User:Rvarava
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Reigo Värava
Esitamise kuupäev: 31.oktoober 2012
Essee
Tutvudes esimest korda oma tunniplaaniga ei osanud ma algul arvatagi millised peaksid välja nägema aine nimega „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ loengud kuid pärast vanade tuttavatega konsulteerimist, kes IT kolledžis juba ühe aasta veetnud, teadsin täpselt mida oodata järgnevast kaheksast loengust.
Esimesel loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Marko Puusaar, kes rääkisid õppekorraldusest ja sisekorrast. Seletati lahti kuidas toimub ITK-s õppetöö ning räägiti kõigest millega on vaja esmakursuslasel tutvuda, et edukalt õpinguid alustada. Tähtsaks pidasin ülevaadet e-õppe keskkondadest ning tähtaega millal õpilaste tunniplaanid lukku lähevad. Ülejäänud informatsioon oli küll väga asjakohane ja kindlasti rebastele kasulik kuid muutus sõna sõna järel minujaoks aina sarnasemaks unejutule.
Pärast esimest loengut ei oodanud ma enam palju sellest ainest kuid mu arvamus muutus kiiresti, kui esinema tulid kaks Peetrit - Peeter Uustal ja Peeter Raielo. Mõlemad töötasid firmas nimega Skype ning mõlemad olid ka ITK vilistlased. Põhiliselt tutvustati süsteemi nimega Helpdesk kuid räägiti ka üldiselt Skype-i tegemistest, töökeskkonnast ning ajaloost. Helpdesk seisnes siis selles, et firma töötajad koostasid oma IT-alastele probleemidele lahenduste leidmiseks ticketi, mis saadeti e-maili näol Helpdeski töötajatele, kes siis väljakutsed vastu võtsid ning ülesande kallal tegutsema hakkasid. Peetrid soovitasid Helpdeski tööle tulekut soojalt, kuna väga paljude erinevate probleemide lahendamine avardab erialast silmaringi, mis on eriti tähtis lühikese või olematu töökogemusega inimestele, otsene suhtlemine klientidega ja koos probleemidele lahenduste leidmine pidi ohtralt kaasa aitama inimese suhtlemisoskute arendamisele ning kuna firmas on töö arvutitega väga tähtsal kohal ei tule kunagi tööst puudust. Pidasin loengut väga õpetlikuks ning saadud teadmised tulevad kindlasti kasuks tulevikus töökoha valimisel.
Kolmandal loengul tuli meid harima Janika Liiv, kes rääkis Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Taaskord seisis meie ees ITK vilistlane kuid seekord räägiti meile firmast nimega Toggl, liikumistest nimega Rails Girls ja Techsisters mille eesmärgiks oli tutvustada naistele programmeerimist ja tehnoloogiat ning programmeerimiskeelest, millega Janika ise põhiliselt tegeles, nimega „Ruby“. Sarnaselt eelmisele loengule räägiti taaskord minujaoks väga põnevatel teemadel ning taaskord rõhutati seda, et edu saavutamiseks peab olema sul tahet, mis oli minujaoks väga meeldivalt motiveeriv. Eriti kasulikuks pidasin ma näpunäiteid ja üldist selgitust sellest, kuidas peaks sinu kirjutatud programm mõjuma kasutajale, milliseid asju vältida ja millele keskenduda vältimaks kasutaja frustreerimist ning kuidas mõjub stereotüüpide hulka kuulumine inimese ajutegevusele.
Neljandas loengus külastas meid Andres Septer, kes valgustas meid teemal „IT tööturg“. Selleks hetkeks tundus mulle juba, et kõik tähtsamad IT-inimesed Eestis on lõpetanud ITK, kuna järjest kõik lektorid olid vilistlased kuid see oli ainult positiivne. Seekordses loengus kasulikuks infoks pidasin ma seda kui räägiti milliseid inimesi otsib endale tööandja, era- ja riigisektoris töötamise plussidest miinustest, kuidas on üles ehitatud IT-valdkonna teenuseid pakkuv firma ning kuidas jaotab Andres enda jaoks IT-spetsialiste. Kuigi lõppkokkuvõttes jäi kõige rohkem meelde ikkagi just see viimasena nimetatud punkt. Andres jagas IT-spetsialistid kahte ossa; on need kes tunnevad erinevatest IT-valdkondadest natuke ja need kes on spetsialiseerunud suuremalt jaolt ainult ühele kindlale valdkonnale. Andruse arust oli kasulikum tööturule tulles kuuluda pigem sellesse esimesse gruppi kus sa omad laialdasi teadmisi kuid minu arvates oleks pigem targem spetsialiseeruda ühele kindlale asja. Argumendina tooksin näite, kus sa võtad vastu töökoha kus on iga päev superrasket koodimist vaja teha. Abiks tuleb sulle pigem see kui sa tunned mõnda kindlat programmeerimis keelt väga hästi kui see, et tunned kõiki keeli natukene. Nagu ka teises loengus rõhutati seekord suhtlemisoskuse ja meeskonnatöö hädavajalikust IT-erialadel.
