User:Rrant
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Rene Rant
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013
Essee
Esimese semestri tudengitele mõeldud õppeaine Õpingukorraldus ja erialatutvustuse koodiga I020 esmaseks eesmärgiks on ainekaardi järgi „anda ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledzhi akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppevormidest, hindamissüsteemist ja õppematerjali kasutamisest. Kursuse põhirõhk on kohtumistel esindajatega erinevatest IKT-rakendusvaldkondadest ning sektoritest, avardamaks maailmapilti IT kohast kaasaja- ja tulevikuühiskonnas, motiveerimaks õpinguid ja andmaks selgemat ettekujutust tulevaset tööst.“ (https://itcollege.ois.ee/et/subject/view?subject_id=173&year=2013 ). Järgnevalt kirjeldangi veebi vahendusel vaadatud loenguid.
Esimese loengu põhiosa andis õppeosakonnajuhataja Merle Varendi ning selles, kõige sissejuhatavamas, tutvustati põgusalt ülikoolielu reguleerivat seadusandlikku raamistikku, mis annavad tudengile nende õigused ja kohustused; tutvustati IT Kolledžis võimalikke õppe liike, vorme, viise ja -vahendite võimalusi; räägiti deklareerimisest ja punase joone päevast, ning mis kõige olulisem, tutvustati uue seaduse alusel tasuta kohal õppimiseks tarvilikke nõudeid. Minule kui juba varasemalt ülikoolis õppijale see loeng eriti huvitav polnud, muidugi välja arvata viimasena nimetatud punkt ehk õppekoormuse täitmise nõuet puudutav info. Päris esmakursuslasele võis seal loengul kindlasti midagi uut ja tarvilikku teavet olla.
Teise loengu pidaja oli arenduse õppekava juhendaja Margus Ernits, kelle esitluses keskenduti teemadele õppimisest ülikoolis ja sellega seotuna ka motivatsioonist. Õppejõud tõi välja punkti, et teooria on tudengist kauge ning seetõttu on niinimetatud kuivad õppeained igavad. Murekohaks on ka see, et paljud õppeained ei seostu omavahel ning seetõttu kipub õpitu kiiresti ununema ning nenditi ka tõsiasja, et reaalaineid välditakse. Motivatsiooni poole pealt oli juttu sellest, kuidas tudengit mittehuvitavas aines nende õppetahe väheneb ja hakatakse leidma viise, kuidas hakkama saada vaid kõige vähese vajalikuga ning tihtipeale võib siit jõuda spikerdamise ehk akadeemilise petturluse ühe viisini. Ühe lahendusena pakkus lektor välja idee, et tudengid peaksid ise õpetama ning seekaudu peaks materjal paremini kinnistuma nii neile endile kui ka oleks kasulik teistele, kel õppuri või tudengi lähenemine teemale või probleemile võib sobida paremini kui õppejõu väljapakutu. Teemade vahel hüpliku loengu käigus räägiti ka matemaatilisest teemapüstitusest, ainega rohkem haakuvana adminide ja arendajate vastasseisu või eraldamise kasutusest tänapäeval ehk tööprotsessides nende ülesannete lõimumisest, IT-süsteemide turvalisusest ning anti ka paar kasulikku viidet ja märksõna õpingute paremaks korraldamiseks nagu nt MindMap tehnika juurutamine. Loengus jäi akadeemilise petturluse teemadel peatudes kõlama mõte/tsitaat „Iga tüüp, kes minimaalsele vajalikule pingutades ja trikitades lõpetab, teeb Teie tulevase diplomi mainet maha“ (irooniana pean vahemärkusena siinkohal vabandama, et unustasin oma loengu märkmetesse üles tähendada tsitaadi allika ehk täpse aja loengu veebisalvestuses aadressilt http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/e1f6b361-104a-48e3-8e2c-587d40f8865f ). Härra Ernits mõtles trikitamise all peamiselt ilmselt spikerdamist, ning kuigi ma olen samuti spikerdamise vastane, võib spikrite kirjutamine aidata materjali omandada kuna juba selle toimingu käigus töötatakse materjali läbi, kuid minu suurem protest oleks lause teise osa suhtes- minimaalsele vajalikule pingutamise osas. Kuna loeng oli mõeldud suunal õpetajalt õpilasele, siis on selline vaatenurk õigustatud, kuid lõppude lõpuks määrab selle nimetatud miinimumi ju kool ise- kui tööturul ning akadeemilise ringkonna seas jääb sellest miinimumist väheseks, siis tegutsege- muutke seda.
