User:Rsadam

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Rene Sadam
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Esimeses loengus Õppekorraldus ja sisekord sain teada, et rumalaid küsimusi pole. Küsima peab ja seda kogu stuudiumi ajal. Seda ütles Inga Vau. Ta ütles, et meil on selja taga kas kutseharidus või üldharidus. Kahjuks jättis ta mainimata suhteliselt suure osa kõrghariduse omandanuid, kes on tulnud uut eriala õppima. Slaidide kaudu tuletasin endale meelde kõrgharidusega seotud mõisteid nagu õppeastmed ja õppetasemed. See haridus, mille mina siit koolist omandan, on esimese astme kõrgharidus. Meist saavad arvestatavad spetsialistid, kuid meil jääb puudu tervikpildist. Seega soovitati meil edasi õppida. Mind häiris edasiõppimise jutt, sest tulin siia kooli saama praktilist haridust, millega kohe tööturule siseneda, et neid värskelt rakendada. Edasiõppimise korral omandatud teadmised ja eriti praktilised oskused tuhmuksid. Selles ongi meie tugevus akadeemilise hariduse saanute vahel. Seega pole nõus, et peaks edasi õppima. Aga eks näis, kui hea praktilise hariduse ma siit koolist saan. Õppimine pole ju eesmärk omaette. Aga hea oli teada, et meie edasiõppimise valikuid toetatakse. Jäi mulje nagu siit saadav poleks piisavalt hea. Arvestades seda, et see oli esimene loeng, oleks oodanud kiidusõnu kooli kohta, kust saab suurepärase IT-spetsi hariduse, millega võita kindlalt kanna toetuda IT-sfääris. Ausalt, jutt oli tips masendav. Veel sain teada, et ilma seadusliku raamita ükski kool ei eksisteeri. Eriti rõhutas Inga vajadust tutvuda eeskirjade ja juhenditega. Õppekorralduse eeskiri peab olema hästi selge. Inga selgitas sisendi- ja väljundipõhise õppe erinevust. Õppija teab, oskab ja suudab – väljundipõhine õpe. 4 õppekava ja 3 õppevormi on meie koolil ja 214 esmakursuslast. Paljust räägitust olid teadmised varasemast ajast. Indrek Rokk võttis jutujärje üle. Lootus saada teada sellest, mis meid ootab ees järgnevatel õppeaastatel, tõusis. Tahtsin teada saada, mida me õpime rohkem või vähem võrreldes teiste koolide IT-haridusega. Mille poolest meie kool on eriline? Kui tugevad me oleme tööturul? Seega järgnevalt esinejalt lootsin juba rohkem teada saada. Sain teada, et meil on 3,5 arvutiklassi, milles kõikidel vähemalt 2 operatsioonisüsteemi. Selles pole midagi erilist. WiFi – see pole ka erilist (2 MB üles ja alla). Robootika labor – see juba on. Samuti Cisco labor, mobiiliarenduse labor, Elioni-Ericssoni sidelahenduste labor. See loetelu innustas mind tähelepanelikult edasi kuulama. HP-võrguseadmed on ka olemas. Tore. Cisco klassi uks olevat kogu aeg lahti – tulge ja harjutage. Kuigi, ise veel ei oska ja pole aega. Seega ootan õiget aega. Avalikke loenguid on võimalik kuulata. Olen paaril korral ka käinud. Indrek andis jutujärje tagasi Ingale, kes hakkas rääkima tehnosuhtlusest. Õppekorralduse eeskirja läbilugemine sai esimeseks koduülesandeks. Inga soovitas lugeda seda diagonaalis. Jutust kumas läbi, et tudengid ei tunne seda tihti. ÕIS on meie õppeinfosüsteem. See on mugav ja ülevaatlik koht oma õppimise seisust ülevaate saamiseks. Veel tuuakse negatiivseid näiteid õppekorraludusest meile hoiatuseks. Mõni aine jääb tegemata, raudselt jääb – see Inga lause mõjus nagu sõjaväeline lause enne lahingut: osa teist saab surma. Neljas osas õppemaksusüsteem. Võlglaste teema võetakse üles, siis eksmati teema. Jne. Ootasin kannatamatult, et teemad vahetuksid. 