User:Rvosa

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Robert Võsa

Esitamise kuupäev: 2. november 2014

Kood: 10142673

Essee

Nagu kirjeldusest võib lugeda, on aine põhirõhk kohtumisel erinevate spetsialistidega IT valdkonnast. Aine raames toimunud loengud osutusid väga huvitavaks ning silmaringi laiendavateks. Kuna loengud olid väga erinevatel teemadel ja enamus kõnelejaid olid erinevatel erialadel reaalselt töötavad spetsialistid, siis aine üksluiseks ei kujunenud. Järgnevalt väikesed kokkuvõtted loengute kohta.

Esimene loeng kandis nime "Õppimine ja motivatsioon" ning esitajaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti spikerdamisest ning põhjustest, miks tudengid selle tee valivad. Siiski olenemata põhjusest ei ole spikerdamine, mahategemine ja üleüldine sohitegemine tihtipeale üldsegi kasulik, kuna hiljem võib juhtuda nii, et mõni teine aine eeldab nende teadmiste olemasolu. Samuti ei tohiks oma asju jätta viimasele minutile. Ainetesse tuleks kohe algul tõsiselt suhtuda. Nendele nõuannetele järgnesid korralduslikumad teemad üliõpilastöödes nõudtud viitamisest ja loengutes käitumisest. Põhimõte seisneb selles, et niisama kohal käimisest ei ole praktilist kasu kellelegi. Loengus tuleb kaasa mõelda, teha näiteks mõttekaarte ning Facebook ja muud segavad faktorid korraks ära unustada. Viimane tähtis asi, mis meelde jäi on see, et õppejõududele on väga tähtis tudengite tagasiside.

Teises loengus rääkis taaskord Margus Ernits EIK Robootikaklubist ning häkkimisest üldiselt. Kindlasti on oluline kõrgkoolis IT-d õppides saadud teadmisi praktiliselt järgi proovida. Robootikaklubi on üks võimalustest kuidas seda hästi teha, kuna see toob tudengid ühte kohta ning saab üksteise abil õpitut omal käel järgi proovida. Lisaks loengutest saadud teadmistele, õpib robootikaga tegeledes ka palju muud, millest loengus ei räägita. Kolledžis robootikaga tegelemine ei tähenda seda, et peaks olema geenius või mingit teadustööd tegema - pigem on see lihtsalt huvitav. Veel jäi loengust hästi meelde näide, kuidas keerukad IT lahendused ei pruugi olla alati parimad ning projektidele mõeldes tuleks ka kaaluda lihtsamaid lahendusi.

Janika Liiv ettevõttest Toggle käis rääkimas programmeerimisest, kogukondadest- ja stereotüüpidest programmeerimises. Üks tema mõtetest meeldis mulle eriti - programmeerimine kui loovkirjandus. Olen ka ise kasutanud sellist paralleeli, et tuttavatele selgitada programmeerija tööd. Räägiti veel nö. kommuunist ning selle olulisusest programmeerimise töö ja elustiili juures. Üheks tähtsamaks mõtteks loengu juures oli ka see, et programmeerija ei tohiks oma karjääris ennast tunda mugavalt Kui sa kõike oskad mida sinult nõutakse, siis võiks olla aeg vaadata, kuidas leida ülesandeid, mis nõuavad sinult rohkem. Arvan, et ka teiste valdkondade puhul on tähtis inimese enda progress ning kunagi ei tohiks jääda tegema ühte asja, mis on väga selge.

Carolyn Fischer Skypest käis rääkimas IT süsteemide administreerimisest. Sain teada, et tänapäeval süsteemiadministraatorina töötavale inimese jaoks oluline eeldus programmeerimisoskus. Kuna töötaja kohta on masinaid lihtsalt niivõrd palju, tuleb administreerimiseks kasutada abivahendeid nagu Chef, Puppet jms., et seda asja kuidagi viisi automatiseerida ja endale lihtsamaks teha. Rõhutati ka seda, et administraatorina töötades on väga lihtne läbi põleda. Nagu eelmistes loengutes, tuli ka sel korral esile see, et koolis käidud ajast tuleks võtta nii palju kui võimalik ning kasutada koolis veedetud aega hästi, kuna pärast lõpetamist ei pruugi enam tulla sellist aega, millal saab suurema osa ajast õppimisele pühendada.

