User:Rtammus

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Raivo Tammus Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2013, DK-14


Essee

Uut ja huvitavat päevaõppeloengutes

Olen IT valdkonnas alles algaja ning seepärast on ka päevaõppe loengud minu jaoks väga huvitavad, harivad ja mõtlemapanevad. Millised aspektid ning mille poolest minus huvi tekitasid? Kuidas võivad need tulla kasuks õpingutele ja võimalikule karjäärile IT sektoris? Milleks üldse valida IT valdkond? Sellele vastasid väga hästi Ats Albre ning Helen Piirsalu Nortalist, loengus „Kuidas saada superstaariks.“ Nad tõid välja, et IT on universaalne oskus, riigipiiride ülene. See annab võimaluse töötada nii Eestis, kui mujal maailmas – sellest saadakse enam-vähem ühtemoodi aru igal pool. Samuti tõid nad välja olulise mõtte – ei pea olema kohe tegija, vaid omada huvi ning ennast arendada, sest IT valdkond on pidevas, kiires muutumises.

Enesearendamises näitas head eeskujuks Andres Käver, kes tutvustas loengus „Elufilosoofia ja IT Eestis,“ oma ajaplaneerimist. Tiheda ajagraafiku kiuste suutis tema käia nii tööl kui ka kooli väga edukalt lõpetada ning seda tänu oskuslikule ajaplaneerimisele. Ta kasutas iga vaba momendi kasulikult ära, ega raisanud aega nt televiisori vaatamisele. Selline tihe ning tegus päevaplaan on mulle kahtlemata suureks eeskujuks, kui soovin tulevikus oma valdkonnas hea spetsialist olla.

Kui IT haridus on omandatud, siis võib eeldada, et saab küllaltki lihtsalt tööle. Paraku see nii ei pruugi olla. Andres Käver tõi oma loengus välja, et osa ülemusi küsib enne tööle võtmist hinnetelehte ning eksamihindeid. Seega, kui koolis polda piisavalt pingutatud, ei pruugita tööle saada. Ühest küljest on see hinnete küsimine õige, sest tihedas konkurentsis tööturul eelistab ilmselt enamik tööandjaid hea õppeedukusega töötajaid. Teisest küljest, muudes eluvaldkondades pole veel kuulnud, et hinnetelehti küsitakse. See jätab vähem võimalusi hilisematele küpsejatele või neile, kes peavad õppima pere ning muu töö kõrvalt ja ei pruugi head õppeedukust näidata. Mis aga ei tähenda, et neist ei võiks saada head arendajad, administraatorid või analüütikud.

Hea võimalus kogenematutele ning algajatele IT valdkonna inimestele on Nortali suveülikool, millest rääkisid pikalt Ats Albre ja Helen Piirsalu. Suveülikool pakub nädalast koolitust, kahekuulist praktikat tuutori käe all ja võimalust jääda edasi tööle.[[Nortal.com. (21.10.2013). Suveülikool. [1].]] Taolist lähenemist võiksid kasutada enamuses selle valdkonna ettevõtteid – hea töölise saamiseks tuleb temasse panustada läbi koolituste ja praktika. Paraku paljud ettevõtted seda strateegiat ei järgi, sest kui vaadata tööportaalide kuulutusi, hakkab silma eelneva mitmeaastase töökogemuse olemasolu.[[cv.ee. (21.10.2013). Tööpakkumised infotehnoloogia valdkonnas. [2].]]

Koos kogemuste omandamise ning selle võimaldamisega, võiksid IT ettevõtted arvestada ka töölistele nn mänguruumi jätmisega. Linnar Viik juhtis oma loengus „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“ tähelepanu sellele, et töötajat ei tohiks lahti lasta pärast esimest eksimust. Enamgi veel „fail fast“ ehk tulebki lasta töölistel läbi väikeste eksimuste („fail small“) saada paremaks, sest edulugudest ei õpita, õpitakse läbi eksimuste, nagu Linnar Viik sõnas. Olen temaga täiesti nõus, sest kui on kokku lepitud, et väikeste eksimuste pärast lahti ei lasta – saavad inimesed stressivabamalt tööle keskenduda ning väheneb läbipõlemisoht.[[Wikipedia. (21.10.2013). Läbipõlemissündroom. [3].]] Kokkuvõttes saab ettevõte omale paremad töölised.

Linnar Viik pööras veel tähelepanu olulisele puudusele, mille peale ei pruugita sageli mõelda – turule tullakse tootega valel ajal. Ta rõhutas, et turule peab tulema tootega siis kui selle jaoks on nõudlus. Nt Apple tõi septembris turule limiteeritud arvu kullast iPhone 5S telefone ning need müüdi ülikiiresti ära, kuna see oli esimene kullakarva nutitelefon. Inimestes, kes ei saanud neid, tekkis pahameel vaatamata sellele, et teine tippmudel 5C on palju odavam.[[A Wall Street Journal Roundup. (22.10.2013). iPhones Sales Tests Apple Strategy. [4].]] Defitsiit on alati hea müüginipp olnud, Apple on suutnud seda väga oskuslikult tekitada ning suurenenud nõudluse tekkides kallima ja nägusama telefoni müügist suurt tulu teenida.

