User:Shang
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor : Silver Hang
Rühm : 14
Esitamise kuupäev : 24. Oktoober 2013
Essee
Nagu aine nimetusestki välja võib lugeda, püüti selle aine raames meile maalida ette kujutus sellest, mida me oma rakendusliku kõrghariduse vältel oodata võime ja erinevate külalisesinejate poolt ka seda, mida oodata hiljem, peale kõrgkooli diplomi kättesaamist ja n.ö reaalsesse maailma sekkumist.
Esimene loeng tegeles põhiliselt ülevaatliku infoga, oluliste detailidega mis puudutavad meie otsest koolielu ja kogu logistilist külge koos kuupäevadega ja üleüldist “mida, kus, millal ja miks teha või mitte teha” , ehk siis loomulikult vajaminev info esmakursuslasele, kuid arusaadavalt ka mitte kõige huvitavam. Ometi jäi kohe silma kooliga seotud personali vaba ja avatud suhtlusvorm, mis on on ka hiljem rõõmustavalt läbivaks jooneks saanud ! Mainiti ära ka see, et tasuks esialgu koormused pigem madalal hoida (vältida näiteks tööle minemist), esmakursuslasele võib kool ja töö kindlasti üle jõu käia, eriti neile kes tulevad otse keskkoolist, oskamata täpselt hinnata, mis neid nüüd õige ees ootab.
Teises loengus mindi süvitsi õpilasi vaevavate probleemidega – nimelt käsitleti põhjuseid, miks teooria on noortele raske, igav ja jääb ajaga üha enam võõramaks, miks paljud loobuvad kursuse jooksul loengutest, kuid räägiti ka õpingute eetilisest küljest, ehk miks igasugune viilimine ja teiste tööde mahategemine on suures plaanis kahjulik kõigile osapooltele. Väljatoodud punktid olid märkimist väärt, ise ehk tooks välja vastuargumendi seoses väitega, et kui õpilane A saab viilides sama diplomi, mis kohusetundlik ja õpihimuline õppur B, siis A suudab hilisemal tööturul viia alla selle diplomi maine (või ka koguni kooli oma). Minu arvates on natuke liiast sääraseid üldistusi teha – peaks ju iga ihaldatud tööandja omama piisavat analüüsivõimet eristamaks inimesi individuaalselt, hoolimata sellest, et nad võivad jagada teatud ühist tausta. Muidugi on arusaadav, et kui filtreerimine toimub CV paki põhjal, lastes silmadega üle 5 CV-d minutis ja see hunnik ulatub uksest välja, siis mõningal määral võib varasem negatiivne kogemus tõesti tõstatada punaseid lippe tööandja silmis. Loengut oli üsna nauditav jälgida ja väide, et aine on täpselt nii huvitav, kui huvitavaks õppejõud selle teeb, hakkas vaikselt juba paika pidama. Humoorikad vahepalad ja mõned illustreerivad pildid annavad loengule palju juurde, teevad teema jälgimise lihtsamaks ja väldivad mõtte minema rändamist.
Kolmas loeng innovatsioonist jäi natuke võõraks ja ei pakkunud niivõrd palju huvi kui ehk ülejäänud, meelde jäi siiski üks mõte seoses sellega, et ka niivõrd otseselt innovatsiooniga seotud valdkonnas nagu seda on IT, kipuvad inimesed arvama, et innovatsioon on midagi, millega tegelevad ainult prillidega poisid (tõenäoliselt hiinlased) kusagil kaugel ja toimub üks pidev uute huvitavate mõtete üksteise otsa ladumine. Tegelikult seisame me uute ja oluliste toodete ja muudatustega silmitsi igapäevaselt, mida peegeldab ka tehnika kiire areng ja tohutu massidesse sulandumine (Skype idee 20 aastat tagasi oleks tõenäoliselt tavalisele inimesele tundunud üsna ulmelisena, ometigi on selleni jõutud pealtnäha loomulikul moel ja samm-sammu haaval). Seega ei tasu kellelgi arvata, et küll need põnevad asjad ära tehakse – kui on mõte, tuleb asja edasi arendada ja vajadusel oma vigadest õppida, et lõpuks jõuda sihini. Ideid on maailmas tohutult, vähe on aga neid inimesi, kes suudaksid need ideed ka oskuslikult ellu viia. Küberkuritegevuse loeng oli üsna meeldiv, huvitav oli natuke lähemalt teada saada sellest, milliseid meetodeid kasutades tegutsevad internetis kurja peal väljas olevad inimesed, kellest ilmselt niipea puudust ei tule – iga uue asja kohta on ilmselt mitu inimest, kes püüavad seda ära kasutada teiste kulul raha tegemiseks.
