User:Rpurge

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rudolf Purge

Esitamise kuupäev: 15. oktoober 2016

Essee

Asudes õppima IT Kolledži kaugõppesse ja nähes, et õppekavas on aine nimega „Erialatutvustus ja õpingukorraldus“, ohkasin kergendatult. Seda põhjusel, et kui viimasest kooliskäimisest on möödas viis aastat, on selge, et mõningad õppimisega seotud põhiküsimused on vaja meelde tuletada. Seda eesmärki täitsid kenasti aine kaks kontakttundi, kuid loengusalvestuste abiga oli võimalik ka kuulata koguni seitset oma ala spetsialisti, kes olid kutsutud esmakursuslastele kõnelema sellest, mida IT valdkonnas tegutsemine ühe või teise nurga alt üleüldse endast ette kujutab. Võtan lühidalt kokku kõnelejate esitlustest meelde jäänu.

Esimene kõneleja [1] Andres Kütt köitis eelkõige tähelepanu oma muheda ellusuhtumise, aga sealjuures ka erudeeritusega. Olles enda sõnul introvertne ning seega loomu poolest esinemisuje, oli ka esimene isiklik samastumispunkt temaga kohe olemas. Oli huvitav kuulata niivõrd suure kogemuspagasiga inimese arutelu IT-arhitekti ameti telgitagustest, kuid ka pidevast enesearendus- ja täiendusprotsessist mitmete kõrgkoolide, ettevõtete ja elumuutuste kaudu. Endale jäi kõige kõlavamalt meelde Küti nõuanne - tuleks minna võimalusel nii "vägevasse" ülikooli teadmisi omandama kui vähegi võimalik! Samuti kinnitasid tema sõnad, et pidev õppimine on IT-alase edukuse aluseks ning muudmoodi tänapäeval konkurentsivõimet säilitada sisuliselt pole võimalik.

Teiseks esinejate paariks [2] oli Kristel ja Marko Kruustük ettevõttest Testlio. Nende presentatsioon keskendus startup´ide põneva maailma tutvustamisele iseenda kogemuse näitel. Olles ehitanud suhteliselt lühikese ajaga väga kiiresti kasvava ja ambitsioonika testimisplatvormi arendava ettevõtte, tõid nad välja mitmeid huvitavaid näpunäiteid ja nõuandeid nii neile, kes plaanivad testimisega ise lähemalt tutvust teha, kui ka neile, kel ehk oma startup´i idee kuklas oma aega ootamas. Mind ennast sümpatiseeris aga väga meeldetuletus töökusest – kuigi edukaid ja kirevaid startup´e on tänapäeval ümberringi justkui palju, siis peab meeles pidama, et need edulood on tihtipeale pika ja raske (eel)töö tulemusel sündinud ning kõik, kes seda laadi väljakutse endale ette võtavad, peavad olema valmis nii mõnekski eneseohverduseks, olgu selleks siis raha, aja, perekonna vmt arvelt.

Kolmanda esinejana [3] näha Lembitu Lingi oli juba iseenesest meeliülendav pelgalt seetõttu, et oleme üheaegselt töötanud nii SMIT´is kui ka CGI´s, aga ka omavahel mõõtu võtnud vabamas õhkkonnas pokkerilaua taga. Tean isiklikult öelda, et tõelise isehakkaja ning suhtumiselt „vanakooli“ IT-guruna on tegu väga huvitava vestluskaaslase ja oma ala silmapaistva spetsialistiga, mida toetab ka tema muljetavaldav CV ja töökogemus. Mis jääb kõlama minu jaoks antud presentatsioonist, on ilmselt üks süsteemiadministraatori ameti kuldreegleid – hea süsteemiadministraator on sõna parimas tähenduses laisk, ei tee ideaalis kunagi ühte ja sama asja üle kolme korra käsitsi ning on lõppkasutaja jaoks „nähtamatu“. Tuleb mõista, kuidas asjad tegelikult töötavad, „käia oma süsteemist üle“ ja tegeleda kitsaskohtadega proaktiivselt, mitte reaktiivselt. Kahjuks tuleb valmis olla ka selleks, et teadmatumad juhid võivad väärt süsteemiadministraatorit pidada ühel hetkel ebavajalikuks ja/või tema tööd liialt vähe väärtustada.

