User:Sgreef
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Semjon Greef
Esitamise kuupäev: 22.oktoober 2015
Rühm: 15 ISd
Essee
Eesti IT kolledžisse õppima asudes oli mul kaks kindlat mõtet, kelleks ma saan, kui selle kooli lõpetan. Esiteks on mul plaanis mõelda välja mingisugune innovatiivne idee ja üritada selle kaudu edukaks saada. Teiseks kui esimene variant veel raha sisse ei tooks, siis oleks mul varuvariant asuda programeerijaks tööle. Kuid külasted Erialatutvustus ja õpingukorralduse tunde, pidin tõdema, et arendajaks õppides ei pea saama just programmeeriaks.
1. Sissejuhatav loeng.[1]
Esimene loeng erines teistest, kuna see oli keskendunud kooliga seonduvatele asjadele nagu näiteks ainete deklareerimine, õppekeskkonnale, Moodlele jne. Kuna ma ise olen varem ülikoolis käinud siis see oli minu jaosk suhteliselt tuttav jutt. Küll aga kõigega ma kursis ka polnud seega mulle meeldis, kuidas reklaamiti oma vastutulelikust ning pakuti abi igal võimalusel. Samuti räägiti ka oma vabaaja sisustamisest EIK-s. Näiteks on huvilistele tehtud igasugused huviringid nagu näiteks robootika klubi ja erinevad workshopid ning ka erinevad üritused, mis korraldatakse üliõpilasesinduse ja meediaklubi poolt.
2. Infotehnoloogia projektid, nende juhtimine ning eraelu.[2]
Teises loengus oli tulnud juba esimene külaline, Tiina Lang. Tema tuli rääkima IT projektijuhtimisest. Mull jäi hästi meelde see, kui külalisesineja rääkis sellest, kui suur vastutus on projektijuhil. Kui projekt kukub läbi, siis see on just projektijuhi süü, kuid kui kõik tuleb välja siis see on just kogu meeskonna saavutus. Eeldades, et tuleb juttu ainult projektijuhtimisest, pidin tõdema, et eksisin. Tiina rääkis samuti ka sellest, kuidas töötada effektiivselt. Selleks peab võimalusel ennast vahel välja lülitama ja puhkama, kuna see aitab pärast töö jätkamisel värskelt alustada.
3. Kuidas koolis ellu jääda ning miks üldse õppida? [3]
Järgmisel korral ehk kolmandal loengul tuli rääkima Elar Lang. Elar rääkis, kuidas saada koolis hakkama. Arvestades seda, et ta nii IT kolledži kui ka TTÜ lõpetas cum laude-ga, siis minu arvates on ta väga õige inimene, kes sellisel teemal peaks arutlema. Ta oli minu jaoks kõige meeldejäävam külalisesineja, kuna ta motiveeris kõige rohkem, sest ta rääkis enda kogemustest lähtudes ning sai ennast tema kohale panna. Härra Lang rääkis sellistest asjadest, millega puutuv igapäevaselt tudeng. Näiteks, miks ei tohi jätta asju viimasele hetkele, kuidas koolis käia ja mis üldse kool annab. Tai tahtnud öelda, nagu tüüpiliselt õppejõud ütlevad ,et: „Peab õppima ja, kui ei õpi siis sa ei saavuta midagi!“. Pigem tahtis ta edasi anda, et olulised on head õppimisharjumused.
4. Süsteemi administraator, kes ta on ning millega täpselt tegeleb?[4]
Neljandasse leongusse tuli rääkima Taavi Tuisk süsteemi administraatorite tööst. Härra Tuisk jättis mulle väga professionaalse mulje, eriti kui ta peatus allnighter-itel mida ta on üle elanud, et kõik serverid ikka üleval ja korras püsiksid. Adminni töö ta sõnul on stressirohke, põhjustab magamatust ning tekitab hirmu, kuna ei teata, mida homne päev toob. Ausalt öeldes, kui ta mainis, et arendajal on võimalus hakkama saada neutraalsemas keskkonnas, tundsin ma ennast kergemalt, kuna ise õpin arendajaks. Kuigi muidugi arvestan, et vahel peab ikka tegema üle poole päeva kestvaid programeerimis vahetusi ning võib-olla ka ööbima madratsil töökohas ja enamus energiat saama kohvi tarbimisest.
5. Kvaliteetne programm nõuab testijaid.[5]
Kui küsida tavainimeselt, kes ei ole IT-ga seotud, millised erinevad töökohad IT valdkonnas on, siis on juba hea, kui ta vähemalt administraatori ja arendaja oskab nimetada. Kuigi peale selle on olemas ka üks teine oluline ülesanne, mida peaks keegi täitma. Selleks on testimine, millest Kert Suvi meile viiendas loengus rääkiski. Ta mainis, et testimine pole väga populaarne ning seda paljudes kohtades eraldi, kui IT valdkonnana ei õpetata. Arvestades seda, et iga tarkvara, mis just kirjutati algselt sisaldab vigu, siis just testija ülesandeks on see viga leida, enne kui tarkvara lastakse välja. Minu jaoks see tundub isegi suhteliselt tohutu vastutusena ja kindlasti arvan, et see on väärt õppimist. Ise olen muidugi unistanud saada arvutimängude testijaks, kuid elame, näeme.