Andres Käveri loeng oli kindlasti üks loengusarja värvikamaid – nagu ta ka ise mainis, siis ennast kiitmast ta ei väsi. Sellest hoolimata väga silmiavav ja karm seisukoht seoses raskematest ainetest läbi saamisega, mis vähemalt tema kogemuste kohaselt on otseselt seotud hilisema suutlikusega pädev arendaja olla. Kahtlemata loogiline lähenemine asjale kelleltki, kes kooli cum laude lõpetas ja on hiljem üsnagi lennuka karjääriga olnud, sellest hoolimata jääb tema poolt kasutust leidnud väljend “õlut ei joo ja telekat vaata” ilmselt pikemaks ajaks nalja valmistama. Ära tasub mainida ka IT ja arenduse majanduslik külg, usun, et konkreetsetest numbritest rääkimine ja ka see, kui oluline on vähemalt eraettevõtjana oskus kliendiga suhelda ja mõista mida ja kuidas ta ikkagi soovib, oli paljudele uus ja huvitav, kaasaarvatud mulle. Loodan siiralt, et loengu kuulamise ajal tekkinud motivatsioonipuhang kestab minus kauem kui mõne päeva või nädala, sest ennastupitavast jutustiilist hoolimata on kindlasti nii mõndagi, mida tööeetika vallas mehelt õppida.
Skype NOC Monitoring loeng jooksis jällegi kõrvust võrdlemisi mööda, tundus, et mehed olid varajasest tunnist veel sama uimased kui mina, ning ka teema ei pakkunud mulle erilist huvi, igaljuhul ei jätkunud neil kas oskust või viitsimist erilist huvi kuulajates äratada ja loeng jäi vist ka üsna lühikeseks. Olulisena meenub jutt meeskonna olulisusest, mis võib kindlasti olla punktiks, mis vähese töökogemusega inimestel (mida ilmselt suur osa esmakursuslastest on) töökohta kaaludes mõttesse ei tule. Tõenäoliselt eeldatakse, et kõik töökaaslased on tulevikus automaatselt “normaalsed” inimesed kellega erilisi probleeme ei teki, ning heal juhul võib isegi positiivsemalt minna. Kardan, et reaalsus võib märksa teistsugune olla, ning heade töösuhete tekkimine ja hoidmine kujuneb alles kogemuste kasvades omaette väärtuseks. NORTAL-i näide oli rõõmustav, kuna tegu oli millegagi mis otseselt aitab ühiskonnal paremini ja efektiivsemalt funktsioneerida (E-riik, erinevad lahendused haiglates jne.). Pani luubi alla ka kogemuse tähtsuse ja selle, et kõige parem viis õppida on siiski praktika ja elulised kogemused reaalsest maailmast. Mainiti ka huvi ja kire vajadust eriala vastu, eriti IT kiire muutumise tõttu, ehk siis suutelisuse kohaneda ja lennult õppida, erinevalt mõnedest teistest erialadest, kus kutse või oskuse selgeks õppimise järel, võib võrdlemisi rahulikult oma nišis nokitseda, muretsemata sellepärast, et viie aasta pärast võib kogu su erialane maailm olla täiesti pea peale pööratud.
