User:Rrommot
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Rando Rommot
Esitamise kuupäev: 16.oktoober 2016
Essee
Kui ma esimest korda nägin tunniplaanis erialatutvustuse kursust, aimasin ma juba, mis moodi see üldjoontes välja nägema võib hakata. Nimelt ei alusta ma esimest korda tarkvara arenduse õppimist. Aasta varem jõudsin käia semestri Tallinna Tehnika Ülikoolis, kus õpetati seda sama ainet. Seega olin veendunud, et tuleb jälle igav loengutesari, kus enamasti käivad teoreetikud rääkimas väga kuiva ja spetsiifilist juttu. Vaatamata sellele otsustasin ikka uurida, kas see tõesti on nii.
Esimeses loengus räägiti meile õppetöö korraldusest ja sisekorraeeskirjadest. Kuna aasta enne IT Kolledžisse tulemist jõudsin ma semestri õppida TTÜ’s, siis väga palju uut ja huvitavat ma teada ei saanud. Kindlasti oli loeng väga kasulik neile, kes esimest korda kõrgkooli astusid. Mäletan isegi, kui keeruline tundus mulle EAP’de süsteem eelmisel sügisel. Siiski oli mõtet kohale tulla, kuna mõned väikesed erinevused siiski TTÜ ja ITK õpingukorralduses on.
Teine loeng oli juba kõvasti huvitavam. Rääkimas käis Andres Kütt, kes töötab riigi infosüsteemi peaarhitektina. Enne loengut ma isegi ei teadnud, et IT maailmas selline amet on olemas. Peale loengut tekkis, aga suur huvi selle eriala vastu. Arhitekt juhib keerukust. Arhitektil peab olema hea analüüsivõime ja ta peab väga hästi oskama ennast väljendada. Arhitekt peab lisaks tarkvarale väga hästi mõistma ka ettevõtte süsteemi. See paelubki mind selle eriala juures kõige rohkem. Lisaks tarkvara tundmisele pead sa oskama lahendada erinevaid probleeme ja väga suur osa su tööst on inimestega suhtlemine. Tundub väga rutiinivaba amet. Lisaks innustas Andres meid ka kõvasti õppima. Kõige paremini jäi meelde ta lause: „Ainult sind ennast huvitab sinu hea haridus”.
Kolmas loeng jääb arvatavasti mu lemmikuks kõigist. Rääkimas käisid Kristel ja Marko Kruustük. Nad on startup’i Testlio asutajad. Nad rääkisid enda eluloost, üldiselt Eesti erinevatest edukatest idufirmadest ja Testlio eduloost. Põhjus, miks just see loeng mu lemmik oli, on minu enda suur kirg startup’induse vastu. Olen juba keskkooli algusest saati mõelnud enda ettevõtte asutamise peale. Hiljem, kui sai käidud erinevates idufirmades firmakülastusel, sai mulle selgeks, et tulevikus tahan ma, kas luua enda startup’i, või töötada mõnes startup’is. Üheks põhjuseks on see, et ma ei ole kuskil näinud nii motiveerituid ja elurõõmsaid ja töötajaid, kui moodsates idufirmades. Teiseks mulle meeldib mõte, et sa annad endast kõik, tegeledes sellega, mis sind huvitab, et kiiresti edu saavutada. Kristelit ja Markot olen ma juba korra rääkimas kuulnud. Nimelt olen ma Youtube’ist näinud nende 2015 aasta loengut teemal „IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks” [1]. Seal rääkisid nad üldjoontes sama juttu, aga ma siiski ei kahetse, et ajasin ennast hommikul voodist püsti ja tulin kohale, kuna idufirmanduse teemalistest teabeallikatest ei väsi ma kunagi. Marko ja Kristel tuletasid meelde palju eelnevaid teadmisi ja sai ka mõned uued tarkuseterad. Loengus rõhutasid nad keskendumise olulisust. Arvan ka ise, et spetsialiseerumine on väga oluline kui tahad pakkuda kvaliteetset toodet või teenust. Lisaks rääkisid nad, kui oluline on kannatlikus. Startup’ide algusaastad on väga keerulised ja ette tuleb palju takistusi, mille ületamine võib alguses keeruline tunduda. Nüüdseks võtavad Marko ja Kristel madalpunkte, kui hüppelaudu edu poole. Arvan, et see mõttetera on mulle, kõige kasulikum, kuna olen loomult natuke kannatamatu ja tahan tulemusi näha kiiresti. Tore oli näha, et Testlio on aastaga kõvasti arenenud ja loeng oli väga huvitav.
