kunagi arvati, et kõik muutub nii efektiivseks ja inimesed peavad päevas 4 tundi töötama, jääb palju rohkem vaba aega enda huvide ja hobidega tegelemiseks. Nagu näha, siis nii see pole. Tehakse endiselt ületunde, et leib laual hoida ja kaasajaga kaasa käia. Inimestele ei aita sellest, mis juba olemas, teadlasi see vist ei huvitagi, sest pidevalt tegeletakse uute ja huvitavate asjade leiutamisega, nende edasi arendamisega, kasutajasõbralikuks muutmisega ning lõpuks müügiga. Praegu üritataksegi kõik seadmed võimalikult kasutajasõbralikuks muuta, et iga inimene sellega toime tuleks. Näitena võib siia tuua selle, et ühe ettevõtte töötajatel piisab sellest, kui lauapeal on hiir, kuvar ja klaviatuur. Seda suurt kasti pole enam tarvis, sest operatsioonisüsteem ja programmid töötavad serveri peal. Arvutid on kõik omavahel võrgus ning andmevahetus on kiire. Logid lihtsalt sisse ja hakkad tööd tegema, samuti pääsed väljaspool tööaega ka ligi oma failidele. Tundub väga lihte ja mugav, kuid haldamine ja süsteemi töökorras hoidmine muutub aina keerulisemaks. Lisaks seadmete vananemisele võidakse ka neid väljaspoolt pahatahtlike inimeste poolt häirida. Selle taga on suur töö, tõusev trend on samuti puutetundlikud ekraanid, väga lihtsad kasutada, vajuta ainult sinna, kuhu tahad. Kui mõtlema hakata, mis tehnoloogiat see kõik vajab, et keegi peab sellele programmi kirjutama ja tööle saama ilma ühegi veata, siis minu arvates selle leiutamine võib isegi keerukam olla, kui auto leiutamine. Kuigi tänapäeval on autod elektroonikat täis topitud, kõikvõimalikud abid ja kontrollid. Pidevalt kasvab sõltuvus tehnoloogia ja mobiilsuse järgi. Samuti on kiire andmevahetus tähtsal kohal. Vanu asju tehakse ümber lihtsamaks ja mugavaks näiteks on hiirelt juhe tagant ära võetud, aga see töötab ikka edasi, interneti jaoks pole vaja kaablit arvutisse torgata ja üleüldse võin täiesti vabalt rongiga Tallinnast Tartusse sõites terve aeg internetis aega veeta nii, et mu arvutil pole ühtegi juhet järgi. Ilmselt võiksin ilma probleemideta kohe Tallinna tagasi sõita, kuid kes ikka päev otsa rongis tahaks istuda. Kõik muudkui kasutavad igapäevaselt interneti võlusid, kuid paljud ei tunneta selle ohtu. Keegi peab sellel kõigel silma peal hoidma ja vajadusel tegutsema. Tänu Eestile on hakatud rohkem tegelema küberkaitsega. Kui kõik riigis toimuv on väga kõrgtehnoloogiline, siis elektri või interneti kadumisel tekiks kaos. Internet ei peagi täiesti kaduma, piisab seda, kui mõne tähtsa ettevõtte serverite tööd häirida, näiteks pankade. Järjest vähem kasutatakse sularaha, eelistatud on kaardimaksed mitmel põhjusel: ei pea suurt hulka sularaha kaasas hoidma, mis on ahvatluseks varastele ning internetipangas on hea rahade liikumistel silma peal hoida. Samuti võib seal internetipangas raha ära kaduda, kui su arvutisse on sattunud mõni viirus ning kurjad inimesed on sinu krediitkaardi andmed teada saanud. Internet on väga lai, tihti võib tunduda, et oled seal anonüümne, kuid tegelikult päris nii see pole. Peale raha võib varastada ka identiteeti ja sellega inimestele kahju tekitada. Erinevaid ohte on väga palju, millele tavakasutajad ei oskagi mõelda. On loodud ülemaailmne võrgustik mida võib kutsuda isegi internetipolitseiks, tavaline politsei ei jõua kõigega tegeleda ning selleks pole piisavalt ressursse, sest ametlik asjaajamine on üsna kulukas. Küberkaitse korral on oluline osata hästi kaitsta ja samas ka vastu rünnata. Vanasti olid internetis ainult targad professorid, kes ajasid tarku asju. Nüüd on sattunud internetti ka äärmiselt palju jama, suured reklaamid, mis kutsuvad klikkama ja lõpuks satud kuskile pahavara peale välja. Arvuti on nakatunud mingi viirusega ja keegi üritab sinu arvelt kasu teenida. Lihtinimestele on asi tehtud liigagi lihtsaks, ei osata aimata kõiki ohte ning võib-olla ei osata tajuda mingisugust ohtu asjadega, mida peaks kartma. Kokkuvõtvalt võib öelda, et iga loeng andis midagi uut ja pani mind pisut teistmoodi mõtlema, saan aru, et kõik pole nii lihte ja roosiline, kui algul tundub. IT pole sugugi lihtne eriala, mida õppida, vastupidi, on vaja kõvasti vaeva näha, et tulevikus kuskile jõuda. Tuleb õppida, õppida ja veelkord õppida.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui oled arvestuse läbi kukkunud, siis pead selle uuesti sooritama. Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste aeg tuleb õppejõuga kokku leppida, mis on kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerima ei pea, tuleb aeg lihtsalt kokku leppida. Kordusarvestuse sooritamiseks ei pea tasu maksma (nii REV kohal kui ka RE kohal õppiv tudeng).

Küsimus 5

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Teisel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele üliõpilasel mistahes põhjusel kuni üheks aastaks (Mistahes ajal saab akadeemilist puhkust taodelda tervislikel põhjustel kuni kaheks aastaks, kaitseväkke minekuks kuni üheks aastaks, lapse hooldamiseks kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele. Akadeemilist puhkust saab taodelda kuni üheks aastaks va eelpool mainitud erijuhtudel. Puhkust saab lõpetada avalduse kirjutamisega rektori nimele või ilma avalduseta lõpetatakse see automaatselt (saab ka pikendust taodelda). Varasemaks puhkuse lõpetamiseks tuleb rektorile sellekohane avaldus kirjutada. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.