User:Saasma

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sigrid Aasma
Rühm: AK11
Esitamise kuupäev: 06. november 2015


Essee

Erialatutvustuse kursuste loengud olid suurepärane sissejuhatus ainesse, sest kuidas paremini anda edasi eriala ülevaadet, kui et lasta oma ala spetsialistidel anda edasi oma igapäevaelu ja kogemust. Kaugõppe miinuspunkt on see, et loengutes ei saanud ise kohal olla ning neid inimesi ei saanudki näha oma silmaga. Samuti ei aidanud kaasa, et mitmel salvestusel slaidid puudusid või neid pidi eraldi avama. Sellegi poolest oli huvitav kuulata, kuidas spetsialistid oma valdkonda edasi annavad ja mida võiks ees oodata IT eriala tudengina ning kuhu suunda edasi minna. Selles essees üritan igast loengust tuua välja iseärasusi ja siis neid viimaks analüüsida ning võrrelda. Mis oli hea ja mis oleks võinud olla parem?

Esimene loeng oli üldine sissejuhatav loeng (kaugõppurite jaoks aktus), mis tutvustas eriala korraldust ning tutvustas IT kolledžis töötavaid inimesi, kellega me võiksime kokku puutuda oma õppeaastate jooksul. Minule, kes on ülikooli lõpetanud, aga välismaal, oli see loeng väga kasulik. Ma isiklikult ei ole kokku puutunud EAP süsteemiga ning saada ülevaadet, kuidas kursus toimuma hakkab, oli väga kasulik.

Teine loeng Tiina Seemani poolt oli mulle väga palju huvi pakkuv, sest mul Tiinaga seos kohe alguses: olen sarnases vanuses, kui Tiina otsustas äkki hakata õppima infotehnoloogiat. Tema teekond projektijuhtimise valdkonnas oli tähelepanu köitev just selle tõttu, et ta on töötanud paljudes erinevates firmades ja juhtinud erinevaid projekte. Tiina jutust tuli välja see, kui oluline on projektides tasakaalu leidmine. Tarkusetera, mis mulle kõrva jäi oli "Ilma heade juhtideta juhtuvad asjad halvasti," ja et olla hea juht, peab sul olema hea arusaam, kui palju aega projekti erinevatele etappidele pühendada, kuidas kohaneda probleemide korral ning kuidas liigub informatsioon projekti osapoolte vahel. Olgu selleks siis firma omanikud või projektis töötavad inimesed. Loengust õppis, et projektijuhtimine on mitmekülgne ala ning sobib inimestele, kes suudavad koordineerida info liikumist.

Kolmanda loengu andis meile Elar Lang, kes on kahekordne cum laudega lõpetaja ning spetsialist küberturve alal. Kindlasti on Elar eeskuju ja elav näide, kuidas pühendumisega on võimalik saavutada kõrgeid eesmärke, mis esmapilgul tunduvad kättesaamatud. Sõnum, mida ta üritas edasi anda, on see et ülikooli ei minda omandama ainult teadmisi, sest need tulevad eelkõige päris elust ja tööst. Küll aga on ülikool ideaalne keskkond, kus omandada õppida olema edukas ning saavutada oma eesmärke. Kui sa juba korra harjud ära väljakutsetega, on neid ka tulevikus palju kergem vastu võtta. Samuti tõi Elar välja, et töö ja kooli vahel on palju seoseid. Nii kuidas sa end koolis üleval pead, kandub üle ka sinu tööellu. Arvestades seda, kui väike on Eesti, tasub endast hea mulje jätte juba väga varakult ning mitte karta esitada küsimusi kas siis kaastudengitele või õppejõule.

Järgmine loeng oli Taavi Tuisu poolt, kes on süsteemihaldur. Peab ära märkima, et erialapõhiste terminite osakaal räägitud jutus oli tohutult suur, mille tõttu oli tegemist kõige kuivema loenguga. Ei olegi vajalik, et süsteemihaldur peaks olema fantastiline inimestega suhtleja, aga see kahjuks tegi ka loengu jälgimise raskeks, millele ei aidanud kaasa loenguslaidide puudumine. Taavi selgitas väga põhjalikult, kuidas tema eriala on aastate jooksul muutunud nagu näiteks “open-source” tarkvara ilmumine, virtualiseerimine ning töövahendite paremaks muutumine. On tõusnud õhku ka küsimus “dev-ops”-ide ilmingu tõttu: “Kas süsteemi administraatoreid on üldse vaja?” Vastuseks on jah, sest tema spetsialiseerub selles, kuidas kogu süsteem töötab. Kõik ei saa kõike teada ning on oluline, et oleks olemas spetsialistid, kes keskenduvad kitsamale alale, muidu on tulemus keskpärane. Loengus olid head mõtted ning Andres tõi välja ka olulise tarkusetera: “Ärge toppige oma nina kliendi andmetesse.” Tulemuseks ainult kaotatakse.

