User:Rott

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rene Ott
Esitamise kuupäev:18. oktoober 2011

Essee

Esimene loeng oli minule kui värskele tudengile väga oluline. Teema mida käsitleti oli “Õppekord ja sisekorraldus”. Loengus tutvustati üldist sisekorda ning käsitlust leidsid paljud teemad. Esinejaid oli mitu ning iga kõneleja rääkis, kes ta on ning mis probleemide korral tema poole pöörduda. Samuti räägiti võimalustest, mis on saadaval õppehoones nagu raamatukogu ning robootikaklubi. Korduvalt mainiti, et punase joone päevaks peab olema lõppenud igasugused õppekorraldusega seotud liikumised. Tutvustati erinevaid veebikeskkondasid, kus meie õppematerjal saab olema nagu ÕIS ja Moodle. Kuigi esimene loeng ei olnud “päris” erialane loeng, siiski oli see väga tähtis tudengitele, et saada aimu, kuidas edasine õppetöö hakkab välja nägema. Tänu esimesele loengule teadsin, kelle poole pöörduda, kui mul oli Moodle'sse sisselogimisega probleeme.

Järgmine nädal toimus nii-öelda esimene “päris” loeng, kus esines Linnar Viik. Kuigi loengu pealkirjaks oli märgitud “European Digital Single Market”, siis tegelikult käsitleti seda teemat väga vähe ning põhiliselt tuli juttu innovatsioonist. Teada sain huivtavaid fakte ning mõtlemisainet. Kuigi Euroopa Liidus on neli põhilist vabadust – kaupade, teenuste, kapitali ning isikute vaba liikumine, siis reaalsus peegeldab vastupidist. Hea näide oli see, et siiamaani kehtivad erinevad DVD regioonid ning eestimaalane ei saa osta teatud muusikat iTunesist, mida näiteks sakslane saab. Teine teema, mis leidis kajastamist oli seotud innovatsiooniga. Meile tehti selgeks, et innovatsioon on palju laiem mõiste kui ainult uuendus tehnoloogiasektoris. Varem oli mulle jäänud mulje, et innovatsiooni teevad suurettevõtted ning see saab ainult toimuda seoses tehnoloogiaga. Kuid tänu sellele loengule sain teada, et innovatsiooni ei teosta üksnes suurkorporatsioonid, vaid innovaatilise ideega võib välja tulla igaüks. Suurfirmade eelis on võib-olla ainult see, et neil on algkapitali, mida investeerida innovatsiooni ning tootearendusse. Nii-öelda esimese erialase loenguga võis väga rahule jääda, sest oli omandadud põhjalikud teadmised innovatsioonist ning selle olemusest.

Kumba eelistada palgatööd või ettevõtlust? Sellele küsimusele otsisime me vastust kolmanda loengu alguses, mida viis läbi Mart Mangus – IT Kolledži vilistlane ning saja erineva väikeettevõtte omanik. Läbivaks teemaks oli üldiselt ettevõtlus ning kõik sellega seonduv alates bürokraatiast ning maksudest, lõpetades erinevate ideede väljamõtlemisega, millega oleks võimalik turul konkurentsi pakkuda. Loengupidaja rääkis ülevaatlikult maksudest, mida ettevõtjad on kohustatud maksma kui just ei soovi lõpetada Kreeka moodi ning samuti räägiti erinevatest ettevõtlusvormidest. Ainuke ettevõtlusvorm, millest ma polnud kunagi varem kuulnud oli TÜ ehk täisühing. Võib-olla tõesti selliseid ettevõtlusvormid pole eriti atraktiivsed, kus vastutama peab kogu enda isikliku varaga. Kõige huvitavam hetk oli siis kui tudengid pidid enda äriideesid välja pakkuma, leidus nii villakauplejaid kui ka erinevate internetiteenuste pakkujaid. Lõpuks tehti ideedega SWOT analüüs. Selle analüüsi eesmärgiks on välja tuua idee tugevused, nõrkused, võimalused ning ohud, sest ükski idee ei saa perfektseks, kui selle nõrkusi ning ohte välja ei tooda. Kui teises loengus seletati meile, mis on innovatsioon, siis juba kolmas loeng nõudis meilt innovaatiliste ideedega väljatulemist.

