User:Ropukk

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Roland Pukk
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Alustuseks võib öelda, et erialatutvustuse loengud tõid kauaoodatud selguse IT-sektoris töötamise kohta.
Arvutitega olen tegelenud suurema osa elust ning töötamine IT-alal on olnud eesmärgiks juba põhikoolist saadik.
Eelnevad teadmised sellise töö kohta pärinevad 2011. aastast, kui läksin TTÜ-sse Informaatikat õppima.
Sealse erialatutvustuse põhiaur läks küll pigem erinevate firmade reklaamiks. Kooli vahetasin seetõttu,
et tahtsin saada midagi praktilisemat ja käegakatsutavamat.

Esimeses loengus tutvustasid Peetrid Skype-st tööd helpdeskis. Tööd, mis on hea nii IT kogemuste saamiseks
kui ka sotsiaalsete oskuste lihvimiseks. Isiklikult tunnen, et teiste probleemide lahendamine ei ole tegevus,
mida võiks põhitööks teha. Kuigi põhimõtteliselt võib sama öelda ka programmeerimise kohta, siis erinevad nii nende probleemid kui lahendamine.

Teises loengus rääkis Janika Liiv enda vaatenurgast programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukondadest.
Huvitava asjaoluna tõi ta välja selle, et kui tema ITK-sse õppima tuli, ei olnud tal arvutitest mingeid eelteadmisi.
Nõustun täielikult tema arvamusega, et programmeerimine on loovkirjutamine - kõige tähtsam on idee.
Kui see on lihtne ja selge, on selle implementeerimine puhtalt kirjutamise vaev.
Isiklikele kogemustele tuginedes on programmeerimisel põhiliselt takistusteks olnud tõepoolest halvad ideed.
Stereotüüpide koha pealt tuli välja nende rakendumisviis. Kui inimene arvab, et ta kuulub stereotüüpi, siis ta ka käitub nõnda.
Ta hakkab rohkem vaeva nägema näilise kompetentsusega, mis mõistagi mõjub produktiivsusele hävitavalt, kinnistades stereotüüpi.
Näilise kompetentsuse koha pealt ei anna ilmselt midagi mõttetumat välja mõelda. Loomulikult tuleks inimesi hinnata nende tegude,
mitte kinnistunud ebatõdede järgi, kuid kahjuks sellised me juba oleme.
Kogukonnad on tavaliselt kohad, kust saab abi ning vestelda teiste huvilistega, siis võivad olla ka negatiivsed nähtused.
Mõnikord võivad nad "hapuks" minna, kui näiteks kogukonnasiseselt kinnistub mingi eelistus puhtalt subjektiivsetel põhjustel.

Kolmandas loengus rääkis Andres Septer IT tööjõuturust. Tema arvas, et suurem raha on teenuste pool ning sinnapoole peaks seetõttu ka pürgima.
Eesti turgu silmas pidades ei ole sügaval spetsialiseerumisel suurt mõtet. Kuna turg on niivõrd väike,
siis on pigem kasulikum teada suuremal hulgal asjadest väiksemas mahus. Linuxi ja Windowsi dihhotoomia - äri IT-s kasutatakse põhiliselt Windowsi, samas on enamuste teenusepakkujate serverid Linuxi põhised.
Ei tule üllatusena, et tüüpilises kontorimasinas on Windows ja Office, kuna selle otsuse on teinud ülemus,
kes on käinud mõne Microsofti tegelasega ärilõunal ning pole rohkem asjasse süvenenud.

Neljandas loengus rääkis Martin Paljak oma vaatenurgast igapäevasest tööst IT-sektoris. Erinevalt Andres Septerist arvas tema,
et rahast olulisem on meelerahu. Ainsa lektorina mainis ta sellist asja nagu freelancimine.
See annab palju vabadust, töö mida sa teed ning seeläbi ka teenimine oleneb täielikult sinust endast. See ei pruugi olla eriti stabiilne.
Töödates firmas on kindel kuupalk ning mingusugune tegevus toimub alati.

Viiendas loengus rääkisid meile Ignite OÜ tegelased oma firmast ning tööprotsessist.
Minule kui isehakanud programmeerijale tundus nende tsükliline arendusprotsess väga loogiline.
Loengust sain natuke kindlust sellele, et see kuidas ma siiamaani oma asju olen ajanud ongi üks võimalikest rakendatavatest viisidest.
Veel oli hea kuulda otse tööandjalt, millele peaksid tulevased IT spetsialistid rõhku panema.
Kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo tarkvara kvaliteedist ja testimisest. Tarkavara mõistes tähendab kvaliteet eelkõige usaldusväärsust.
Aga ka lõpptulemuse lihvitust - midagi mida loengus ei käsitletud. Laiatarbetarkvaras on minu arvates GUI sama oluline kui stabiilsus.
Kuigi testimise tähtsust pole ma kunagi alahinnanud, tuli selle maht projekti eelarvest mulle üllatusena.
Näiteks tüüpiliste telekomi projektide kogu eelarvest moodustub testimine üle poole.

Viimases loengus rääkis Siim Vene tehnoloogiast haiglates. Alates masinatest millega avastada vaevusi lõpetades juhtmeta internetiühendusega palatites.
Huvitav oli kuulata selle kohta, kuidas toimib IT-pool ettevõttes, kelle jaoks ei ole see põhitegevus.
Erinevalt Andres Septeri poolt välja käidule, pidas Siim kasulikumaks spetsialiseeruda.

Loenguid ühendavad teemad olid sotsiaalsete oskuste vajalikkus ning loovuse rõhutamine.
Need kaks aspekti ei tundu üldse olulised asjasse süvenemata. Pigem ütleks suvaline inimene tänavalt,
et need on kõige viimased oskused mida üks IT-spetsialist vajab. Samas tuleb välja, et kaasaegsel IT-turul ilma nendeta hakkama ei saa.
Märksõnadeks on meeskonnatöö ja efektiivsus. Nii helpdeski töötaja, programmeerija,
testija kui ka teised peavad oskama nii töökaaslastega läbi saada kui ka loovalt mõelda, et oma tööd hästi teha.
Lõpetuseks võib öelda, et loengud täitsid oma eesmärki, andes ülevaate praegusest IT-turust.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

1) Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi?
2) Kaua on võimalik arvestust teha?
3) Kellega kokkuleppida, et arvestust teha?
4) Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?
5) Mis on tähtajad?
6) Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal?
7) Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

1) Edasi tuleb registreerida kordusarvestusele.
2) Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.
3) Kokku tuleb leppida õppeosakonnaga.
4) Registreerimine toimub ÕISis.
5) Registreerida tuleb hiljemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
6) RE kohal on tasuta.
7) REV kohal rektori poolt määratud summa(€14,2).

Küsimus 3

1) Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha?
2) Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
3) Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
4) Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
5) Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

1) Rektorile tuleb saata avaldus akadeemilise puhkuse taotlemiseks. Esimesel aastal saab seda taodelda:
Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. Avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend.
Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele tuleb lisada kutse kaitseväe tegevteenistusse.
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus.
2) Kõige pikem on 3 aastat.
3) Puhkuse katkestamist on võimalik taodelda avaldusega rektorile. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. 4) See võimalus on ainult üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks. Tal on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.
5) Jah