User:Rpaiste

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Risto Paiste
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

Essee

Esmapilgul vaadates ei osanud ma arvatagi, et aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus võib osutuda sedavõrd huvitavaks ja suurepäraseks teadmistepagasiks nagu hiljem selgus.

Esimese loengu teemaks oli "Õpingukorraldus ja sisekord". Loeng toimus esimesel koolinädalal selle läbiviijaks olid Inga Vau, Indrek Rokk, Kaja Salum ning Marko Puusaar. Loeng andis väga konkreetse ülevaate IT kolledži õppekorraldusest ja üldisest olemusest. Loeng oli üldiseks kokkuvõtteks sellele mis edaspidi saama hakkab, mis ootab tudengeid ees lähinädalatel ja ka edaspidi. Tutvustati veel ka kõiksugu erinevaid stipendiume ja toetusi mida on võimalik tudengitel taotleda. Ja ära sai ka mainitud koolis tegutsev robootika klubi ning erinevad progemis võistlused, millest on võimalik osa võtta, kui ise vähegi hakkaja või huvitatud oled.

Teise loengu teemaks oli "Innovatsiooni olemus ja juhtimine" ning loengu viis läbi IT kolledži õppejõud Linnar Viik. Meetod kuidas õppejõud Viik innovatsiooni käsitles oli väga kaasahaarav ja kuulamapanev. Tema kirjeldus erinevatest innovatsioonidest, oli tõsiselt silmaringi avardav ja uute teadmiste võrra targemana läksid sealt auditooriumist kindlasti paljud ära. Hea oli see, et Hr Viik käsitles teemat maailmamastaabis mitte ainult Eestile pühendudes, tõi väga palju lennukaid näiteid ja suutis vähemalt mulle selgeks teha, et uuendused ei ole ainult suurettevõtete pärusmaaks vaid pigem pisikeste ettevõtete, kellel on soov kasvada ja täiustuda. Veel oli huvitav fakt minu jaoks see, et innovatsioon on ka juba varem mõeldud asjade vähenegi täiustamine, kõikidel juhtudel ei ole tegu hiiglasliku kõrgtehnoloogilise saavutusega. Meeldejäävad näited olid kunagise Hansa Panga tekkelugu, Saaremaa kaubamaja ning kindlasti ka Apple'i elulugu.

Kolmanda loengu teemaks oli "Ideest teostuseni" ning auditooriumi ees oli sedakorda IT kolledži vilistlane Mart Mangus. Hea on olla loengus kui auditooriumi ees räägib mees, kes on väga avameelne ja positiivne. Mart rääkis meile julgelt oma varasematest ja praegustest ettevõtmistest ning ebaõnnestumistest ja probleemidest, mis on nendega kaasnenud. Veel rääkis ta natukene majanduslikest terminitest nagu FIE, Osaühing Täisühing ja kõiksugu maksudest. Väga meeldis mulle tema aktiivõppe meetod viia auditooriumis läbi ajurünnak ning sellele järgnenud grupitöö koos SWOT analüüsi koostamisega. Ajurünnakust tuli välja palju erinevaid äriideid, mis võibolla tulevikus mõned isegi teoks saavad. Kindlasti oli see üks huvitavamaid loenguid, ning kindlasti ka üks tegusamaid.

Neljanda loengu teemaks oli "Robootikast IT Kolledžis" ning teemaga viis meid kurssi Margus Ernits. Margus rääkis meile lähemalt kuidas käib õppimine Robootika klubi moodi. Seal ei toimi asi nii, et õpitakse kuiva teooriat ja siis pärast katsetatakse seda praktikas. Minu arust geniaalne meetod on tekidada õpilastes ise vajadus teooria järele, kuna praktikas tekkivaid probleeme ei ole võimalik ilma teooriat teadmata lahendada. Veel sain teada, et IT kolledž on teinud koostööd EKA ga ning nende poolt on tulnud palju lennukaid ideid, mida on soovitud IT valdkonna lahendustega. Veel sain täiendavat informatsiooni ürituse kohta nimega Robotex, kus IT kolledž on ennast väga tugevalt esindanud ja tõsiselt häid tulemusi saanud. Robotexi tutvustusega tuli ka välja see, et mõnikord on tõhusam lihtne ja katsetatud süsteem kui kallis ja keeruline. Selles loengus kuulsin esmakordselt platvormist nimega Robocode, kus saab võistelda programeerimises mängulisel teel.