Viiendas loengus oli esinejaks Martin Palja kes rääkis teemal „Karma“. Üldiselt tutvustas Martin meile freelanceri elustiili boonuseid ja miinuseid. Freelancer oli siis keegi kes on iseenda tööandja, töötab kodus ja teeb tükitööd. Freelance töötamise plussina tõi Martin välja kontoris stressi ja vaimse koormuse kuhjumise puudumise ning vaba graafiku ja 100% oma enda ambitsioonide tagajamisvõimaluse. Endal tal kõrgharidus puudus kuid selle eest oli tal ette näidata 12 aastat töökogemust. See loeng läheb kindlasti mu lemmikute hulka kuna mulle tohutult meeldisid tema poolt välja toodud laused ja poindid nagu näiteks „Tööl ja tööl on vahe“ ning „Enesearendmine mitte ei lõppe vaid jätkub tööle asudes“. Väga värskendav oli kuulda, et on inimesi kes saavad täiesti vabalt hakkama omapäi tegutsedes ja ei sõltu firma juhatajast ning pole kinni seotud lepingutega.
Kuuendal loengul tuli rääkima juba suurem grupp rahvast firmast Ignite. Tutvustati firmat ennast ja alasi millega firma tegeleb. Minu jaoks jäi esitus lahjaks kuna tutvustati kitsaste väljavaadetega firmat ning õpetussõnad mida jagati olid eelnevalt kõik juba kõrvadele tuttavad. Natukenegi päästis olukorda esinejate poolt välja pakutud meeskonna mängud demonstreerimaks vahet üksikisiku ja meeskonna töötulemuste vahel. Üldiselt tundus etteaste eelnevatest ebakvaliteetsem ja korduv ning ma ei saanud aru miks neil oli vaja tulla neljakesi esinema.
Teemal „Testimine ja tarkvarakvaliteet “ rääkis seitsmendal loengul meile Kristjan Karmo. Hetkel töötas Kristjan firmas OÜ ASA Quality Service's testijana. Selle tunni käigu lükati ümber väide, et testimine on igav ja üksluine töö. Tehti selgeks, et tegelikult on testimine väga vastutusrikas töö, kus tähtsa programmi või suure projekti testimisest võib sõltuda üsnagi palju. Loetleti üle ka valdkonnad milles testija peaks olema kogenud ning põgusalt tutvustati ka testimise kui töö tagamaid. Kuna isiklikult olen pikalt juba mõtisklenud selle testija ameti üle, siis see ettekanne oli nagu rusikas silmaauku. Sain suureosa küsimustele rahuldavad vastused ning üldiselt olin väga rahul kuuendasse loengusse kutsutud esineja esinemisoskuse ja teemavaliku üle.
Viimases loengus esines meile Siim Vene, kes teenib leiba IT-valdkonna juhina Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Rääkis ta sellest kuidas tuleb tehnoloogia kasuks haiglates ning milliseid uuendusi võiks teha, et lihtsustada arstide tööd. Oma läbimõeldud näidete ja huvitavate ideedega tegi ta publikule selgeks kui vajalik tegelikult tehnoloogia areng inimkonnale on, eriti meditsiinilises valdkonnas. Väga hariv loeng tutvustamaks seda, mis toimub haiglates tehnoloogia vallas.
Üldkokkuvõtvalt kiidaks väga esinejate teemavalikuid. Loengud oli ideaalsed rebastele, et panna neid oma tuleviku üle mõtlema. Väga huvitav oli kuulda kuidas IT-valdkonna inimesed, kes valmistusid oma esinemisteks ilma kokkupuutumata teiste esinejatega, rõhutasid samu omadusi mida ühel korralikul IT-spetsialistil tarvis läheb, et sellel ala läbi lüüa. Olen väga rõõmus selle üle, et ITK-s eksisteerib selline aine, kus käivad erinevad spetsialistid loengutes rääkimas oma elust, tööst ja vihjamas oma edu saladusele.
Õpingukorralduse Küsimused & Vastused:
Küsimus B
- Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
Vastus:
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu ning ühe õppeaine raames on lubatud 3 katset. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Korduseksamile tuleb ka registreerud e-õppe domeenis ÕIS. Korduseksam ajalimiidi ja kolme katse piires on riigeelarvelistel kohtadel olevatele õpilastele tasuta, riigieelarve välistlel kohtadel olevatel õpilastel tuleb maksta kordussoorituse tasu vastavalt rektori käskkirjaga kehtestatule ehk 14,2 eurot.
Küsimus 5
- Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus:
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:
1. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
2. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.
3. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal
4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Et pääseda akadeemilisele puhkusele tuleb kirjutada avaldus õppeosakonnale ning maksimaalne puhkus on kolm aastat. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.