50 lehte semestris saab tasuta printida. See oli hea uudis. Printida saab klassides ja lugemissaalis. Ma loodan, et Inga ei pahanda kui ma tema kõnet võrdlen Avatari filmis kolonel Miles Quaritch kõnega, mida ta pidas uutele nekrutitele, kes Pandora planeedile olid saabunud. Järg antakse Kaja Salumile, kes räägib raamatukogust. Kaardilugeja asub imelikus kohas. Sain teada, et raamatukogu on väike, raamatuid vähe ja näha neid ei saa nagu tavaliselt. Kahju jälle. Lootsin, et kool on kogunud hulga IT-alast kirjandust. Viivised. Kui raamatu laenutate, siis lugege ka seda, vähemalt sisukorda. Interneti kaudu ei saa raamatuid pikendada – paha. Võlad ja viivised veel kord teemaks. Ja esmakordselt plaksutati esinejale. Kvaliteedijuht Merle on seotud tagasisideküsitlustega. Talle saab avaldada arvamust õpikeskkonna, toitlustamise jne kohta. Meil on suured võimalused mõjutada õppeprotsessi. Õppejõud loevad meie tagasisidet, mis antakse ÕIS kaudu anonüümselt. Õppekavasid ja õppeprotsessi saame muuta. Ja siis jõutakse välja stipendiumiteni (stiimuliteni): Elioni (2 semestris) ja EMT (2 semestris), Ericson (2 semestris). E-õppest tuleb rääkima Marko Puusaar. Soovib meile head uut aastat. Väga positiivne tervitus. Slaidil kena illustratsioon tavaõppe ja E-õppe kohta. Lihtsalt ja loogiliselt räägib ÕISist ja Moodle'st. Mõnus kuulata. Punkti paneb üliõpilasesinduse esindaja, kes end nimeliselt ei tutvusta. Kohe asutakse üritusi promoma. Lõpp hea, kõik hea. Linnar Viik räägib väga innustunult ja inspireerivalt. Tema käsitletav teema kannab Innovatsiooni olemuse ja juhtimise nime. Esimene asi, mis kohe eristub eelmisest loengust, on õpilaste aktiivne kaasamine õppeprotsessi. See on äärmiselt teretulnud. Esiteks küsib ta üliõpilastelt: Mis on innovatsioon? Vastused kirjutab Linnar tahvlile. Tema kõne on vürtsitatud konkreetsete näidete ja võrdlustega, mis teeb igava teoreetilise mõtte selgeks ja arusaadavaks. Lisaks kasutab selliseid toredaid väljendeid nagu: veab teie tagumikku ühest puktist teise jne. Üks õppejõu lemmikväljendeid kõlas see-eest väga teoreetiliselt: positsioneerima erinevale segmendile. Ilmselt pole võimalik lühemalt öelda, seda, mida see lause väljendab. Näited innovaatilisest mõtlemisest on mitmekesised, samuti nende selgitused ja põhjendused. Toon ära mõningaid märkmeid loengust: libahunt – miks ära uputas?, suudelda väljaspool?, true artist ships?, optsioonitehingud, m-valimised, roaming hinnad odavad? Jne. Eneseväljendus on selge, tempo paras. Imestama paneb õppejõu oskus keerulist seletada lihtsate näidetega. Mingi poole tunni jooksul mõtled nagu Liinar Viik, innovaatiliselt. See on nagu mõtlemisfilosoofia. Veel väljavõtteid loengust: saekaatriga tee või tina – saab ainult saagida, konkreetne toode on kinni kasutuses. Kas vana saekaater maha müüa Lätti ja uus asmele osta? Aga mida osta? Midagi hoopis uut või vanaga sarnast. Või uus seade ja uus toode lisandub. Eesti ettevõtted lähevad seda teed, et ostavad uue „vana“ liini. Puhhi ja notsu näite varal ilmestab Eesti (Puhhi) mõtlemisviisi. See loeng on äärmiselt vajalik IT-arendajatele, sest nemad mõtlevad välja uusi IT-lahendusi. Sain teada, et päts viilutatud leiba on inkrementaalne asi. Kas vildikas on radikaalne, kus see positsioneerub. Igavesti