User:Shaas

Erialatutvustus ja õpingukorraldus

Erialatutvustus

Sissejuhatus ainesse

Esimene loeng. Tutvustati õppeainete väliseid töötajaid ja nende tööülesandeid ning soovitati julgelt vastavate probleemide korral neid heas mõttes tülitada. Väga rõhutati õppimisega kaasas käivat pühendumist ning manitseti ette ka spikerdajaid ning plagiaadi esitajaid. Ausalt öeldes pean tunnistama, et selline manitsemine ei tõstnud tuju ega motivatsiooni. Mõistan hukka spikerdamist ja plagiaate, kuid leian, et võiks vähemalt eeldada, et tudengkond on täiskasvanud. Võib-olla ma olen liiga naiivne, aga just sellise mulje jättis antud loeng.

Tiina Seeman | IT projektide juhtimine

Esimene külalisesineja rääkis projektijuhtimisest. Ta näitas (IT) projekti laiema pildina, kui lihtsalt programmeerija. Jäi meelde, et kui projekt on nagu spordimeeskond, kus kaotuse korral vastutab treener, kuid võidab kogu meeskond. Kui sellisena sõnastada projekti ja selle juhtimist, siis ma arvan, et olen alahinnanud projektijuhi vastutust. Väga kasulik loeng neile, kes tunnevad endas vajadust aeg ajalt ohjad enda kätte haarata ja ise kogu seda kaarikut juhtima hakata.

Elar Lang | Õppimisest. Omast kogemusest

Hr. Lang rääkis erinevalt teistest mitte valdkonnast või erialast, vaid õppimisest. Minu jaoks oli tema esitlus kõige meeldejäävam, sest tundsin ennast kuidagi tema kingades. Tausta poolest meid ei saa võrrelda, kuid vähemalt püüdlen sarnaselt temale suhtuda õppetöösse. Ta tõi väga hästi välja, et eelnevad õpitulemused ei dikteeri eesolevaid. Nende vahel on side, kuid erinevalt üldarvamusest, ei ole see nii tugev. Ta rõhutas, et tulemused tulevad tööga, mitte lihtsalt (üli)kooli "astumisega". Suhtumine on A ja O. Ja ma olen temaga täiesti nõus. Miks peaks minema loengusse ja seal Facebook-i lõpmata ajatelge alla kerima? Ma ei saa nüüd väita, et pole seda teinud või ei tee seda enam kunagi, kuid vähemalt ma püüan leida loengu "iva" ja sellest ühel või teisel viisil läbi närida. Esimesed õpi- ja progressitulemused viitavad sellele, et ma olen kooli alguses õigeid otsuseid teinud. Pean pingutama, et latti mitte alla lasta. Kokkuvõttes oli tema esitlust väga meeldiv ja ka julgustav kuulata.

Taavi Tuisk | Millega tegeleb süsteemihaldur

Kahtlemata väga pädev enda erialal, kuid enim jäi meelde monotoonne esitlus(võib-olla oli möödunud öö postil?), aga jätan selle kõrvale ja arutleks tema eriala ja töö üle. Esiteks väga meeldiv, et aine läbiviijad on kutsunud esinejaid, kes töötavad kas süsteemiadministraatoritena või arendajatena. Meenutades enda esimest kõrghariduse kogemust TTÜ-s, siis pean tunnistama, et ma küll esimesel semestril ei kujutanud enda eriala spetsialisti ette. Nüüd seisis auditooriumi ees süsteemiadministraator ja sisuliselt ütles, et kui teile meeldib stress, magamatus ja teadmatus "homse tööpäeva suhtes", siis te olete õige eriala valinud. Sellega ta siis pöördus mu pinginaabri poole. Hea meel, et ma arendajaks õpin. Huumor kõrvale pannes, siis kahtlemata on arendajatel vaja ka administraatoritest ja nende tööst ülevaadet. Vice versa - Mõlemad on lahutamatud.

