User:Sfatejev

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sergei Fatejev

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Nagu on öeldud õppeaine õpingukorralduse ja erialatutvustuse üldkirjelduses[1], kursuse eesmärk on anda tudengitele ülevaade Eesti kõrgharidussüsteemist, IT Kolledži akadeemilisest struktuurist, õppekavadest, õppematerjalide kasutamisest jne. Kuid põhirohk siiski seisneb selles, et tudengid kohtuksid erinevate IT valdkondade esindajatega, kes annakasid ülevaate ühtedest ja teistest IT valdkonna aspektidest. Enamus külalistest on ITK vilistlased, kes teavad, mida esmakursuslasi ootab ees ning annavad soovitusi mida teha ja kuidas käituda. Samuti motiveerivad külalised tudengeid õppima, rääkides enda põnevatest töö, - ja õppekogemustest ning mida kõike huvitavat esmakursuslasi IT maailmas ees ootab. Kokku on olnud 8 loengut, millest viies loengus esinesid külalisesinejad, kes rääkisid enda minevikust ja tööst.

Õppeeaasta esimene loeng[2] toimus juba ülikooli avanädalal, siis kui ametlik õppetöö polnud veel alanud. Paljudel esmakursuslastel oli enne loengut kindlasti väga palju õppekorraldusega seonduvaid küsimusi, kaasaarvatud ka minul, millele loengu käigus sain vastusi. Sain teada kuidas toimib Eesti kõrgharidussüsteem, andi mitmeid kasulike soovitusi. Näiteks et oleks kergem õppida, tuleks kõik tööd õigel ajal ära teha, mitte jätta lõppu. Samuti oli väga huvitav kuulata ka erinevatest koolivõimalustest, mis hobidega saab siin tegeleda ning mis huviringid ja klubid on olemas.

Teises loengus[3] rääkis meile õppejõud Margus Ernits täpsemalt selle õppeaine korraldusest, toimumisest, mida tuleks teha, et läbi saada ning ispireeris kõiki veelgi rohkem hästi õppimiseks. Räägiti ka spikerdamisest ja teiste abil õppeainete läbisaamisest, õppejõud ütles, et teiste abiga ei saa kuidagi eksamit ära teha, seetõttu lõpuks tuleks ikkagi näha veelgi rohkem vaeva õppimiseks, nii et tuleks kohe algusest peale teha kõike ise. Samuti tutvustati meile täpsemalt erinevaid koolisiseseid klubisid nagu näiteks robootikaklubi ja LUG. Loengu lõpus tutvustas meile Karli Oruste TTÜ tarkvaraarenduse klubi Lapikud.

Kolmas loeng[4] rääkis robootikast ja häkkimisest. Kahjuks ei saanud ma haigestumise tõttu loengule ise kohale tulla, kuid heameelega vaatasin järelsalvestust, sest häkkimise teema on mind mõnda aega juba huvitanud. Loengus räägiti täpsemalt EIKi robootikaklubist ning häkkimise valearusaamast. Öeldi, et häkkimine pole ainult halb, vaid võib olla ka midagi väga positiivset.

Neljandas loengus[5] käis rääkimas välisesijena Jaanika Liiv, kes on IT Kolledži vilistlane ja praegu töötab programmeerijana ettevõtes Toggl. Ta rääkis meie palju põnevat programmeerimisest ning enda ebakindlusest õpingute ajal. Mul oli väga huvitav teda kuulata, sest ma ei ole samuti kindel kellena tahan täpselt töötada IT maailmas. Sain teada, et võttes uusi töötajaid, vaatavad tööandjad põhiliselt kas inimene tahab koguaeg midagi uut juurde õppida ning kui nutikas inimene on. Jutuks tulid ka stereotüübid, et naisprogrammeerijaid on väga vähe, kuid neid hakkab aina rohkem juurde tekkima. Oli ka väga huvitav teada saada, et keegi tegeleb nii aktiivselt naistes IT maailma vastu huvi tekitamises.

Viienda loengu[6] esinejaks oli Carolyn Fischer, kes töötab ettevõttes Skype süsteemiadministraatorina. Ta rääkis nagu ka Jaanika Liiv, enda kogemusest ja teekonnast. Carolyni esinemine oli natuke ebakindel, sest tal puudus varasem kogemus sarnaste loengute andmisel. Ta andis vihjeid ja soovitusi, kuidas saada hakkama ning kuidas olla edukas IT maailmas, rääkis enda tööst, mis on tema tööülesanded ning tulid jutuks ka erinevad tehnoloogiad, mida Skype kasutab. Esineja kordas, et tööandjad otsivad tööle pühendunuid inimesi, just sellise inimesena Carolyn mulle tunduski, sihikindel ja enda töö armastaja.