kirjutav vildikas oleks radikaalne. Või mõttejõul joonistav vildikas jne. Ühesõnaga, leidub ajaskaalal punkt, kus toode võib välja surra nagu näiteks juhtus trükimasinatega. Jalgrattaga sõitma õppimise näide jäi hästi meelde. Idee on selles, et uus asi nõuab harjumist, õppimist, katsetamist. Seega eksimine on nagu sisse programmeeritud. Meilt nõutakse aga eskimatust. Veel sain teada, et kõige parem viis õppimiseks on ise eksimine. Aga see ei tähenda, Linnari väjenduse kohaselt, seina panemist. Sõjaväeline hierarhia on innovatsiooni surm. Kui oleksime umbusklikud – ei oleks edasiviivat jõudu. Linnar puistas varrukast nii palju mõttekilde, et nende kõikide siin üles loetlemine võtaks palju ruumi. Leongu lõpetas mõtlemapaneva küsimusega: tootearendusprojekt – tore, innovatsioonijumal koputab teie õlale. Vaatasin teie koosolekut ja hea idee ja toetus teile, aga halb uudis on see, et kõik ei tule teil välja, miski läheb teil untsu. Aga sa võid valida ühe kriteeriumi neist. Ühe saad valida ja see sünnib. Mis see oleks? Igati vahva loeng oli. Loodan, et IT arendajaks õppijaid said siit üht-teist, mida kõrva taha panna. Kolmanda loengu kandis ette Mart Mangus teemal Ideest teostuseni. Tema loeng oli veel õpilasekesksem võrreldes Linnari omaga. Õpilastele anti mõtlemisülesandeid ja nende eest oli võimalik puntke teenida. Mis on veel innustavam kui „palk“ tehtud töö eest. Kogu ettekanne oli nii professionaalselt ette kantud, et põnev oli vaadata, mis edasi saab. Pinge oli kogu aeg sees. Mart on meie kooli vilistlane ja oli robotiklubi liige. Kirjeldas huvitavalt, kuidas on püüdnud äri ajada. Olles ise täiesti ärisooneta, paelus tema ettekanne mind kohe. Elust enesest toodud näited läbi ettekandja enda kogemuste – mis saaks olla veel usaldusväärsem infoallikas? Mitu firmat läks aia taha. Tegid Rate.ee PHP-d kasutades Soome. Siis tegeles vinüülplaatide poega, siis interneti pangamajaga. Firmast Kokkuost.ee kasvas välja KullaEkspert. Veel rajati selline äri nagu ÕunadMahlaks.ee. Loengu pealkiri oleks võinud olla ka – kuidas mõelda innovatsiooniliselt äris. Midagi igatahes seostub Linnari loenguga. Mõlemas on ühine teatud mõtlemisfilosoofia ja selle juurutamine tegelikkusesse. Eraldi teema oli palgatöö vs ettevõtja. Selgelt eelistas ja propageeris Mart ettevõtjaks olemist. Rõhutas, et olulised on reaalsed oskused. Lisaks jagas lahkelt firma pidamise aabitsatõdesid. Üks mõte jäi pähe kõlama: kasutada lihtsaid olemasolevaid lahendusi (Google Docs, Gmail, Github, Wordpress jne). Esineja oli veel entusiastlikum ja rõõmsameelsem kui eelmised loengupidajad kokku. Terve saal kuulas naelutatult ja mõtles kaasa. Väga positiivne. Ettekanne lõppes ideede genereerimise ja SWOT-analüüsi grupitööga, mille tulemused sisestati: http://mart.mangus.ee/idee. Parajas annuses viskab kildu. Üks elavamaid loenguid minu elus. Selle loenguga oleks võinud alustada kogu ettekannete seeriat. Neljas esineja Margus Ernits kandis ette robootikat käsitleva teema. Alustab matemaatikast – selle õppimisest koolis. Aine huvitatus pidavat sõltuma aine õpetajast. Võibolla tõesti. Libisetakse üle mõistetest nagu motivatsioon, teooria, .... Eelmiste esinejatega võrreldes kasutab ingliskeelset teksti slaididel. Kinnitasin oma veendumust, et vajaduspõhine õpe on palju parem. Miks õppida, kui ei näe rakendust? Küsib õpilastelt, kas Javas