Kert Suvi | Testimine ja tarkvara kvaliteet

Huvitav osa IT valdkonnast, kuid nagu hr. Suvi välja tõi, sageli alahinnatud. Peale selle viis tema esitlus mu tähelepanu selle, et tõesti meil on võimalik õppida ülikoolis tarkvara arendust, süsteemiadministreerimist, kuid kuhu on jäänud testmine? Minul puudus tol hetkel ülevaatlik arusaam tarkvara testimisest ning mul on hea meel, et ma seda loengud sain kuulata. Olles nüüdseks ühe aine raames kirjutanud ka JUnit testi, siis üha enam mõistan ja nõustun testimise vajalikkust. Ainus, mida ma veel ei adu, on mõnede arendajate viitsimatus teste kirjutada. Võib-olla selleks, et seda mõista, pean rohkem töökogemusi saama, aga õnneks pole mul hetkel huvi selle vastu hääbunud.

Targo Tennisberg | Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda

Hr. Tennisberg rääkis olulistest töötamise aspektidest. Ta selgitas kuidas tööandja vaatab ja hindab uut töötajat. Selgitas haridustaseme olemust CV-s ning mis vahe on kooli lõpetanul ja mitte lõpetanul. Pean väga vajalikuks ka arusaama, kuidas tööandja määrab palganumbri suuruse puhtalt nõudluse ja pakkumise läbi, jättes välja kõik töötaja isiklikud vajadused. Kavatsedes varsti minna praktikale, võtan loengust saadud teadmisi kindlasti arvesse.

Tanel Unt | Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel

Minulgi on ettevõtte loomise mõtted läbi käinud. Pigem võiks öelda, et olen otsinud alternatiivseid võimalusi palgatööle ja ettevõtlus on üks nendest. Väga huvitav oli kuulata, kuidas hr. Unt keskoolis esimese ettevõtte loos ja selle hiljem ka maha kandis. Muidugi peab välja tooma, et tal hetkel puudub kõrgharidus ja tema sõnul ei lähe ta palgatööle, kuid nagu ta rõhus, et leiva paneb siiski töö tegemise tulemus, mitte ilmtingimata haridus. Nõustun temaga, kuid leian siiski, et palgatöölise puhul on haridustaseme jälg olulisema kaaluga töö leidmisel, aga jah, kokkuvõttes makstakse palka töö tulemustest lähtuvalt.

Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak | Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat

Viimases loengus esinesid kaks kaevurit. Erialastest loengutest kõige huvitavam loeng. See loeng tekitas mõtteid enda valitud erialase töö eesmärkide ümber. Kas ma tõesti sobin siiski arendajaks või jääb mul midagi kuskil kripeldama? Andmeid on palju ning puhtalt nende eksisteerimine ei anna neile suurt väärtust. Oskus neid koguda on väärt oskus, kuid nendest adekvaatseid järeldusi teha on veel kõrgemalt hinnatud. Viimane on tugevalt seotud matemaatilise statistikaga, seega küllap pean ümbermõtestama enda suhted matemaatikaga. Loengus antud ülevaade andmekaevamisest ja analüüsist suurendas järsult mu huvi selle alamvaldkonna suhtes.

Õpingukorraldus

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi.

• Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.

• Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Ainet läbiviiva õppejõuga.

• Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Registreermine toimub läbi ÕISi.

• Mis on tähtajad?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

• Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi finantseeritaval kohal on kordusarvestus tasuta, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.

• Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

• Millised on tegevused?

VÕTA annab võimaluse eelnevalt läbitud aineid ülekanda. Töökogemuse korral seda täiesmahus ei saa teha. Sel juhul on võimalik, siiski esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika("Ettevõttepraktika I419") lihtmenetluse korras.

• Millised on tähtajad?

2015/2016 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016.

• Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Neid ei arvestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ained, mida reaalselt on antud perioodi ajal deklareeritud ja läbitud.

Ülesanne

x = 19 EAP, y = 26 EAP

27EAP*2-(x+y) = 27EAP*2-(19EAP+26EAP) = 9EAP

Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 9 EAP eest.