Kolmas loeng oli üks huvitamatest- teemaks innovatsioon ning lugejaks Linnar Viik. Loengus tutvustati innovatsiooni kuvandit- kuidas see on väidetavalt seotud pigem suurfirmadega ning eriti tehnoloogifirmadega, et peamiselt tegelevad sellega välismaa firmad ning mina=kasutaja. Loengu olulisim mõte oli vast see, et innovatsioon on praktika ehk uue idee kasutusse võtmine. Innovatsiooni mõiste on ajas natuke muutunud, kuna kiireneva arenguga on time-to-market vähenenud ning fail-fast mudel asendunud fail-small mudeliga. Härra Viik tutvustas ka innovatsioonistrateegiat ning tasemeid ning ka neid valdkondi, mida või kus saab innoveerida.
Neljanda loengu teema oli IT-profid küberpättide vastu, pidajaks Tarmo Randel CERT-EE-st. Esineja on õppinud politseinikuks, kuid 1994 aastal liitus Tõnu Samueli kutsel Eesti esimese arvutifirmaga Kinex, on töötanud Andmekaitse Inspektsioonis ning Tele2-s sysadminina. Tema oli ka see, kes avastas, et Hansapanga äriklientide paroolid Telehansa teenuses olid puhtal, krüpteerimata kujul. Härra Randel käsitles ülevaatlikult küberkuritegevuse liike, esitas kaks näidet- üks DoS (Denial of service) ning teine veebilehe kaudu arvutite nakatumise kohta, tõi mõned firmad, mis ka eestis turvakoolitusi pakuvad ning lõpetuseks ka kaks reaalset näidet Eesti kohta.
Viienda loengu teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis ning pidajaks Andres Käver, kes lõpetas 2012 lennuga IT Kolledži. Ta väitis, et hea arendaja peaks suutma matemaatilise analüüsi ja statistika õppeained vähemalt 90punkti peale sooritama, pidas väga oluliseks Peeter Lorentsi antavaid aineid. Majanduse mõistmine võimaldab esineja arvates oma projekti paremini maha müüa, kuna häid või väga häid koodikirjutataid leiab lademetes. Rõhutati ka koodi elushoidmise tarvilikkust pärast projekti valmimist, ehk kood peab olema hallatav ka mitu aastat pärast projekti üleandmist. Kasulike nõuannetena tõi ta välja ka vajaduse osata töid vormistada ning kasutada õiget kirjakeelt. IT-projektide hinnastamist käsitledes võrreldi üksiküritaja ja firma hindasid- esimene saab ja üldiselt teebki madalama hinna, kuna pole arvestatud kuludega näiteks töövahenditele (piraatarendajad) ja kahjumitega eksimuste (persekeeramine oli esineja väljend) parandamisel. Kõige olulisem on lõppude lõpuks õnnelik klient ning seda kajastasid ka kaks lauset- „Mida kallimalt ennast müüte, seda vähem vinguvaid kliente“ ning „Mina müün kliendile 5-tärni hotelle“. Eks ole iga enda asi, kas neist ütlustest välja lugeda ülbust, elukogemust või mõlemat.
Kuuenda loengu teemaks oli Skype'i NOC monitooring, esinejateks Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Erki on kooli 2007 aasta lennust, töötanud enne Skype'i minekut ka adminina, Jüri on otse Skype'i tööle läinud. Oma positsiooni firmas kirjeldasid nad kui „Tier 2,5“ ehk keskel, tegelevad nad oma igapäevatöös sisemiste kasutajate seirega. Esinejad rääkisid, et seiretiim loodi 2006 aastal, ning kuna peavad opereerima 24/7/365, on Skype'l Tallinnas 5+5 (5 põhikohaga ja 5 väljastpoolt) inimkoosseis, USAs teine samasugune ning failover Indias. Loeng oli kõigist kaheksast lühim, ca 45 minutit ning paraku ka igavaim, kuna mingeid erilisi uusi teadmisi, ideid ega mõtteid ei saanud kuna ilmselt oli eriala poolest tegu suhteliselt spetsiifilise tööga ning erilist huvi või vaimustust sellise töö vastu ei tekitatud.