Loengut pealkirjaga "Testimine ja tarkvara kvaliteet" käis esitlemas Kristjan Karmo ettevõttest ASA Quality Services. Sain teada, et testimine ei ole päris nii rutiinne ja tüütu kui nimest võib välja lugeda. Miks peab tarkvara testima? Sest testimata jätmine on kallis. Näitena toodi välja NASA juhtum, kus väikese tarkvaravea tõttu läks kogu ülikallis projekt aia taha. Loengus tuli välja ka see, et mida hilisem aeg projekti elutsüklis, seda kallim on ka vea parandamine. Kuigi testija töö ei ole sugugi lihtsam kui näiteks arendaja oma, siis kahjuks palgad siiski arendaja omadega samal tasemel veel ei ole.

Olukorrast tööturul IT valdkonnas käis rääkimas Andres Septer. Räägiti suurfirmade, väikeste ettevõtete, startupide ning riigiasutuste plussidest ja miinustest. Suurfirmade puhul oli plussideks näiteks stabiilne palk ning vägevad töövahendid, mis väiksemate ettevõtete puhul ei tuleks kõne allagi. Miinustena toodi välja, et ebakompetentsi tase võib olla väga suur. Lisaks on karjääri tegemine võimalik, kuid kogemused näitavad, et tavaliselt võetakse lihtsalt inimene väljaspoolt ettevõtet. Hr. Septer soovitas kindlasti ära proovida startupis töötamise, mis on üldjuhul noore ja motiveeritud kollektiiviga. Lisaks toredale kaadrile võib juhtuda ka see, mis mõne eduka startupiga juhtub, ning siis on juba elu lihtne.

Aine viimaseks loeng oli "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus". Elar Lang rääkis sellest, kui tähtis on õige suhtumine nii koolis kui ka tööl. Tähtsaim nõuanne, mille kõrva taha panin oli see, et kooli tuleks suhtuda nagu töösse. Kuna tihtipeale on värbajate jaoks just kõige tähtsam suhtumine, siis võiks seda juba koolis "harjutada". Lisaks räägiti loengus veel, et kooliülesanded ja projektid tuleks teha võimalikult hästi -- siis on sellest ka reaalset kasu. Nii nagu ka varasemates loengutes, tuli jälle välja see punkt, et koolile on väga oluline tagasiside.

Olles kõik loengud läbi vaadanud, võin öelda, et olen õppinud nii mõndagi. Sain teada IT eriala lõpetanud inimestelt, mis ootab ees tööturul ning mida peetakse tähtsaks koolis veedetud aja puhul. Õppimise puhul on väga tähtis see, et tudeng ise kaasa mõtleks ning ei püüaks lihtsamalt aineid kaelast ära saada. Oluliseks peetakse ka aktiivselt kommuunidest ja töögruppidest osa võtmist, - mis annab hiljem väga palju juurde, näiteks arendajana töötades. Lisaks pakkus iga loengu esitaja ka oma vaadet IT maailmale ning koolis õppimisele.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestust saab järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani(v.a. praktika). Järelarvestusele registreerimine toimub ÕISis. Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud. Kordussoorituse tasu on OF tudengile 20€ Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

1. Peab kinnitama ÕISis individuaalse õppekava.
2. Juhul kui tudeng soovib minna akadeemilisele puhkusele, peab selle kohta esitama avalduse enne punase joone päeva.
3. Juhul kui tudeng soovib õppekava või õppevormi muuta peab ta EIK õppeosakonna rektori nimele esitama kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest.
4. Kui tudeng soovib aineid üle kanda VÕTA abil, siis tuleb selle taotlus esitada hiljemalt 10-dal tööpäeval enne semestri punase joone päeva.

Positiivset hinnet on võimalik parandada üks kord kahe semestri jooksul ning kordussoorituse puhul läheb kirja parim tulemus.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

"Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta."

Hüvitada tuleb (27EAP - 26EAP) + (27EAP - 22EAP) = 6EAP

Järelikult on esitatud arve 6 * 50€ = 300€