on vaja olnud matet? Konstateeris fakti, et kui ülesanne pole matemaatiliselt püstitatud, siis jäävad õpilased tihti hätta. Alustada tuleks praktilisest ja mängulisest küljest. Enne vajadus ja siis õppimine. Need mõtteväljendused on ilmselgelt seotud robootikaklubi tegevusega ja filosoofiaga. Seega räägitavad punktid on asjakohased antud teemaga. Sain teada, et on olemas programm RoboCode, milles saab Java keelt hästi praktiseerida. Linnar Viigi loenguga haakub hästi, sest kas see pole innovaatiline, kui vaegkuuljatele mõeldakse välja seadeldis, mille kaudu nad saavad kuulata „bassi“. Tootmisdisaini lahendused IT-s on üsnagi innovaatilised ja nõuavad lausa innovaatilist lähenemist. Näiteid kuuldust: kardin, mis reageerib valgusele, luubitõlkija, soojenev vaip. Õppejõu soovitus: alustage presentatsioonide ja artiklitega – kuni sellest valmib lõputöö. Soovitas uurida FreeMind Software. Praktilisus ja veel kord praktilisus – see soovitus sööbis mällu. Ka selles loengus ei puudunud õpilasi aktiveeriv element: roboti kiiruse arvutamise ülesanne, mille eest oli võimalik teenida üks punkt. Videote näitamine on uus element eelmiste loengupidajatega võrreldes. Veel üks mõttetera: ülesande koostamine on palju raskem, kui selle lahendamine. Mardi loenguga on ühine õpilastele võimaldatav võistlusmoment. Viies loeng kannab pealkirja: Serverikeskuste võrguarhitektuur. Ettekandjateks on Toomas Mõttus ja Jaan Feldman Net Group'st. Alustab Toomas olulise väljatoomisega Net Group kohta. Majanduslik valdkond domineerib. IT-spetsidel lausa 1 eksam kuus. Õppimine ei saa peale kooli läbi. Sport on firmas hinnas. Serveriteenused on kaardistatud – vajalik. Kõik on väga segane – pilvearhitektuur. Slaidid ei selgita, vaid pigem teevad asja keerulisemaks. Kommunikatsioonilahenduste slaid. Väga tahaks, et kõike selgitataks. Net Group tegeleb peale IT taristu ja dokumendihaldusega: veebid jne. Reklaamimaiguline jutt nagu Toomas enda kõnet nimetas. Jaan võtab jutujärje üle. Slaid ingliskeelne. Põhjendas, et raske eesti keelde tõlkida. Mahud ühel ärisuunal kasvavad väga kiiresti. Slaidi sisu ei seletata lahti, millest kuulajatele pole suurt kasu. Slaidid on lühikokkuvõtted mingist teemast ja nendest aru saada omal jõul on minuarust raske kui mitte võimatu. Privaatpilv – puudutavad servereid, võrku ja ligipääsu. Virtual servers – kettalahendused. Suured kapid kettaid täis. Üks ketas võib katki, asi töötab edasi. Oracle kettaseadmed – kettakiirus oluline. On automaatne optimeerimine ketastele. Erinevad teenused erinevate kiirustega ketastele. Oli kunagi palju käsitööd. Terve rida inimesi monitooris seda. Kuna teenuseid on palju rohkem ja raha vähem inimestele maksta. See viis vajaduseni automatiseerida protsessi. Flash-kettad on kõige kiiremad. Kui mingi teenus käib, siis osadele pöördutakse palju ja osadele mitte. Kettaid peab saama kuidagi jagada nende vahel. Kettaseade peab olema nüüd nii tark. See on suht uus tehniline asi. Vahemälu tuleb kõne alla. Sellega saab ka teenuseid väga kiireks teha. Spetsiaalsed kaardid hakkavad olema serverites koos teenustega. Kõneleja annab teada, et ta loodab, et keegi natukenegi aru sai, mis ta ütles. Kõneleja on teadlik raskustest arusaamisega. Sisult nii keerulist ettekannet pole varem veel olnud. Sellega ta teistest ettekannetest eristub. Klassikaline lahendus on 6 võrgukaarti