Viiendas loengus räägiti testimisest ja tarkvara kvaliteedist ning loengut pidas Kert Suvi. Tema loengu boonus oli see, et ta tõi üksikasjalikult välja, mis on selle olulised komponendid, miks seda tehakse ja mis on mittetestimise tagajärjed. Minu ettekujutus testimisest muutus palju selgemaks loengu lõpuks, kuna olin enne kujutanud ette, et tegemist on vaid inimestega, kes katsetavad kasutajaliideses kõikvõimalikke variante, et leida vigu. Tegelikkuses on testimises väga palju tehnilist poolt ja seda on vaja, et karanteerida kvaliteetne toode ning vältida kriitilisi vigu reaalses keskkonnas. Testida võiks tegelikult kõik osapooled projektis alates tellijast lõpetades administraatoriga. Testimine valdab ennast nii automaattestide disaini ehk siis programmerimist, kavalat mõtlemist, professionaalset pessimismi, analüüsimist ning juhtimist. Testimine ei ole ka vaid eraldi ala, vaid selle peavad aktiivselt tegelema arendajad. Väga halb praktika on edasi anda koodi, mis sinu enda vaatest ei tööta. Testijad peavad leidma siiski nähtamatud vead.

Kuues loeng oli kindlasti kõige interaktiivsem. Targo Tennisberg, kes kutsub ennast isehakanud guruks, oskas väga huvitavalt edasi anda enda arvamust ning ülevaadet, kuidas tarkvaramaailmas hakkama saada. Sissejuhatus algas juba sellest, et ta tõi võlurikostüümis välja sarnasusi jaburate alkeemikute kui ka tänapäeva projektijuhtide vahel. Mõlemad lubavad rauda kullaks muuta või kui tuua Targo näide tänapäevas, siis saada kohvit kaanivatest arendajatest hea toode. Kogu loengu vältel üritati eriliste näidetega anda edasi IT maailma iseärasusi. Näitena võib tuua viktoriini, mille vastused on sama ebamäärased, kui metoodika, kuidas hinnatakse tarkvaraprojekte. Kui küsida arendajalt ajahinnangut, võid täpse vastuse saada ainult siis, kui on tegemist kerge projekti ja kogenenud arendajaga. Targo rääkis palju ka rahalisest aspektist erialal ja mis on eduvalem edukaks ettevõtteks. Oluline on, kellega sa töötad, kuidas sa töötad ning mis on sinu suhtumine ja valmisolek teha asju, mis jäävad väljapoole ametikirjeldust. Kindlasti kuulus see loeng ühtede parimate hulka.

Tanel Unt seitsmendas loengus rääkis väga palju sellest, millest ka Targo rääkis, aga see kord omaenda eduka firma Navirec näitel, mis tegeleb GPS tarkvara arendusega. Tanel andis väga hästi edasi hõngu, mida üks IT ettevõtte omanik peab tegema, et olla edukas ja kuidas saada hakkama ootamatute olukordadega. Omanik ei ole ainult juht, ta on ka psühholoog, finantsarvestaja ning samal ajal ka oma ala spetsialist. Selle kõige jaoks on vaja leida aeg ning pühendumus, mille tõttu on oluline, et sa armastad oma tööd ning sulle meeldivad inimesed, keda sa oled palganud. Firma eest vastutamisel on palju stressi. Siit tekib küsimus, miks siis sellist stressi endale peale võtta ja mitte olla palgatööline? Taneli vastus on see, et elus on vaja adrenaliini ning projekti õnnestumise korral on ekstaas kümme korda suurem, kui töötades kellegi teise firmas. Üks mu lemmikuid õppepunkte tema loengus oli see, et firma ei tohi iga kliendi järgi ennast painutada, olulisem on pikem perspektiiv. Luues lahenduses ainult ühele kliendile võid ära rikkuda kogu oma tulevase toote, mida on aga vaja, et firma jõudsalt edasi teeniks.