Viienda loengu teemaks oli "Serverikeskuste ja võrguarhidektuur" ning esitajateks olid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann. Mehed olid kohale tulnud ühest Eesti suuremast ja tuntuimast IT taristu ettevõttest Net Group. Kuna selgelt oli tegemist oma ala spetsialistidega, siis mulle, kes nendest asjadest väga midagi ei tea, tundus see loeng natukene raskesti jälgitav. Kuigi teema oli huvitav ja Jaan, kui selle ettevõtte asutaja, rääkis paljudest huvitavatest asjadest nagu serverikeskustest, privaatpilvedes ja võrgust , keskenduti ka uutele lahendustele, võimalikele probleemidele ning tulevikule.

Kuuenda loengu teemaks oli "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Loengu viis läbi Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja aenduskeskusest kohale tulnud Agu Leinfeld. Tema loengu ülesehitus oli totaalselt omapärane ja arutelu auditooriumiga oli rohkem kui üheski teises loengus. Arutelu käigus tuli välja ka üks väga edasiviiv mõte: "Ilma eesmärkideta ei saagi olla edukas". Lihtsalt geniaalne, selle mõtte peaksid kõik inimesed endale selgeks tegema, sest see on edasiviiv jõud. Hr Leinfeld juhtis tähelepanu veel ka sellele, kuidas me sõltume järjest rohkem tehnoloogilistest lahendustest ja kuidas meie ootused üha enam kasvavad. Lõpetuseks võttis ta veel suurepäraselt loengu kokku ja tõi välja tähtsamad arutelus esinenud faktid.

Seitsmenda loengu teemaks oli "Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas" ning sedakorda viis loengu läbi Anto Veldre. Loeng ise oli väga huvitav, sai läbi räägitud kõiksugu viirusetõrjed ning ka seda, et 100 protsenti ei kaitse ükski neist. Kuigi visuaalset materjali silmale oleks tahtnud natukene rohkem näha, sest siis kinnitub materjal paremini. Väga huvitav oli kuulata kui hr Veldre rääkis enda kui IT inimese huvitavast mõttemaailmast. Ning veelkord sai ka kinnitust fakt, et inimene õpib kogu elu. Ei ole nii, et tulen kooli, õpin oma eriala selgeks ja siis ülejäänud elu olen nende teadmistega. Tegelikult tehakse väga palju täiendkoolitusi ja väga tihedasti.

Kaheksanda ja ühtlasi ka viimase loengu teemaks oli "Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi". Loengu läbiviijaks oli TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe. Pikalt sai räägitud Tallinna Tehnikaülikooli campus'est ning erinevatest campus'e hoonetest ja võimalustest üliõpilastele. Veel räägiti ka kõrgharidusest ning toodi välja võrdlus ning palju erinevat statistikat ülikoolide vallas. Veel võrreldi ka Soome ja Eesi ülikoole. Ning lähemalt tutvustati Soome ülikooli Aalto mis tekkis kolme ülikooli liitmisel ning mis on pidevas muutumises, seda iseloomistab ka logo.

Kokkuvõtteks võikski õelda, et kursus kui selline oli minu jaoks küllaltki hariv ning sain juurde rohkesti IT alaseid teadmisi, mis varem puudusid või ei olnud sedavõrd konkreetsed. Kõik loengud olid seotud selle poolest, et nad aitasid mõista paremini IT d ja selle olemust, meie ümber viies meid kurssi tulevikus ees ootavate probleemide ning valdkondadega.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

1.Arvestuselt läbikukkuja peab esmalt rääkima õppejõuga ja registreerima end järelarvestusele. Kui õppur on (REV) õppekohal tuleb maksta vastav tasu kordussoorituse eest.

2.Ühe õppeaine piires on õpilasel õigus kolmele järelarvestusele. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.

3. Kokku tuleb leppida õppejõuga arvestuse tegemise tingimustes.

4.Arvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas ja tasuda rektori käskkirjaga kehtestatud tasu(Kui oled REV kohal) hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

5.Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

6.Riigieelarvelisel (RE) kohal õppijale on kordusarvestused tasuta.

7.Riigieelarvevälisel (REV) kohal õppijale on kordusarvestused tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Üliõpilase poolt õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.