User:Rruus

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Reio Ruus
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Esimene loeng, mis toimus 25. augustil, andis korraliku ülevaate sellest koolist kuhu me oleme õppima tulnud, millised on eesmärgid ja missugune näeb välja kehtiv sisekord. Lisaks räägiti sellest mida kujutab endast rakenduslik kõrgharidus ja kuhu on sellelt võimalik edasi suunduda. Loengust sai teada, mis hakkab toimuma ja milliste murede kelle poole tasub pöörduda. Üldiselt oli hea sissejuhatus uude olukorda. Üles astusid kooli erinevate valdkondade juhid või sellega tihedalt seotud isikud.

Teises loengus räägiti alustuseks üle mis tegema peab et ainet läbida ja tutvustati ITK wikit kuhu siis peab tehtud tööd üles panema. Loengu põhi teemaks oli aga Innovatsiooni olemus ja juhtimine mida esitas Linnar Viik ITK õppejõud. Anti ülevaade mis kõik võib olla innovatsioon, näiteks: uued tehnoloogiad, teenused, positsioneerimine turul ja nutikas käitumine nagu optsioontehingud. Lisaks räägiti kuidas on inimeste väärtus hinnangud muutunud ja kuidas see on innovatsioonide suunda mõjutanud, eriti just toodete/teenuste positsioneerimisel turul.

Kolmanda loengu teemaks oli Ideest teostuseni ja seda esitas Mart Mangus. Loengus räägiti nii ettevõtluse kui ka palgatöö headest ja halbadest külgedeks. Lisaks oli juttu ka kuidas ettevõtte loomine käib Eestis, mis vahe on erinevatel ühingutel ja mis makse peavad ettevõtted maksma. Saime ka oma ideid välja pakkuda ja väljavalitud ideede kohta ka grupitööna SWOT analüüs, mis oli küllaltki lõbus kuna inimesed pakkusid nii huvitavaid kui ka suhteliselt absurdseid asju välja. Üldiselt oli minujaoks tegu kindlasti ühe huvitavama loenguga kuna Mart Mangusel on küllalt palju kogemusi ettevõtete loomisega ja sellega seoses küllaga huvitavaid lugusid rääkida.

Neljandas loengus rääkis Margus Ernits Robootikast IT Kolledžis. Räägiti ja näidati videot ITK eest Robotexil jalgpallis võistelnud robotitest, mis olid seal väga edukad. Juttu tuli ka reaalainetest ja kuidas neid peaks õpetama et nad ei tunduks mittevajalikud ja ebahuvitavad. Põhimõtteliselt siis lektori arvates peaks andma praktilisi ülesandeid ja alles siis nende lahendamise käigus vajaduse tekkides teooriat juurde õppima. Selline lähenemine oleks ka minuarust kindlasti paljudel juhtudel parem kuna inimesed õpivad ikka paremini kui asi neile meeldib või on kindel eesmärk asjal, mitte ei tuubita teooriat mida pärast lihtsalt ei osata praktikas ära kasutada. Lisaks räägiti ka erinevatest lahendustest mida on ITK tudengid ja õppejõud aidanud teha nagu Trum and Cat, mis oli mõeldud vaegkuuljate elu kvaliteedi parandamiseks. Sellistest projektidest on alati huvitav kuulda ja äratas ka minus huvi tulevikus sarnaste projektidega liituda.

Viiendas loengus astus üles Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann, Net Groupist ja loengu teemaks oli Serverikeskuste võrguarhitektuur. Alustuseks anti ülevaade Net Groupist, mis on siis 12 aastat vana ja IT taristu valdkonnas üks Eesti suurimaid firmasid, töölisi on Net Groupil 80 ja kõik Net Groupi Eesti osanikud on ka firmas tegevad. Sai ka teada, et Net Groupi töölised läbivad 3-4 eksamit aastas ja juhtivspetsialistid isegi 1. eksami kuus. Teadsin küll, et IT vallas on elukestevõpe aga selline eksamite sagedus oli ikkagi väike üllatus. Serverikeskustest andis Jaan Feldman väga hea ja tehnilise ülevaate ning oli minujaoks kõige huvitavam loeng kuigi õpin süsteemide arendust ja see teema on rohkem adminnidele suunatud.