serveris, et saaks asjad tehtud. Kaks ühendust kettakasti poole. Seega kaheksa kaablit kokku. Kaableid on kokku terve hunnik – see oli kunagi. Täna tehakse nii, et serveri taga on 2 kiirusega 10 Gbit kaablit. Võrgukaart on poolvirtuaalne. Saab öelda, et tegemist on 128 kaablit. See on kõik uus tehnoloogia. Pankades on see enamuses olemas. Kuna jutt on väga kaasaegne, siis on see kõige põnevam teiste leongutega võrreldes. Traditional DC design vs Unified Fabric & IO. Vanasti tekkisid kaabeldusega suured probleemid, sest neid oli nii palju ja keegi ei saanud neist hästi aru, kuhu miski jookseb. Kui sa tahad uut serverit osta, siis see võtab aega kuu aega minimaalselt. Nüüd on see minutite küsimus. Ründe korral serverite arvu saab Swedpank saab kahekordistada minutite jooksul. Cisco hakkas mõni aasta tagasi tootma servereid. Tegemist uue lahendusega. Uued serverid saab panna läbi switchi tööle panna automaatselt. Inimesi pole jälle vaja. See loeng eristub selgelt teistest loengutest info uudsusega. Esitus on suhteliselt arusaadav, arvestades teema keerukust. Serveri tellimine veebilehelt – portaali mõte. Jutt pole rõõmustav süsteemi administreerija seisukohalt, sest tööd kaovad – kõik muutub automaatseks. Süüdi on IT-arendjad. Nali. Kuidas teha serverid turvaliseks üksteise suhtes. Turvamiseks eraldi kiht – üks spetsiaalne kiht. Ühised teenuse klassid on muutunud nüüd reaalsuseks – enne seda ei julgetud. Tark agent, mis asub vahekihis, kontrollib viirusi ja muud sellist. Nad saavad võrguliikluse peatada või saata hoiatuse vms. Kõigis pankades on Windows XP. Nende välja vahetamine üle võrgu Windows 7 vastu on raske ülesanne – kokku on 3000 arvutit. Lahendusena viiakse imaged ühte serverisse - andmekeskusesse ja pilt edastatakse desktoppidele. Siiani kõige parem loeng erialast tööd arvestades. Kõige suurema kasuteguriga. Juhtival kohal olevad inimesed ei kirjuta, vaid loevad ainult. Võrreldes teiste loengupidajatega räägib esineja ka oma eraeralust. Mart rääkis ka, aga mitte nii otse. Huvitavaks muutub ka esineja ise. Seega topelt huvitav kuulata, mis ta räägib. Pilveteenus tasub ära kasvõi energia kokkuhoiu arvelt wattides (9 W vs 400 W). Apple'is on ühe rakenduse installimine võimalik ühe failiga. Tahad unistallida, siis kustutad selle ära. Windowsis nii lihtsalt see ei käi. Rakenduste virtualiseerimine on uus asi. On Eestis ettevõtteid, kellel on 800 serverit. Uskumatu. Iga lause on nagu kuld. Räägib ka sellest, mida vaja teada, et tööle saada. Peab tundma paljusid asju peale võrguarhitektuuri. Siiani kõige väärtuslikum ja ispireerivam loeng. Pani mõtlema oma eriala ja töö kohta. Pankades on tavaline u 400 rakenduse toetamine! Nende muutmine ei ole lihtne. Teiste esinejatega võrreldes pruugiti tavalist lihtsakoelist kõnepruuki. Kuigi üliõpilased olid passiivses kuulararollis, oli see-eest mida kuulata. Kuuendat loengut kandis ette Agu Leinfeld teemaga: Kas sellist IT-d me tahtsimegi? Töötab Siseministeeriumis. Soovib, et me paneksime kirja, miks tulin IT-d õppima? Tore. Õpilased saavad ka natuke ajusid ragistada. Arutleti teemadel nagu tehnoloogilise arengu mõju kogukonnale, edasiste trendide mõju prognoosid, ebasoovitavate tagajärgede võimalikest põhjustest ja IT kogukonna teenistusest. Sõdade teema võetakse esimesena ülesse. Sõjad ei lõppe ära. Miks? Vanasti lõppesid ju. Katuse ostmine