Neljandas loengus käis rääkimas self-made süsteemiadministraator Lembit Ling. Eelnevatest külalislektoritest erineb ta selle poolest, et oma akadeemilise haridustee katkestas ta juba keskkoolis. Tema jutt oli otsekohene ja maaimapilt praktiline. Kuigi ma ise eelistan IT maailmas pigem arenduse poolt, suutis Lembit minus siiski tekitada pisut suuremat huvi administreerimise poole vastu. Peale selle, et ma sain nii mõndagi teada Lembitu töökogemustest ja administreerimisest, sain ma ka häid nippe, et vältida tulevikus tüüpilist admin’ide ja arendajate vahelist kismat. Lembit soovitas arendajatel õppida süsteemi hästi tundma, kirjutada optimaalset koodi ja veenduda, et tarkvara väljastaks arusaadavaid logifaile. Selle kõik võtab hästi kokku ta lause: „Hea arendaja on nagu malemängija, näeb käike ette.”
Viiendas loengus rääkis esimesena meile Andres Septer IT tööturust ja andis palju häid nõuandeid. Septer tõi välja kriitilised murekohad erinevat liiki ettevõtete puhul, mida taskuks silmas pidada kui tulevikus tööd otsida. Eriti oluliseks pean nõuandeid väikeettevõtete ja startupide kohta, kuna ühes neist tahaks kindlasti ka ise töötada või koguni ise luua. Teiseks rääkis SCRUM master Einar Koltšanov meile IT ja Äripoole vahelistest kommunikatsiooni probleemidest. Nimelt probleem on selles, et IT pool ei mõista äripoolt ja äripool ei mõista IT’d. Koltšanov seletas meile mõlema poole vaateid ja tulevikus on kindlasti lihtsam äripoolega koostööd teha. Loengust sai väga olulisi teadmisi tööturul hakkama saamiseks ja arvan, et nüüd olen selleks rohkem valmis.
Kuuendas loengus oli külalislektoriks Ivar Laur. Ivar on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Ivar rääkis, kuidas tehakse EMTA's andmemonitooringut ja, mida nende andmetega tehakse. Näiteks analüüsib EMTA isikuid ja ettevõteid ning kaardistab riskikäitumisi. Pean tunnistama, et kõikidest loengutest sümpatiseeris see kõige vähem. Põhjuseks võib olla mu enda huvipuudus antud valdkonna kohta. Mõistan, et andmeanalüüs võib olla väga kasulik, et teha objektiivsemaid otsuseid ja raisata vähem ressurssi. Vaatamata sellele olen ise pigem oma vigadest õppiv inimene ja võimalusel hoian analüütikast eemale. Kuigi põhiliselt kasutab EMTA oma analüüsideks excel'it, rääkis Ivar, et vahest on vaja neil ka pöörduda IT maailma poole, kui sellest väheks jääb. Sellest loengust sain ma vähemalt teada, et analüüsimisest peaks ma eemale hoidma, kuna see tundub väga tülikas.
Seitsmendas loengus rääkis Jaan Priisalu meile Eesti Vabariigi küberkaitsest. Tegemist on väga haritud ja kogenenud mehega. Tema juttu oli huvitav kuulata. Ta suutis väga hästi tuua välja üldise pildi riigi infosüsteemist ja küberkaitsest. Jaan rääkis küberkaitse missioonist ja Eesti küberkaitse strateegilistest väljakutsetest. Ma arvan, et see on väga oluline info tulevastele IT spetsialistidele. Huvitavaks tegi ta jutu see, et ta ei jäänud oma teemasse kinni. Ta rääkis ka üldisemat juttu ja jagas meile oma maailmavaadet. Kindlasti tahan ma läbi lugeda ta soovitatud raamatu „The Art of War”, mis räägib keerukusest. Raamat pidavat andma hea filosoofilise baasi paljudeks elujuhtudeks.