Kas sellist IT-d me tahtsimegi? On küsimus millele andis oma hinnangu kuuendas loengus Agu Leinfeld, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusest ehk SMITH. Lektori mõtetega kuidas viimase 10 aasta jooksul on inimeste tööaeg pikenenud niivõrd palju, et tuleks hakata ööpäeva pikkust suurendama pean ma küll nõustuma. Plaani oma aega nii hästi kui tahes tuleb asju mida vaja teha juurde kiiremini, kui neid teha võimalik, kuni lõpuks on kõigil stressi probleemid ja sealt edasi juba muud terviseprobleemid mille tulemusena inimeste töö efektiivsus langeb tohutult. Erilisemaks muutis seda loengut rohke tudengite kaasamine arutellu, näiteks pidime andma oma arvamuse kuidas mõjutab tehnoloogiline areng kogukonda. Igal juhul oli huvitav ja palju mõtteid andev loeng.

Anto Veldre viis läbi seitsmenda loengu teemal Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas. Juttu tuli nii viirustest, spämmist, identiteedi vargusest ja muust sellisest millega CERT meeskonnad tegelevad. Toodi välja ka huvitav fakt, et umbes kolmandik maailma arvutitest on nakatatud vähemalt ühe viirusega. Nagu alati ei jäetud ka seekord mainimata, et IT alal on tegu eluaegse õppega, usun et see fakt peaks küll kõigile kes IT ala valinud juba teada olema. Räägiti ka sellest kuidas tavainimesed mõtlevad koonduvalt ja IT inimesed võiks mõelda rohkem lahknevalt, mis minuarust oleks kindlasti ka eeliseks IT alal, eriti just info turbes nende ees kes ei suuda nii mõelda ja asju analüüsida. Kahjuks peab ütlema, et see loeng oli enamjaolt igav, vähemalt minujaoks, kuna esitusviis oli kuidagi uimane.

Viimast loengut esitas Kalle Tammiste, kes oli 10 aastat ITK õppejõud aines Õpingukorraldus ja erialatutvustus. Loengut teemaks oli Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi. Loengus räägiti Eesti ja Soome näitel kõrgharidusest ja kuidas käib liikumine spetsialistist teadlaseks ja vastupidi. Tutvustati akadeemia tee ümbrust ehk TTÜ campust, mis atvatavasti oli enamust tudengitele juba tuttav jutt ja räägiti ka uuest IT hoonest mida hetkel ehitatakse. Seda hakkavad kasutama nii ITK kui ka TTÜ tudengid ja arvatavasti ühendatakse hoone kas siis silla või tunneliga praeguse ITK hoonega. Kõrghariduse kohapealt tehti võrdlus erinevate õppe tasemete vahel, kus bakalaureus annab laia põhja, sealt edasi magister süveneb rohkem teemasse, meie puhul siis tehnoloogiatesse ja doktoriõpe läheb juba teadusse.

Loengute esitused ja ülesehitused olid huvitavad ja enamasti kaasahaaravad, kuigi mõned teemad olid tuttavad varasemast koolist kus nendest rääkis Alek Kozlov, kes on "Board member at Agile Estonia MTÜ", "Trainer at Devtraining OÜ", "scrum.ee" asutaja ning treener ja „AS Baltika“ IT juht. Kui rääkida kursuse eesmärkidest, siis minu puhul said need täidetud, sain teada ja kuulsin asju millest varem mul aimugi polnud. Kokkuvõttes oli tore ja hariv õppeaine.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud kordussoorituse eest hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Küsimus 4

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood ning üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse ning üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse ning üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.