Selleks hetkeks, kui algas neljas loeng olin ma unustanud robootikaklubi, mida mainiti sissejuhatavas loengus. Neljanda loengu eesmärgiks oligi meile tutvustada robotitehnikat ning IT Kolledžis asuvat Robootikaklubi. Õppejõud Margus Ernits tõi väga hästi välja selle, kuidas teooriatunnis õpitu saab palju paremini selgemaks, kui seda on võimalik reaalses elus rakendada. Kõige lihtsam viis kasutada füüsikas ning matemaatikas õpitut on tegeleda robotitehnikaga. Robootika on tihedalt seotud erinevate teadusharudega nagu elektroonika, informaatika ning mehaanika. Kindlasti on sellel valdkonnal väga head väljavaated ka tuleviku suhtes. Poole sajandi pärast on enamikel meist siin planeedil koduabilisest robot, kuid tuleb loota, et robotid ei hakka iseseisvalt evolutsioneeruma, sest vastasel korral oleme meie nende koduabilised. Päris tihti olen mõelnud, et peaks enda nina pistma robootikaklubi ukse vahele ning uurima seda kohta natukene lähemalt, kuid siiamaani pole ajanappuse tõttu jõudnud. Loengus tutvustati meile sellist avatud lähtekoodiga projekti nagu RoboCode. See on hea võimalus õppida lõbusalt Java programmeerimine selgeks. RoboCode kujutab endast keskkonda, kus saab arendada enda robotit ning hiljem võistelda teiste robotite vastu ning kõik see toimub Java programmeerimiskeeles.

Viienda loengu sisustasid meile Net Groupi esindajad Toomas Mõttus ning Jaan Feldman. Kui loengu sissejuhatuseks tutvustati meile Net Groupi tegemistest, mis oli enam-vähem kui reklaam, siis loengu teine pool kirjeldas serverikeskuste toimimist ning võrguarhitektuuri. Loengu käigus räägiti põhjalikult, kuidas üks korralik serverikeskus töötab ning tehnoloogia arengu mõjust sellele. Kui varem oli serverikeskuses kasutusel palju kaableid, siis nüüdseks on järele jäänud vaid kaks kaablit, mis hõlbustavad serverite haldamist ning muudavad serverikeskuse töö efektiivsemaks. Samuti räägiti meile tuleviku perspektiivides. Väga huvitav oli see, kuidas toodi välja võimalus, et tulevikus arvuti kui “kast”, ei ole enam inimestel kodus, vaid nad rendivad seda serverikeskustelt. Süsteem peaks toimima sarnaselt, nagu see on juba digiboksidega, kus teenusepakkuja rendib välja signaali vastuvõtja ning serveriruumi, kasutajal jääb kohustus vaid muretseda monitor. Midagi analoogset oleks võimalik ka ise teha kasutades programmi “Teamviewer”, mis võimaldab läbi Interneti kehvemate näitajatega arvutist teha toiminguid võimsamas arvutis, mille asukoht on kaugemal. See oli väga kasulik just administreerimist õppivatele tudengitele, kes said mingi ettekujutuse enda võimalikust keskkonnast, kus nad tulevikus leiba teenivad.

Kui ülevaade serverikeskuse arhitektuurist oli selgeks saadud, siis järgmine nädal toimus loeng, mille teemaks oli “Kas sellist IT-d me tahtsimegi?”. Loengut pidas Agu Leinfeld ning alustuseks pidime kirja panema, miks me üldse IT-d tulime õppima. Huvitav oli kuulata loengut, sest Agu tõi välja fakte, millele ma argielus tähelepanu pööranud ei ole. Näiteks mainis ta, et inimesed võtavad endaga tööd kaasa igalepoole. Ka ma ise olen viimasel ajal hakanud sülearvutist konspekte lugema voodis ning kindlasti leidub ka neid, kes seda teevad igapäevaselt. Siit on näha kuidas ühiskonnas on toimunud muudatused, sest vaevalt keegi tegi industriaalperioodil tööd kodus voodilinade vahel, kui jätta kõrvale maailma vanim amet, millega võib tegeleda igalpool. Kuid tänapäeval leidub programmeerijaid, kes kirjutavad koodi kodus ning ka kõige ekstreemsemates kohtades, kus võiks arvata. Agu Leifeldi loeng oli meeldiv, sest ta andis kohe teada, et tema eesmärgiks on kaasata auditoorium arutellu ning paljud tudengid kasutasid võimalust kaasarääkimiseks.