Viimases loengus käis rääkimas Hedi Mardiso IT ja turunduse seosetest. Hedi Mardisoo on põhiliselt oma karjääri jooksul tegelenud turundusega, aga seda põhiliselt IT ettevõtetes. Juba varajasest east on tal tänu vanematele olnud head suhted IT maailmaga. Hedi rääkis turundusest ja brandingust üldisemalt ja seejärel oma töökogemustest. Loeng oli väga huvitav, kuna nõustun Hedi väitega, et turundus ja IT käivad käsikäes. Mitte ükski IT ettevõte ei löö läbi ilma turunduseta. Kui on toode siis tuleb seda toodet ka müüa. Erandiks on siinkohal ainult värsked tooted ja lahendused, millele ei ole veel turul konkurentsi ja, mis müüvad ennast ise. Vaatamata sellele tekivad demokraatlikus ühiskonnas varem või hiljem turule konkureerivad alternatiivtooted ja siis on paratamatult turundust vaja teha. Turundus ja branding on väga huvitavad teemad minu jaoks, kuna mul on huvi idufirmanduse vastu. Loengust sai häid nippe juhuks, kui kunagi ise peaks oma ettevõtte looma. Näiteks tõi Hedi välja Jeff Bezos’e tsitaadi: „Your brand is what people say about you when you are not in the room.”
Enne loenguid arvasin ma, et erialatutvustuses tulevad liigspetsialiseerunud onud ja tädid meile rääkima kuiva teoreetilist juttu. Ma ei oleks saanud rohkem eksida. Võrreldes TTÜ eelmise aasta erialatutvustuse kursusega oli vahe nagu öö ja päev. Enamus loengud olid väga huvitavad ja kaasahaaravad. Esinejad rääkisid lihtsas inimkeeles väga praktilist juttu. Nad rääkisid palju nii enda kogemustest, kui ka üldisemalt, sellest, mida nende eriala endast kujutab. Sain väga hea üldise ülevaate IT maailmast ja palju häid nippe ja teadmisi tuleviku jaoks. Olen väga rahul, et otsustasin ennast hommikuti voodist püsti ajada ja loengutesse kohale tulla.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? [2]
Vastus
- Eksamit saab uuesti teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [3]
- Korduseksamile pääsemise tingimused määrab õppeaine programm. [4]
- Korduseksamile registreerumine toimub ÕIS'is. [5]
- Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [6]
- Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kortuseksamite sooritamine tasuta. [7]
- Kordussooritused tasulisel (OF) õppekohal õppijale on tasulised. Kordussooritus maksab 20 eurot. [8] [9]
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? [10]
Vastus
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:
- Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.
- Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.
- Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis eesti.ee. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. [11]
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP'd, et saada vajaduspõhist õppetoetust. [12]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? (X = 24, Y = 27) [13]
Lahendus
Esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP'd
Teise semestri lõpuks on olemas 27 EAP'd
IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta aastas vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Seega on aastaga kokku vaja saada 27 + 27 = 54 EAP'd. [14]
Aastaga tuli kokku 24 + 27 = 51 EAP'd.
Sooritamata jäi 54 - 51 = 3 EAP'd.
Ühe EAP hind IT collegis on 50 eurot. [15]
Seega tasuda tuleb 3 * 50 = 150 eurot.
Viited
- ↑ "Viidik, K., Kruustük, M. IT Kolledžist edukaks IT-ettevõtjaks. [Loengusalvestus] https://www.youtube.com/watch?v=gQLN0Biz78o (13.10.2016)". Video
- ↑ "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. [WWW] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (13.10.2016)". Õpingukorralduse küsimused
- ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (13.10.2016)". Punkt 5.2.12.
- ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (13.10.2016)". Punkt 5.3.2.
- ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (13.10.2016)". Punkt 5.2.8.1.
- ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (13.10.2016)". Punkt 5.2.8.1.
- ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (13.10.2016)". Punkt 5.2.7.
- ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (13.10.2016)". Punkt 5.2.7.
- ↑ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (13.10.2016)". Õppeteenused
- ↑ "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. [WWW] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (13.10.2016)". Õpingukorralduse küsimused
- ↑ Vajaduspõhine õppetoetus. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ (13.10.2016)". Vajaduspõhine õppetoetus
- ↑ "Kõrgharidusreform. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)". Punkt 2
- ↑ "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. [WWW] https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (13.10.2016)". Õpingukorralduse küsimused
- ↑ "Kõrgharidusreform. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)". Punkt 2
- ↑ "Kõrgharidusreform. [WWW] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)". Punkt 3