Viimane loeng erialaloengute seerias oli kahe inimese poolt: Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Nende lähenemine loengule oli täiesti erinev ühestki teisest loengust. Selle asemel, et kirjeldada üksikasjalikult tehnilisi detaile oma töös, tõi Oliver välja kümneid näiteid igapäevaelus, kus on analüüs vajalik. Tema näiteid tõepoolest avardasid silmapilti, kuna kunagi poleks arvanud, et nii tavalised osad igapäevaelust nagu bussigraafikud, ravimid, sularahaautomaadid töötavad nii hästi just põhjaliku analüüsi tulemusel. Oliver rõhutas, et peaaegu kõike saab analüüsida, kuna alati on andmeid. Oleg tõi esile oma kogemust infotehnoloogias 40 aasta jooksul, kuna ta on tegelenud kosmoseuuringutega kui ka pangaautomaatide paigaldusega. Kokkuvõtvalt ütlesid nad mõlemad, et näevad eesti programmeerijate nõutavuse kahanemist India odava tööjõu tõttu, kuid möönasid, et nende erialas ehk siis analüüsis on kõige rohkem raha. Kahjuks jäi natuke segaseks, mis on analüüsija igapäevane töö ning kuidas see reaalsuses välja näeb.

Kokkuvõtvalt olid loengu pidajad väga hästi valitud IT kolledži poolt, kuna räägiti väga erinevatest valdkondadest ning vaatevinklitest. Ühine omadus kõigi loengupidajate vahel oli see, et nad otsisid kohta infotehnoloogias, mis neile huvi pakub ja leidsid selle. Selleks, et edukaks saada, tehti väga palju rasket tööd ning ohverdati vaba aega. Üldpildis sai selgeks, kui hästi teatud inimtüüpidele sobivad erinevad IT erialad. Täielikud vastandid olid Taavi Tuisk ning Tanel Unt. Kui Taavi oli introverdist süsteemihaldur, siis Tanel oli ekstraverdist juht ning huvitav on näha, et IT on lai eriala, kuhu mahub nii palju erinevaid inimesi.

Loengud ise oli korraldatud väga erinevalt, Oliveri ja Olegi esitlus oli korraldatud puhtalt näitepõhiselt, Targo üritas kaasata tudengeid ning Kerti loeng koosnes väga täpselt kokku pandud punktidest. Loengud varieerusid tehnilistest detailidest Taavi puhul kuni IT üldpildini Targo loengus. Igal juhul olid loengud fantastiline sissejuhatus infotehnoloogiasse ning tegid ka endale pildi selgemaks, kuhu suunda sihtida võiks. Kuigi iga spetsialist oli mingil määral ka programmeerija, oleks tahtnud kuulda ka ühe põhikohaga arendaja vaadet oma erialast. Toon, mis jäi kõlama loengutest on see, et olla ainult arendaja on raske ning see ei ole nende jaoks.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksami kordussoorituse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Antud aine õppejõuga tuleb kokku leppida kordussooritus, kuna õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1]. Kordussooritusele registreerimiseks on vaja külastada ÕIS-i ning registreerurimuse ning eksami vahele peab jääma vähemalt 2 päeva [2]. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [3]. Riigi finantseeritaval kohal kordussoorituse eest tasu ei ole. Tasulisel õppekohal maksab kordussooritus €20 [4].

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tegevused enne punase joone päeva:

1. Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva [5].

2. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks [6].

3. Sooritada kordusarvestused enne ülejärgmise semestri punase joone päeva [7].

4. Kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel, peab ta puhkuse järgse semestri punase joone päevaks esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul see lõpetatakse automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu [8].

Kui eksamil on saadud positiivne hinna ja seda üritatakse parandada, võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. [9].


Õpingukorralduse ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Esimese semestri eest esitataks arve 27-19=8 EAP väärtuses ehk 400 Euro väärtuses (ühe EAP hind on 50 Eurot). Teise semestri lõpus on puudu 27*2-(19+21)=14 EAP kogu ulatuses. Kuna arvestus toimub kumulatiivselt, on arve aasta lõpuks 14*50€ = 700€ [10]

Vastuste allikad