User:Rtammets

Autor: Rasmus Tammets

Õppegrupp: AK11

Esitamise kuupäev: 18.10.2016

Küsimus B

• Läbi kukutud arvestust on võimalik järele tegemise õigus kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimesel õppeaastal planeeritakse need aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
• Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.
• Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-i kaudu.
• Õppetegevuse tähtajad (nt punase joone päev) on kirjeldatud akadeemilises kalendris.
• RF õppekohal korduseksami ja -arvestuse eest maksma ei pea.
• OF õppekohal on korduseksami ja -arvestuse tegemine tasuline. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 5

Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks vajalikud eeldused: õpilane 2013/2014 õa või hiljem, perekonna kuusissetulek liikme kohta on kuni 329 eur ja õpib täiskoormusega. Toetuse suurus määratakse üliõpilase keskmise sissetuleku järgi pereliikme kohta. Toetuse saamiseks tuleb teha taotlus eesti.ee keskkonnas, soovitatavalt semestri esimesel kuul.

Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks on: 30.

Ülesanne:

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

X 19 (0) 27-19 = 8 Y 28 (9) 54-28-19 = 7

Aasta lõpuks tuleb hüvitada 7 EAP ulatuses ehk 7*50=350 eur (eeldates, et eelneva 8 EAP eest on 400 eur juba tasutud). Antud juhul oleks aasta lõpuks kokku makstud 750 eur.

Erialatutvustuse loengute analüüs

Õppekorraldus ja sisekord õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) Sain teada, et ainete deklareerimisel ei tasu võtta palju kattuvaid aineid, see teeb elu lihtsalt raskeks ja kulukaks. Seletas lahti kumulatiivsete arvete võlu. Rääkis järelvastamise korrast. Sain teada, mida kirjalikus ülesandes teada tahetakse. Räägiti programmeerimisest, kui tänapäeva kirjaoskusest.

Andres Kütt pidas loengu teemal “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.” Tema lugu IT-ga koos kasvamisest ja arenemisest oli huvitav. Tähtsamad punktid olid, et igast ainest tuleb endale see “iva” leida, näiteid oli sellest, miks süsteeme tasub hoida optimaalse ja lihtsana ja plaanimisfaasis mitte üle jala otsuseid teha. Rõhuti ka kooli ja kooli vahele ja julgustati võimalikult hea kooli nimel pingutama.

“Testimine ja startupid” loengus rääkis Kristel Kruustik, et siin koolis on tähtis esimene aasta nende raskete ainetega pingutada ja vastu pidada. Lahedaid näiteid kirega oma ala tegemisest, startupindusest ja “üleööimede” telgitagustest. Tema julgustas endale väljakutseid esitama, väärtustas meeskonnatöö ja teenuse fookuse tähtsust. Jäi ka silma, et omajagu õnne peab olema.

Lembitu Lingi tutvustati kui vanakooli süsadminni. “Süsadminnimisest” rääkis, et tähtis on korduvtegevuste automatiseerimine, süsteemide skaleeritavus ja tugeva selgroo hoidmine, et mitte lasta end nurka suruda ja läbi põletada. Programmeeritud graafika näited olid lahedad.

Andres Septeri loengust "IT tööturg" sain realistlikuma pildi Eesti IT-tööturust. Panin kõrva taha, et taustakontroll on oluline, online-pakkumised on jamad, üksi keskmises või suuremas ettevõttes on halb töötada, välismaa muru on rohelisem ja et Eestis tõusmiseks tuleb ettevõte vahetada.

Loengus "Karjäärikäänakud" rääkis Einar Koltšanov, kui oluline on, et äri ja IT pooled töötaksid harmoonias ja osapoolte üheses mõistetavuses. IT-sse on võimalik igalt poolt tulla, sealt minna ja selle sees liikuda. Välismaale liikudes tuleb panna ahvatlev palganumber reaalsesse konteksti võrreldes elukallidust ja elumuutuste kaalu. Julgustas ka oma sisetunnet usaldama, ehk kui koht tundub vale siis arvatavasti ongi.

"Andmed ei allu analüüsile" kirjeldab EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmete analüüsi maailmast ja väljakutsetest. Seal on võimalik näha asjade seoseid hästi suurel skaalal, luua keerulisi profile, prognoosida tuleviku käitumist ja tuletada ka uut infot toimunu kohta. Valdkonna suured küsimused on jõudlus, tõlgendamine, andmekvaliteet, valepositiivsed tulemused. Ivar mainis ka, et IT+andmeanalüüsi oskused ühes mehes on väga väärtuslikud.

"Eesti Vabariigi küberkaitse" -vajadus digiallkirja järele -krüpto olemus ühepidine teisendus -põnevad väljakutsed -Eesti kui teerajaja, näidis, standardi looja -suhtlus eri suurustes organite vahel -kaitse olemus: protsessid, teenused, kriitilised, keerukus -eesti strat väljakutsed

Hedi Madisoo tõi "IT ja turunduse" loengus esile juba kuuldud tähtsaid punkte (äri+it koostöö väärtus, aeglase ja tasakaaluka arenduse eeliseid), käis üle "Apple" mudeli, kus õpetas küsima oma toote kohta MIKS; KUIDAS; MIDA ja seeläbi toodet paremini müüma. Tõi tuntud "4P" mudelisse ka "people" elemendi, mis tähendab, et inimlüli on suur ja veaohtlik osa protsessist. Julgustas leidma oma niši turul ja väga fokuseerima. Kasvuhäkkerluse ärakasutamine ja otsingumootorite jaoks optimeerimise tähtsusest kübermaailmas.