Kuuendas loengus[7] käis esinemas IT Kolledži vilistlane Kristjan Karmo, kes rääkis testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loengu käigus sain teada väga palju uut, sest enne seda ei teadnud ma täpselt, mida testija töö endast ette kujutab. Loeng oli väga huvitav, sest esinemine oli sujuv ja esineja teadis täpselt mida räägib. Põnev oli teada saada, mis tagajärgi võivad tuua vead koodides ja süsteemides, samuti väga põnevad olid näited, kui palju läksid süsteemivead mõnedele firmadele maksma. See loeng meeldis mulle kõikidest loengutest kõige rohkem, sest esineja jutt oli kaasahaarav ja pani tõsise huviga kuulama.

Seitsmendas loengus[8] käis rääkimas meile IT tööturust Andres Septer. Esinemise ajal olid väljatoodud karmid tööturu aspektid, et tööturul jäävad ainult tugevamad, kes oskavad “ennast müüa” ning kel on palju erinevaid oskusi ja omadusi. Esineja oli väga humoorikas, mis tegi loengu veelgi põnevamaks. Andres tõi välja selle, et suures firmas pole alati suurim palk ning soovitas esialgu alustada enda tööturu teekonda väiksemast firmast. Ta lisas, et tööle saamiseks on väga oluline suhtlusringkond, sest tööandjad otsivad endale töötajait kõigepealt suhtlusringkonnast ning alles siis tööturult. Jäin loenguga väga rahule, sest sain sealt teada palju uut ja põnevat informatsiooni.

Viimases ehk kaheksandas loengus[9] käis esinemas samuti IT Kolledži vilistlane Elar Lang, kes töötab firmas Clarified Security. Teemaks oli suhtumine õppetöösse, kus ta tugines peamiselt oma kogemustel ja tagasivaadel kooliajale, lisaks rääkis ta veebirakenduse turvalisusest. Kuna esineja tegeleb aktiivselt koolitamistega ja loengute pidamistega, siis suutis ta enda ettekande teha väga huvitavaks. Ta väitis, et kui minna õppima mingit eriala, ei pea selleks olema mingit põhja, piisab lihtsalt tahtmisest omandada valitud eriala ning et kool on kõigest sissejuhatus teadmiste omandamiseks, mis ei tee kedagi spetsialistiks. Olen antud väitega täiesti nõus, sest minu arvates tõelise kogemuse saab alles tööl. Loeng pani tõsiselt mõtlema enda andmete turvalisuse üle internetis. Peale loengut tuli tahtmine vaadata üle enda avalikustatud andmeid ning ka enda paroolide turvalisust.

Minu arvates õppeaine “Erialatutvustus ja õpingukorraldus” täitis enda eesmärgi täielikult: andis motivatsiooni õppimiseks, tutvustas erinevaid IT maailma külgi, andis häid soovitusi tööturul kaugele jõudmiseks. Kõikides loengutes sai teada midagi uut, see informatsioon võib olla tulevikus väga kasuks töökoha otsimisel ja valimisel. Väga huvitav oli kuulata vilistlaste õppekäiku, kuidas nad meie asemel praegu tegutsesid ning mis oleks võinud olla teistmoodi. Loodan et arvestan sellega tulevikus ning olen sihikindel ja rohkem õppehimuline.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksamil läbikukkumisel on võimalik sooritada korduseksamit kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on järeleksamile lubamise eelduseks. Korduseksami tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[10]

Registreerimine korduseksamile toimub ÕISis. [11]

Riigifinantseeritaval (RF) õppekohal on korduseksami sooritamine tasuta. REV/tasulisel õppekohal on korduseksamid õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [12]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. [13]

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:

  1. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
  2. tehtud tööde näidised;
  3. kolmandate osapoolte tagasiside jms. [14]

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

  1. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
  2. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
  3. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
  4. on kajastatud kogemusest õpitut;
  5. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
  6. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. [15]


VÕTA komisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsused taotluse rahuldamise või tagasilükkamise osas ühe kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavaid pädevuste omandatust tõendavaid dokumente (ÕISis läbi jaotuse „Komisjoni kommentaarid“). Nimetatud juhul võib komisjon pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni üks kuu alates lisanõudeks olnud tingimuse täitmisest. [16]


Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus. [17] VÕTA komisjoni otsused protokollitakse ja õppekava täitmiseks arvestatud õppeained kantakse õppesooritustesse otsuse tegemise semestri jooksul. [18]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number. X – 25 EAP, Y – 25 EAP

Vastus

Õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusel õppival tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal. [19]

Olgu esimesel semestril saadud EAP arv on 25 ning teisel semestril saadud EAP arv on ka 25. Kuna õppeeastas peab olema saadud vähemalt 54 EAP selleks, et ei peaks tasuma hüvitist, siis antud olukorras oleks vaja tasuda hüvitist 4 EAP ulatuses, mille maksumus on 200€.

Viited