Seitsmes loeng, kus esines Anto Veldre, ei jäänud mulle enam meelde nii positiivses valguses kui eelmised loengud. Teemaks oli “Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas”. Loengupidaja oli kompetentne ning tundis enda ala, kuid ebameeldivalt jäi mulle kõrvu see, kuidas ta võrdles itimehe ning õmbleja ühe aasta koolituste mahtu. Võib-olla ma kujutasin ainult ette, kuid mulle tundus, et ta suhtus õmbleja ametisse halvustavalt ning pidas seda kehvemaks kui IT valdkonnaga seostuvat kutset. See-eest ei ole mul ühtegi halba sõna öelda tema esinemise kohta, kus ta rääkis, miks selline tõrjerühm on loodud ning millega see tegeleb. Arvuti-ikalduste tõrjerühm sarnaneb teatud määral Tallinnas asuva munitsipaalpolitseiga. Sarnasus nende kahe vahel seisneb selles, et mõlemad organisatsioonid võtavad politseilt ära üleliigse töö. See tähendab seda, et kui inimestel on seoses küberrünnakutega probleeme pöörduvad nad Arvuti-ikalduste tõrjerühma poole ning kui on probleeme jäätmete ebaseaudusliku ladestamisega, siis minnakse MuPo jutule ning ei koormata politseid nende probleemidega. Kindlasti oleks tulevikus huvitav töötada Arvuti-ikalduste tõrjerühma liikmena ning võidelda küberkuritegevuse vastu.

Kui eelnevad loengud olid otseselt seotud IT-temaatikaga, siis viimane loeng keskendus kõrgharidusele ning sellega seonduvale. Teema pealkiri oli “Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi ” lektoriks oli seekord Kalle Tammemäe. Ennatlikult enne loengut, mõtlesin, et seal tutvustatakse, kuidas on võimalik IT valdkonnas jõuda teadlaseks ülikooli ning mis on selle positiivsed ning negatiivsed küljed. Kuid tegelikult oli see teema palju üldisem ning seal käsitleti üldist kõrgharidusmaastikku ja tutvustati TTÜ-d. See loeng oli täpselt sobiv lõpetamaks kaheksaosalist loengutesarja, sest alustades Innovaatilise idee elluviimisega ning saades ettekujutuse IT-maailmas toimuvast on õige aeg maanduda ülikoolis, kus on võimalik jagada enda teadmisi teistega.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami negatiivse tulemuse korral on võimalik sooritada korduseksam.

Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.

Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas ning see peab tehtud olema hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

Korduseksam on tasuta riigieelarvelisel kohal olevale õpilasele ning tasuline (13€) riigieelarvevälisele tudengile.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele:

1) Tervislikel põhjustel – akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele tuleb lisada meditsiiniasutuse tõend millel on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas. Võimalik on taodelda akadeemilist puhkust kuni kaks aastat.

2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – avaldusele tuleb lisada kaitseväe tegevteenistuse kutse. Võimalik on taodelda akadeemilist puhkust kuni aasta.

3) Lapse hooldamiseks – avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus. Puhkust on võimalik saada kuni lapse kolme aastaseks saamiseni

Avaldus puhkuse lõpetamise kohta tuleb esitada hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks.Kui avaldust pole esitatud, siis lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.

Akadeemilise puhkuse ajal on ainult üliõpilasel, kes on puhkusel lapse hooldamiseks, õigus deklareerida aineid, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid.