User:Rohansso

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Robert Hansson

Esitamise kuupäev: 22.10.2014

Essee

Rääkides õppeainest nimega Õpingukorraldus ja erialatutvustus tuleb tõdeda, et sellest ainest saab algteadmised nii seadustest, deklaratsioonidest, õppekorra eeskirjadest, samuti on see ka motivaatoriks, kuna saad kuulamas käia suurte ja elus hästi läbi löönud inimeste loenguid. Tuleb tõdeda, et minu jaoks oli nii häid kui ka igavaid loenguid. Igavad ei ole minu jaoks hea. Teen siis tagasivaate möödunud loengutele.

Nagu ka aine nimetus, siis esimeses loengus räägiti üle peamised õppekorraldusega seotud asjad, natukene kõigest huvitavast, mis järgmiste nädalate jooksul peale saame hakata. Milline õppekava täpselt on, kuidas e-õppes täpsemalt hakkama saada. Tundus natuke boring, sest ma olen varem kõrgkooli ja moodle ja asjadega tegelenud.

Teine loeng Margus Ernitsaga keskendus enda motiveerimisele, õppimnise tähtsusele ja enda pingutamisele. Lisaks sellele tuletas meelde, et tunnis õpitust ei piisa ja parim viis edasi pushimiseks on ise midagi uut looma hakata. Pealehakkamist peab olema ja ikkagi huvi ka natuke, mida rohkem ise tead, seda vingemaks asi muutub sinu jaoks.

Kolmandas loengus sain teada robootikaklubi eesmärgist, tähtsusest ja vajadusest. Mina sain teada, et see kui sa häkker oled ei ole paha, see kui sa kräkker oled on juba jama. Taas Margus jätkas motiveerimist ja üks seaduse nimega Linuse seadus ütles:"Men has three kind of motivatsion such as "survival","social life" and "entertainment" and progress is defined reaching a higher categorie.(Entertainment)Põhimõtteliselt ma tõlgendaks seda nii, et kui tahad ellu jääda, siis tee seda mis sulle meeldib ja kommunikeeru!

Janika Liiv oli meie neljanda loengu "sangariks" ja tema töötab asutuses nimega Toggle. Nagu ka loengu teemaks siis Janika rääkis programmeerimisest, kogukonnast ja stereotüüpidest. Ta on samuti meie kooli vilistlane ja päris kõrgel kohale jõudnud oma eluga. Alguses kui ta meie kooli astus, siis kõik tundus talle nagu segapudru, et ei tea kas ta ikka õige asja valis jne, kuid see mõte oli vale ja ta läbis kooli ilusti ära. See, et ta kunagi kirjanikuks tahtis saada ei tohiks talle vast pahameelt tekitama, kuna ta hetkel nii heas asutuses nagu Toggle töötab. Ta on programmeerija ja ta tegeleb ise peamiselt Ruby programmeerimiskeelega. Soovitas seda teistelegi. Lisaks jäi meelde veel, et ta oli ainuke naisterahvas enda kursuselt kooliajal, niiet naised IT õppima!

Viiendat loengut külastas Carolyn Fischer kes on asutuse Skype arendaja. Koolis läks tal hästi ning ta hakkas teisel aastal ise ka juba kooli kõrval tööl käima, Harju Elektri HelpDeskis. Loengus tundus, et ta oskas pea igat programmeerimiskeelt, või vähemalt midagigi rääkida. Skype kohta oli tal ainult positiivset rääkida, tõi välja seiga, kus pidi tööl olema iga kuu jooksul ühe nädala kuskil "kastis" ja midagi uut looma. Nädal oldud, sai taas päikesevalgust näha. Skype-s olles on tal teistest kolleegidest rohkem Skype award-e kogutud. Usin ja töökas naine. Natukene liiga pikalt kirjeldas ta oma lapsepõlve, oleks tahtnud rohkem selle Skype teema kohta kuulda.

Kristjan Karmo tuli kuuendasse loengusse oma karjäärist ja testimisest rääkima. Juba see tundus loengu alguses huvitav, et Kristjan töötab asutuses ASA Quality Services ==https://www.asaquality.ee/== ja nad pakuvad tarkvarakvaliteedi ja testimisalaseid teenuseid. Testimine tundus tema dikteerituna väga vinge, sest saad leida teiste viga ja samas ka ise areneda. Viskas ka nalja, et testijaid kutsutakse algajateks arendajateks. Testimisel on oluline loovus, lähenemine ja muidugi ennekõike kogemus. Ta ise on ASA Quality Services tegevjuht, just nimelt sellepärast, et ta on olnud arendaja. Kose ja V mudeliga näitas ilusti ära kuidas ja mis faasis testimine toimub ja lisaks veel testimise liike. Võib öelda, et Kristjanit oli neist loengutest minu arust kõige parem kuulata, sest diktsioon oli hästi selga ja spetsialisti tarka juttu ja soovitusi oli meeldiv kuulata.

Seitmendas loengus käis Andres Septer oma näpunäiteid jagamas IT tööturu valdkonnas. Soovitas kindlasti suurde firmasse tulevikus tööd leida, sest suurel firma IT eelarve on suur ja väikestes kohtades sellist asja pole võimalik näppida(nagu näiteks 100 gigabyte-ine kommmutaator). Soovitas ka minna väljamaa tööturge vallutama ja siis mingil hetkel ikkagi Eesti tagasi tulla. Kui ühes töökohas töötada näiteks 5 aastat, siis töökoha vahetus tuleks teha uue koha madalamasse sektorisse(siis on lihtsam seda arengut õppida ja hiljem tõusta sel kohal). Ta soovitas kõigil kunagi liikuda edasi äriinfotehnoloogia seostuvasse sektorisse, et seal pidavat raha liikuma. Kokkuvõttes väga huvitav loeng.

Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus käis rääkimas Elar Lang, kes töötab Clarified Security OÜs. Seal ta on töötanud natuke üle 2 aasta kuid ennem töötas ta Helmes AS programmeerijana. Alguses ta õppida ei viitsinud, mõtles, et tööl on parem käia ja raha teenida. Tänas ka oma loengus Kristiina Hakki, kes tahes tahtmata paneb inimesi õppima. "Suhtumine, suhtumine ja veelkord suhtumine!", rõhus ta. Võibolla sellepärast hea liider ja spetsialist, et ta on ka armeest läbi käinud, distsiplineeritud. Ei saa jätta mainimata ka väga hea ülevaate sellest, miks tuleb igal pool erinevaid paroole kasutada. 5+ esitus.

Kokkuvõtteks ütlen, et kõik loengud peale esimese olid väga head, esimeses oli liiga palju infot mis oli niiöelda igav,sest olin juba kursis nende asjadega. Kuid pärast neid loenguid võin väita, et hakkan isegi tihedamalt kohal käima. Motiveerida suutsid kõik lektorid, tegeevjuhid, programmeerijad, arendajad. Eesmärkide seadmiseks omale kasulikku sisaldasid kõik loengud. Ja lisaks veel kõik neist olid EIK-i lõpetanud, niiet respect!

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks :tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides :valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus: Tegevustest tuleb teada anda läbi EIK avalike infokanalite, ehk siis ÕIS vahendusel. Deklareeritud, kuid tegemata jäänud :valikainet ei pea tingimata kooli lõpetamiseks sooritama, peaasi, et oleks kindel maht EAP-sid käes. Muidugi kui oled üle nõutud punktide :valikaineid deklareerinud, siis pead nende valikainete sooritamata jätmisel hüvitist maksma.

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele :registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õ:ppekohal kohal?

Vastus: Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. :praktika).Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Registreerimine toimub ÕISi kaudu. Riigieelarvelisel kohal olevale õppija ei maksa kordussooritus midagi, REV olevale õpilasele maksab olenevalt vastava aine EAP-dest.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: :Aasta lõpuks tuleb kuni 19 EAP eest õppekulud hüvitada, kuid mitte rohkemate EAP-de eest, kui Eesti Vabariigi valitsus on sätestanud.

Arve suurus on 19 x 37,8 ehk siis 718,2 eurot.