User:Rmandel

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö


Autor: Rene Mändel

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2013


Essee


Antud aine oli õppekavas väga oluline. Kindlasti tutvustas ka natukese tudengeid IT valdkonnaga ja sellega kaasnevat. Oli ka lihtsalt harivaid loenguid suhtumise teemal. Loengute ehitus kohati varieerus. Nimelt mõnes loengus oli sellist arutamise poolt rohkem, mõnes vähem. Paaris loengus esines ka väiksemal määral paaris tööd. Igast loengus oli midagi, mida kõrvataha panna. See kõik aitas luua paremat pilti IT maailmast, selle struktuurist ja toimimisest.

Tegemist oli esimese loenguga antud õppeaine puhul. Loeng teemaks oli "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Loengus rääkisid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Loengus seletati arusaadavalt ära põhilised punktid millest tuleb kinni pidada. Tutvustati lühidalt õppekorralduste eeskirja ja akadeemilist kalendrit. Aine punktide osas seletati ära, et kuidas ja mismoodi toimib. See oli oluline, kuna ainepunktide süsteem on enamus tudengitele uudne. Ainepunktidega seostuvalt räägiti ka erinevatest õppekoormustest ja tasulistest ja tasuta kohtadest. Kindlasti said enamus tudengeid selles osas targemaks. Räägiti ÕIS-ist, et kuidas ja mismoodi seda kasutada. Punasel joonel oli antud loengul päris suur rõhk, et kõik tudengid saaksid enda ained õigel ajal ära deklareeritud. Lühidalt tutvustati ka erinevaid ringe, nagu näiteks robootika klubi. Loengu lõpus räägiti stipendiumitest. Antud loeng oli värskele tudengile väga oluline. Räägiti juttu, mis puudutas tudengi edaspidist tegevust koolis.

Teine loeng toimus teemal "Õppimine ja motivatsioon". Loengut viis läbi Margus Ernits. Selle loengu osas oli üks paremaid teemasid ilmselt õppejõu ja tudengite vahelised näited. Et kuidas suhtuvad tudengid õppejõusse ja vastupidi. Samas räägiti ka, et kuidas loengut põnevamaks muuta ja mis oleks selline hea viis õppida. Nagu näiteks toodi välja, et praktiline osa on väga vajalik. Minu arvamus ühtib sellega, et tuim teooria õppimine ei ole eriti tulemusterikas. Pidev samaaegne praktiline tegevus antud erialal on kindlasti väga postitiivne. Arendajate ja adminnide vahelised seosed toodi hästi välja. Mõlemad on üksteisest väiksemal või suuremal määral sõltuvad. Kõige rohkem meeldis üks lause mis kõlas sarnaselt: “Mida rohkem tead, seda rohkem oled motiveeritud”

Kolmas loeng oli teemal "Innovatsiooni olemus ja juhtimine". Loengut viis läbi Linnar Viik. Tegemis oli ainukese loenguga mis toimus teises ruumis. Loeng algas kohe tudengite poole pöördumisega. Nimelt küsis, et mis seondub sõnaga innovatsioon. See oli hea algus, mis viis tudengid õigele lainele. Põhiliselt rääkis innovatsiooni rakendamisest ettevõtetes. Innovatsiooni jagunemisest oli ka juttu. Ehk siis innovatsioon jaguneb inkrementaalseks ja radikaalseks. Väga hea oli minuarust näide jagunemise kohta. Näites kasutas erinevaid pliiatseid mis võiksid olemas olla. Lõpetuseks oli slaid mis näitas erinevate firmade vahel olevaid pidurdavaid seoseid mille tõttu uute toodete ja teenuste turule jõudmine lükkub edasi.

Neljas loengul käis rääkimas Tarmo Randel. Loengu pealkiti oli „IT-profid küberpättide vastu!“.Loengu teema ringles küberkuritegevuse ümber nagu ka pealkiri seda kajastab. Iseenesest oli loeng hariv. Kes pole veel seni enda elus küberkuritegevusega kokku puutunud, sai ilmselt tunduvamalt targemaks. Põgusalt tutvustati loengus erinevaid küberkuritegevuse liike. Põhjalikumalt räägiti dos rünnakutest ja tutvustati ka ühte programmi nimega Tor’s Hammer. Endale pakkus siiski loengust kõige rohkem huvi cardingu teema. Selles osas näidati ühte head videot, kus oli näidatud, kui lihtne on saada kätte kaardi magnetil asuvaid andmeid. Lõppes siis traditsioonilise vastutegevusega. Ehk siis kuidas vältida. Viimasena oli ka näiteid elust. Antud näiteid olid ilmselt enamus juba lugenud, aga sellised teemakohased olid sellegipoolest.