Eelviimane, seitsmes loeng oli väljakutsuva pealkirjaga „Kuidas saada superstaariks“ ning esinejateks Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortalist. Firma suurimad projektid on olnud Eesti e-riigi ning viimase e-loenduse lahenduste loomine ning TÜ Kliinikumi haigla, radioloogia ja labori infosüsteem. Ats Albre käsitles oma ettekandes ka tarkvaraarenduse tsüklit ehk analüüs, arendus, testimine, deployment ehk live'i laskmine ning garantii/hooldus/kasutajatugi. Kõige olulisema punktina tarkvaraarenduses tõi esineja välja suhtlemise ning team playeri ehk meeskonnatöötajaks olemise. IT maastikul töötades on olulised huvi ja arenemine ning seekaudu kogemuse hankimine, mille üheks heaks viisiks on esitlusel tutvustatud Suveülikoolis osalemine. Ettekande tegija rõhutas, et töötamisel näeb kohe tulemust, kuid ka oma kitsaskohti ning seekaudu saab aimu, mida koolis juurde õppida võiks. Härra Albre hindas firma juures väga „common sense“ ehk väidetavalt lõpetatakse kõik projektid ära, isegi kui klient problemaatiliseks osutub.
Viimane loeng oli kõige vabam, kuid mingist vaatepunktist ka sügavaim. Merle Liisu Lindma rääkis teemal „Life is an attitude“. Merle läks pärast keskkooli õppima füüsikat-matemaatikat, kuid nüüdseks on ta elus teisel rajal ning eelpoolnimetatud valdkonna teadmised ammu ununenud. Ettekandes rääkis ta, et inimesed peaksid loobuma „seenepositsioonist“ ehk vaatest, et ollakse kannatajad ning elu kallab neile kogu aeg vihma pähe. Merle soovitas teha eneseanalüüsiharjutusi- esitada hommikuti peeglisse küsimusi Kes ma olen? Kus ma olen? Kuhu lähen? ning jõuda teadmiseni, et „Sa oled iseenda suurim looming“. Esineja tutvustas Suzy Welchi 10/10/10 reeglit ehk tuleks hinnata, mis mõjuga on tegevus 10 minuti, 10 kuu ja 10 aasta pärast. Oluliseks pidas ta ka küsimust „what drives you?“ ehk mis juhib, innustab su toiminguid. Õnnelikkus algab mõtlemisest, mis mõjutab omakorda suhtumist ning jõuab välja olemiseni. Lisaks veel paljudele teistele teemadele käsitles ta elukestva õppe, niinimetud common sense, töö ja edukuse, inimestevahelise usalduse ja meeskonnatöö olulisuse teemasid.
Kursus täitis oma eesmärgi mittetäielikult, õpingukorralduse poole pealt minul pretensioone ei ole, kuna varasemast on mõningane ülikooli kogemus olemas, kuid erialatutvustus, mida pidid ilmselt külalisesinejad oma loengute kaudu tegema, oli üpris hüplev ning esitlused temaatika poolest kas liiga spetsiifilsed või vastupidi laialivalguvad.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Õppekorralduseeskirja punkti 5.4.4 alusel on õigus kordusarvestusteks ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Punkti 5.2.8.1. alusel tuleb korduseksami ja -arvestuse puhul registreeruda ÕISis. Punkt 5.2.7. sätestab, et korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal alusel on määratud tasu suuruseks REV/OF kohal õppijale 20€
Küsimus 4
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Vastus
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Immatrikuleerimise semestril esitab taotleja nimetatud dokumendid IT Kolledži õppeosakonda. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Taotleja lisab taotlusele (ÕIS-is esitatava taotluse korral tuleb lisad vastavasse alajaotusesse üles laadida) oma pädevusi tõendavad materjalid. Õppekorralduseeskirja punkti 1.3.15. alusel võib EIK õppekava täitmisel arvestada õppuri varasemaid õpinguid ja erialast töökogemust vastavalt dokumendile „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord”. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
Lahendus
Õppides 1. semestril 22EAP ja teisel 26EAP on õppekorralduseeskirja punktide 1.4.8 ja 1.4.9 alusel ning vastavalt EIK nõukogu otsusele protokoll nr. 3C-1/13-2
- tudengi võlg esimesel semestril 27-22=5 EAP
- teisel semestril 27-26=1 EAP
ehk kumulatiivsena aasta lõpus 6 EAP ja tudengile esitatakse arve 6 EAP * 50 €/EAP = 300€