Linnar Viik rääkis veel, et ideid ei looda tühja koha pealt, vaid kõige viljakamalt genereeritakse neid siis, kui on paigas kindel raamistik. Näitena tõi Viik Google mineku aktsiaturule, kus investorid maailma parimat otsingumootorit tublisti üle hindasid. Nende ootuste täitmiseks laiendas Google oma tegevust ning ideede raamistikku – Google pole mitte ainult maailma parim otsingumootor, vaid suudab edukalt igasugust üldist infot organiseerida. Seepeale loodi palju häid rakendusi nt Gmail (kus saab ka omavahel otseühenduses suhelda, suhtlusgruppe luua, dokumente vahetada jne), võrgusirvija, Internetitelefon, tõlkeprogramm, ülipopulaarsed kaardirakendused, nutitelefon, isesõitev auto jpm.[[Wikipedia. (23.10.2013). Google. [5]; Wikipedia. (23.10.2013). Google driverless car. [6].]] Seega ideede edukaks genereerimiseks on vaja raamistikku, mille suurus määrab ära ideede ampluaa.

Tarmo Randeli loengust „IT profid küberpättide vastu“ pani mind mõtlema tänapäevase musta turu mõõde. Nimelt ei saa sealt pahategudeks mitte ainult tulirelvi ja lõhkeaint, vaid nt nakatamise teenust kellegi arvutile, serverile, infosüsteemile jne. See on esiteks musta turgu laiendanud – sinna on ilmunud pealtnäha ohutud arvutiinimesed. Teiseks, on muutnud politsei tegevuse kuritegevuse vastu veelgi keerulisemaks. Juurde on vaja uute oskustega personali, kelle palkamine tavapolitseinikust on märksa kulukam, arvestades IT sektori palgataset. Korrakaitsjate palgafond tuleb Siseministeeriumil hoolikalt läbi kaaluda ning häid spetsialiste otsida-suunata juba keskkoolist alates.

Tarmo Randel tõi välja ka selle, et musta turuga politseinike töö Internetiavarustes siiski ei piirdu. Suhtlusportaalides sassi läinud suhete pärast on sooritatud tema sõnul isegi enesetappe. Inimesed võtavad internetis sobitatud tutvust väga tõsiselt ning see ei ole enam eristatav traditsioonilisest nn näost näkku suhtlusest. Selliste probleemide vastu on Eestis loodud veebikonstaablite amet, mis tegeleb nt lasteporno, kiusamiste, identiteedi varguse, enesetapjate, põgenenud laste kui ka muuga. Nädalas tuleb ette 80-130 juhtumit, ilmselt vajaks lahendamist rohkemgi, kuid paljud ilmselt ei julge politsei poole pöörduda.[[Sikk, Rein. (22.10.2013). Veebipolitseinik teeb netis pai ja ohjeldab kurikaelu. [7].]] Veebikonstaablite näol ei pruugi tegemist olla väga oskuslike IT spetsialistidega, kuid ilmselt heade psühholoogidega, kelle tegevuse tulemusel jäävad ka tulevikus paljud enesetapud sooritamata ja kuriteod leiavad lahenduse.

Tarmo Randel andis ülevaate sellest, kuidas küberkurjategijad petturlusega tegelevad. Nad lihvivad oma äriidee selliseks, et kliendid maksavad toote või teenuse eest väga vähe, mis meelitab ligi hulga ostjaid. Paljude klientide olemasolul teenitakse piisavalt, et mõnusalt ära elada, mitte midagi vastu andes. Tegelikult pangad rikastuvad põhimõtteliselt sama filosoofia alusel. Laenude intressid on suhteliselt väikesed, mis kindlustab selle, et paljud kliendid söandavad laenu võtta. Samuti on teenustasud väga väikesed ning tavaliselt inimesed ei märkagi, et neilt tehingu pealt mõnikümmend senti või mõned eurod pangale lähevad.[[Swedbank. (23.10.2013). Hinnakiri. [8].]] Kuna taolisi toiminguid teevad miljonid inimesed üle maailma igapäevaselt, teenitakse suurt kasumit. Hea ning vajaliku toote-teenuse arendamisel on võimalik selle idee järgi oma tuleviku äri luua.

Kokkuvõtteks võib öelda, et päevaõppe loengud olid minu jaoks väga huvitavad nt sain ülevaate erinevatest valdkondadest ja nüanssidest IT maailmas. Samuti oli esinemistes olulisi suuniseid, mida järgida, et saada selles valdkonnas paremaks. Õpihimu hoian üleval ning hästikorraldatud päevaplaani hakkan pidama esimesel võimalusel.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemiseks tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga. Reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid.[[itcollege.ee. (5.11.2013). Õppekorralduse eeskiri. [9].]] Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused." Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Tasulisel õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.[[itcollege.ee. (5.11.2013). KKK. pääsen kordussooritusele?.]]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tuleb esitada taotlus (ÕIS-is), koos vajalike lisadega (sh maksekorralduse koopia). Taotlus tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. VÕTA komisjoni otsused protokollitakse ja õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul.[[itcollege.ee. (5.11.2013). KKK. ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks?.]]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Koodi number / Ainepunkte

    0	          19
    1	          20
    2	          21
    3	          22
    4	          23
    5	          24
    6	          25
    7	          26
    8	          27
    9	          28

Vastus

Minu üliõpilaskood on 10132447. Ehk esimesel semestril 23 (4x50 eurot = 200 eurot) ja teisel 26 (50 eurot) EAP-d. Kokku 49 EAP-d ja 250 eurot.[[itcollege.ee. (5.11.2013). Finantsinfo. [10].]]