Viienda loengu viis läbi Andres Käver. Teemaks oli seekord "Elufilosoofia ja IT Eestis". See oli üks omapärasemaid loenguid. Juba alguses mainiti ära, et slaide antud loenguga ei kaasne. Sellegipoolest oli jutt loengus vägagi huvitav. Väga palju tõi näiteid enda elust ja enda firmast. Inimene ise oli enda tulemuste üle väga uhke ja see kajastus korduvalt ennast kiitvate loosungitega. Loengu üks negatiivsemaid pooli oli siiski võrdlus selle 90 punktiga matemaatilises analüüsis. Minu arust oli tegemist väga demotiveeriva lausega, kui väitis, et alla 90 punkti pole programeerimisse asja. Sellega nõustun, et hea matemaatiline mõtlemine soodustab progemist. Endalgi on tuttavaid kes pole matemaatikas just kõige paremad olnud, aga see eest progemise osas elus hästi läbi löönud.

Kuues loeng toimus teemal "NOC Monitoring". Seda viisid läbi Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Kõigist kaheksast loengust kõige halvem. Tundus nagu selle loengu teema oli lihtsalt mingine augutäide. Loeng oli üsna halvasti ettevalmistatud ja midagi eriti vahvat sealt teada ka ei saanud. Natukese rääkisid enda tiimist ja siis ka tarkvarast mida kasutavad. Põhiliseks osutub siiski vana hea Nagios. Lisaks rääkisid ka lühidalt mingist seire skeemist. Kummaline oli see, et nad pidasid seda tööd põnevaks. Niipalju, kui olen monitoorimisega kokku puutunud, siis minujaoks oli see üks üksluisemaid tegevusi üldse.

Seitsmendas loengus külastasid meid Ats Alber ja Helen Piirsalu Nortalist, kes rääkisid teemal, "kuidas saada superstaariks". Põhirõhk oli enese täiendamisel. Selleks, et saada superstaariks, peab pidevalt end täiendama. Enda täiendamise osas soovitati pidevalt juurde õppida ning võtta osa suhtlemisest ning teha palju tiimi tööd. Supersaari üheks omaduseks toodi välja oskus kirjutada koodi. Koodi tuleks osata kirjutada, isegi kui ei pruugi sellega väga palju igapäevaselt kokku puutuda. Loengus tutvustati ka Suveülikooli ja räägiti selle tegevustest. Suveülikoolis toimub nädalane koolitus spetsialistide poolt ning 2 kuud toimub töö reaalsetes projektides tuutorite käe all ning hiljem avaneb võimalus Suveülikoooli tööle jääda.

Viimases loengus oli teemaks „Life is an Attidude“ ja seda viis läbi Merle Liisu Lindma. Väga vahva loeng. Loeng pakatas positiivsusest ja elurõõmust. Ainuke loeng kuskohas praktiseeriti ka natukese paaristööd. Palju oli slaididel selliseid edasiviivaid loosungeid ja motivatsiooni laenguid. Kindlasti mõnel tekkis neid lugedes kasvõi korra mingisugune motivatsioon. Teine asi on see, et kaua see kestab. Põhirõhk oli siiski loengul suhtumisele. Tudengitele sisestati korduvalt läbi erinevate lausete, et inimese enda suhtumine on tema elutee võti. Võeti ka läbi erinevaid suhtumisega seonduvaid inimese omandusi nagu näiteks usaldus ja enesekindlus.


Õpingukorralduse küsimused



Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?


Vastus

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. [1]

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. [2]

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [3]

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:

1) 5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;

2) 5.2.8.2. üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. [4]

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [5]

RE tudengile on kordussooritused tasuta [6]

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [7]


Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?


Vastus

1) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustes ja korras (edaspidi: kord) sätestatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi: VÕTA) esitatavate taotluste (edaspidi: taotlus) läbivaatamise, hindamise ja arvestamise ning tasu maksmise tingimused ja kord Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (edaspidi: IT Kolledž). Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist rakendatakse tasemeõppes õppekava täitmisel. [8]

2) Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia vt p IV 3). [9] VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. [10]

3) VÕTA tulemused ei lähe arvesse õppekava täies mahus täitmisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal), kuid neid arvestatakse õppekoormuse täitmisel. [11]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.


Vastus

X=27 Y=25 Peale esimest semestrit 3*52=156€ kooliaasta lõpus tuleb tasuda 1*52+156=208€. Kokku esimese ja teise semestri kohta tuleb tasuda 156+208=364€.


Vastuse Allikad

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.3.6

[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.12

[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.3.6

[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.8

[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.8

[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.7

[7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri 5.2.7

[8] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#uldsatted punkt 1

[9] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus punkt 1

[10] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#hindamineopisusteemisusestamine punkt 2

[11] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk punkt 2