Viimane loeng oli väga sobilik lõpp meie väikesele loengusarjale, räägiti üleüldisest heaolust ja inimestevahelisest suhtlusest. Anti lihtsaid näpunäiteid, kuidas teha valikuid, kuidas vältida seda, et üks hetk avastad end teadmata kohas mõnel eluetapil jne. Loeng oli rõõmsas vormis ja saatjaks ohtralt slaide (ehk isegi liiast ...). Tundus, et tegu on loenguga rõhumaks inimsusele üldisemalt, ning kuigi leian, et tegu oli paljudele uusi mõtteid tekitava ja kasuliku loenguga, siis teatud piirist edasi on tegu asjadega, mida ükski loeng ega self-help book ei õpeta. Raske on eeldada, et ühe “happiness chart-i” manamine slaidile suudab muuta sügavale ühiskonda juurdunud arusaamu, mõttemustreid ja üleüldist lähenemist elule. Kindlasti on aga igasugune selles suunas liikumine teretulnud, ning ma arvan, et meil kõigil on selles valdkonnas veel pikk või lõputu tee minna.
Kokkuvõtvalt oli tegu väga rõõmustavate loengutega ja hea vaheldusega n.ö kuivemapoolsetele “teemaloengutele”. Väga arendav oli kuulata muljeid ja kogemusi inimestelt, kes on oma vastavates valdkondades või tööpositsioonidel nii mõndagi korda saatnud ja saada aimu sellest, mis see siis ikkagi on, mida üks IT inimene hiljem oma tööna teeb. Säärased loengud külalisesinejatelt võiks jätkuda jooksvalt ka aineväliselt. Kui loengu äärmiselt ebameeldiv aeg (8.15 neljapäeva hommikul kui tegu on tihti päeva ainukese loenguga) välja arvata siis on tegu väga toreda vahepalaga.
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal ?
Eksamit võib järgi teha vastavalt punktile 5.3.6.[1]. õppekorralduseeskirjas kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile pääsemise eelduseks. Järeleksamile registreerumine on nõutav ÕIS-is, ning üliõpilased kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, peavad selleks esitama vastava avalduse õppeosakonda, vastavalt punktile 5.2.8 [2] õppekorralduseeskirjas. Korduseksamile peab registreerima hiljemalt 2 tööpäeva enne selle toimumist. Riigi poolt finantseeritavatele õppekohtadele määratud tasu suurust korduseksami eest ei õnnestunud õppekorralduseeskirjast leida, kuid kõigi eelduste kohaselt on see tasuta. Tasulistele õppekohtadele kehtib punkt 5.2.7.[3], ehk tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Akadeemilisele puhkusele võib minna igal ajal punktide 6.1.3.1, 6.1.3.2 ja 6.1.3.3[4] alusel, muudel juhtudel alates teisest õpinguaastast. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga, lähtudes punktist 6.1.2.[5] Pikim puhkuse aeg on lapse hoolduseks võetud puhkuse korral, ning siis võib akadeemilisel puhkusel viibida kuni lapse kolme aastaseks saamiseni, vt. 6.1.3.3[6]. Puhkuse lõpetamine toimub punkti 6.1.4[7]. alusel, ehk kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilisel puhkusel olles saab täita õppekava juhul kui on tegu puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga, või seoses kaitseväeteenistuse läbimisega vastavalt punktile 6.1.5[8]. Viimases küsimuses kehtib punkt 6.1.6.[[9]], ehk enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.
X = 26 Y = 23
Kehtivad vastavalt punktid 1.4.6, 1.4.8 ja 1.4.9 [10], ehk iga õppeaasta lõpuks peab täiskoormusega õppe puhul olema täidetud õppekavasse kuuluvast programmist kumulatiivselt vähemalt 75% ehk 45 EAP, mis on väiksem kui näitena toodud 49 EAP, seega arve esitamiseks põhjust ei paista.