mõlemalt poolelt sõjakoldes. Nad tegelikult toovad raha juurde vaenupooltele. See näide toodi selleks, et anda aimu asjade näilisusest maailmas. Arutelu kasutamine loengus on julge samm. Huvitav nii õpilastele kui ka ettekandjale. Arutelu esimeseks teemaks: kuidas tehnoloogiline areng kogukonda mõjutab? Teema seostub Linnari jutuga – innovatsioon meie käitumises ja elus IT keskel, samuti IT-s endas. Toimuvad uued arutelud. Kord põigatakse IT valdkonda ja siis sealt välja. Teemad on kõik globaalse tähendusega ja seetõttu tähtsad. Probleemid seisnevad süsteemides. Palju saab kaasa mõelda ja filosofeerida. Ettekandja on nagu Sokrates, kes peab dialoogi õpilastega. Lõpuks sünnib oluline järeldus: kui puuduvad eesmärgid, siis ei saa olla edukas. Loengupidaja julgustab mõtteid väljendama. Mis on ühe vea hind süsteemis? Kõik on olulised küsimused ja ajakohased. Ja nii see jätkub loengu lõpuni. Seitsmes loeng kanti ette Anto Veldre poole, kes rääkis teemal: Töö arvutiikalduste tõrjerühmas. Nagu ettekandja ütles, siis visionäärid käisid juba ära. Olen sellega nõus. Töö teema võetakse esimesena üles nagu seda tehti eelmises loengus. Sibi (nightman ingl k). Arvutivõrgusibide töö on see teema, millest loengus räägiti. E-ühiskond – võrguga omavahel seotud inimesed. Mida teha, kui süsteemi häkitakse sisse? Side sõltuvusest ühiskonnas. Õppejõud jagab nänni aktiivsetele osalejatele. Iga ripakil ressurss saab ära kasutatud. Erinevalt teistest esinejatest ei kasutata slaide. Õppejõud on erudeeritud ja seetõttu tühje lauseid talt ei kuule. Arvutikuritegevus oli kuum teema. See, et osa viirusi on avastamatud, oli mulle uudiseks. Loengu ajal kaetakse lai teemadering. Osalt langetakse humanitaaria valdkonda. Usu teemat teised esinejad pole minu teada ka enne puudutanud. Sellest loengust sain, kuidas inimesed IT-keskkonnas mõtlevad ja käituvad. Kõik kuuldu oli väga huvitav. Viimane esineja selles esinejate seerias on TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe. Tema valis teemaks: Akadeemia tee Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi. Alustab õppejõu rolli selgitamisest. Illustratsioonid tõmbasid tähelepanu. Viimasest loengust palju uut teada ei saanud, sest olen neid teemasid iseseisvalt uurinud ja lugenud. IT-akadeemia ehitamine TTÜ-le oli mulle uudiseks. Samuti see, et Soomes peetakse rahvuslikku ebaõnnestumise päeva, mis toimub 13. oktoobril. Kokkuvõtteks tahan öelda, et kuulatud loengud olid vajalikud ja harivad.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokku leppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Kui palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Auditoorse õppetöö viimasel nädalal võib korraldada täiendava arvestustöö või õppuri küsitluse. See võib toimuda ka tunniplaanivälisel ajal. Arvestuste toimumise ajad tehakse teatavaks koos eksamisessiooni ajakavaga. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga, mis 2011. aastal on 13 EUR. Õppeosakonnas arvestusele registreerumine on nõutav kordusarvestuse puhul. Kordusarvestus lepitakse kokku õppejõuga. REV üliõpilase kordusarvestusele pääsemiseks tuleb eelnevalt tasuda tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna arvestuse toimumise päevast.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

Vastus

Õppekava vahetamine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.