6. Kuidas õigesti käituda tarkvaraarendajana? [6]
Kuuendal loengud tuli meile esinema Targo Tennisberg. Ta rääkis kuidas saada projektid saada valmis ja kuidas meeskonna liikemete number mõjub selle edukusele. Näiteks, mida suurem meeskond, seda raskem on seda valmis saada, kuna eeldades et rohkem inimesi teeb ära rohkem tööd, siis tegelikkuses läheb just palju infot kaduma üksteisega suheldes ja ülesannet seletades. Veel mainis ta, mis vahe on kooli lõpetanud programmeerijal ja mitte lõpetanul. Esimesel on olnud kohustuseks teiste kursakaaslastega koostöö ning ta sulandub kergemini kollektiivi sisse, samas kui teine on arvatavasti harjunud üksi kodus koodi kirjutama.
7. IT Ettevõtlusest Navirec näitel.[7]
Nagu juba eelnevalt mainisin, et ise soovin tegeleda ettevõtlusega, siis seda loengut ja esitlust ootasin kõige suurema huviga. Sellest tuligi eelviimasel loengul rääkima Tanel Unt. Tanelil oli juba keskkoolis oma ettevõtte ning tal pole endal kõrgharidust. Ta on näide sellest, kuidas on võimalik saada, kooli mitte lõpetades. Kuigi ise eelistaksin siiski lõpetada, sest juhul kui oma firma piisavalt või veel raha sisse ei too, siis on alati võimalik minna kuskile enda haridusega seotud tööle. Väga motiveeris ta lausa, et kui läbipõrud, siis tuleb aga edasi proovida, küll lõpuks välja tuleb.
8. Andmekaevandamine ning analüütika.[8]
Viimasel loengul kuulasime Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. See oli veidi teistmoodi kuna neil oli koos esinemine ja nad kudiagi sobisid väga kokku. Mulle meeldis kuulata, kuidas Oleg kirjutas koodi pliitsiga, kuna ise olin seda sama teinud ning tean, et pole just kõige mugavam. Samas oli ka huvitav kuulata, kuidas Oliver on töötanud taksopargis. Nende endi loengu põhimõtteks oli see, et igal inimesel sellest maailmas töö või hobi, mis talle sobib.
Kokkuvõtteks ütleks, et Erialatutvustus ja õpingukorralduse tunnid on tulnud kasuks ja oli väga huvitav kuulata enda alal töötanud inimeste kogemusi. Soovitaks paljudele teistele koolidele samasugust ainet pakkuda.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
1. Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[9]
2. Kokku leppida tuleb õppejõuga.
3. Korduseksamile registreerimine toimub õppeinfo keskkonnas (ÕIS). [10]
4. Registreerumise ja kordussoorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[11]
5. Riigifinantseeritaval õppekohal kordussooritus ei maksa midagi. [12]
6. Tasulisel (OF) õppkohal on see Teenuste tasumäärade järgi 2015/2016 õppeaastal 20€ [13]
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
1. Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel[14], kui üliõpilane läheb aja-või asendusteenistusse [15] või kui õpilane on lapseootel[16].
2. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele [17].
3. Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks[18]. Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks[19]. Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ehk 3 aastat[20].
4. Akadeemilist puhkuse katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele [21].
5. Alates 2013/2014 aastast immatrikuleeritud üliõpilasel, kes on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või viibib akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda. [22].
6. Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest[23].
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Vastus
X = 20 ning Y = 23
Vajalik EAP-de arv õppeaastas = 27 + 27 = 54 EAP-d
Üks EAP = 50€ (Kõrgharidusreformi[24] järgi)
Aastas saadud EAP-de arv = 20 + 23 = 43 EAP-d
Esimese semestri eest tuleb maksta 7 * 50 = 350€
Teise semestri eest tuleb maksta 11 * 50 = 550€
Kokku tuleb tasuda 7 * 50 + 11 * 50 = 900€
Kasutatud materjalid
- ↑ "Õppekorraldus ja sisekord", Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo, kasutatud 17.10.2015
- ↑ "IT projektide juhtimine", Tiina Seeman, kasutatud 17.10.2015
- ↑ "Õppimisest. Omast kogemusest", Elar Lang, kasutatud 17.10.2015
- ↑ "Millega tegeleb süsteemihaldur", Taavi Tuisk, Kasutatud 17.10.2015
- ↑ "Testimine ja tarkvara kvaliteet", Kert Suvi, kasutatud 17.10.2015
- ↑ "Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda", Targo Tennisberg, kasutatud 17.10.2015
- ↑ "Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel", Tanel Unt, kasutatud 17.10.2015
- ↑ "Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat", Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov, kasutatud 17.10.2015
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.13
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8 ning 5.2.8.1
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.8.2
- ↑ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.7
- ↑ IT Kolledž KKK 9.s peatükk
- ↑ Akadeemiline puhkus 6.1.3.1.
- ↑ Akadeemiline puhkus 6.1.3.2.
- ↑ Akadeemiline puhkus 6.1.3.3.
- ↑ Akadeemiline puhkus 6.1.2.
- ↑ Akadeemiline puhkus 6.1.3.1.
- ↑ Akadeemiline puhkus 6.1.3.2.
- ↑ Akadeemiline puhkus 6.1.3.3.
- ↑ Akadeemiline puhkus 6.1.2.
- ↑ Akadeemiline puhkus 6.1.5. ja 6.1.6.
- ↑ Akadeemiline puhkus 6.1.7.
- ↑ Kõrgharidusreform 2015/2016 3. peatükk