Neljas presentatsioon [4] oli Andres Septeri ja Einar Koltšanovi ühistöö. Septer juhtis tähelepanu IT-tööturuga seotud küsimustele, millega IT-s karjääri alustav inimene võiks kursis olla. Tean omast käest, et kodutöö on, tõepoolest, mõistlik ära teha enne, kui ennast tööandjaga (vähemalt mõneks ajaks) siduda. Septeri jutus oli äratundmisrõõmu, seda nii „enterpraisimise“, riigiametite kui väikeettevõtluse kohta. On hea, et keegi esmakursuslastele neid näpunäiteid jagab. Koltšanov tutvustas omalt poolt põgusalt, kes on scrum master, ning jagas ka oma kogemust sellest, kuidas tänapäeval pole mingi ime, kui IT-sse kui valdkonda võib siseneda vabalt ka teistelt tegevusaladelt ja vastupidi. Temasuguste inimeste näol on hea näha kinnitust, et julged otsused viivad sihi ja rahuloluni.

Järgmisena esines esmakursuslastele Ivar Laur[5], EMTA analüütikaosakonna juhataja, kes tutvustas EMTA andmeanalüüsi töö tagamaid ja eesmärke ning seoseid IT-poolega. Paraku oli minu jaoks esitlus senistest kõige raskemini jälgitav, kuid üht-teist jäi siiski kõrva – muutmine IT-s maksab, vahel tuleb ka tõdeda, et ülehomme ei pruugita teada, milliseid eesmärke ja nõudeid täita tahame. Nii või teisiti saab välja tuua, et EMTA on hea näide, kuivõrd sõltuvad on nii riigi- kui eraettevõtted IT-st. Septer lisas ka omalt poolt loengu lõpus väärtusliku karjäärivihje – tunda nii IT kui ka analüüsi poolt korraga on väga väärtuslik oskus.

Jaan Priisalu ettekanne[6] oli teemal Eesti Vabariigi küberkaitse. Tegu on kindlasti juba päevapoliitiliselt ühe väga olulise teemaga ühiskonnas ning oli silmaringi avardav kuulata selle ala spetsialisti ettekannet hetkeolukorrast antud vallas. Sealjuures andis Priisalu ülevaate küberkaitse vaatenurgast olulistest sündmustest Eesti lähiajaloos, millega ta on ka ise seotud olnud. Kui jällegi tuua välja tarku mõtteterasid, mis kõrva jäid, siis võiks neiks olla – taaskord - pideva õppimise olulisus ja meelespidamine, et küberkaitse on meie eluviisi ja ühiskonna protsesside kaitse ning just seetõttu väga oluline.

Viimase esinejana[7] tõi Hedi Mardisoo Starmanist välja turunduse ja IT vahelisi olulisi seoseid. Kuigi võime ju naiivselt mõelda, et meie suurepärane toode (mis on ju iga IT-ettevõtte väljund ja kasumiallikas) võiks ennast müüa ise, siis reaalses maailmas see siiski ei toimi (vähemalt pikaajaliselt) – on vaja ka hoolitseda brändi ja kuvandi eest. Jätsin enda jaoks meelde ettekandest, et ettevõtte kuvandit on lihtne rikkuda, kuid väga suur töö on selle taastamine, seda juba ajaliselt. Läbilöömiseks on vaja mõista suhtlemise olulisust ja aru saada laiast maailmast, et oma toodet õigesti esitleda ja müüa, sealjuures hoolitsedes ka selle eest, et sellest nurgast vaadates „taustal“ käiv töö toote endaga tagaks järjepidevalt kõrge kvaliteedi (halba toodet on ka raske müüa).

Pean tänuväärseks asjaolu, et esmakursuslastele seda laadi presentatsioone tehakse valdkondade (tipp)spetsialistide poolt. Esinejad tõid välja olulisi seoseid IT ja teiste valdkondade vahel, mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Kindlasti sain siit häid mõtteid ja julgustust, mis mind minu õpingutes edasi aitavad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamile. Selleks tuleb registreeruda ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. RF õppekohal on korduseksam tasuta, OF õppekohal tasustatud vastavalt rektori käskkirjale ja arvet näeb ÕISis. [8]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Eeldused – kõrgkooli astunud 2013/14.õa või hiljem, perekonna kuu sissetulek pereliikme kohta on kuni 329€, õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täismahus (sh kumulatiivselt). Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest sissetulekust pereliikme kohta. Taotlus tuleb esitada riigiportaalis. Aasta lõpuks peab olema täidetud kumulatiivselt 60EAP, et toetust saada, esimesel semestril peab olema täidetud lihtsalt täiskoormuse nõue. [9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd?

Sellisel juhul ei tule midagi hüvitada, koormusnõue on täidetud.


Viited