User:Sisaar

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Siim Saar

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse eesmärk oli anda ülevaade uutele tudengitele IT Kolledži õpingukorraldusest ja tutvustada IT erialaseid töökohti läbi inimeste, kellel on reaalne töökogemus selles valdkonnas. Loengud toimusid iga neljapäev ja igakord oli kõneleja mingist IT valdkonnast, mida tutvustati ja räägiti kuidas reaalselt asjad toimivad.

Esimene loeng toimus eelnädalal 26. augustil, mil oli palju esinejaid ja esinesid: Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer ja Kristjan Karmo. Inga Vau tutvustas õppeastmeid ja rääkis lähemalt sellest kuidas toimub õppimine IT Kolledžis ja käskis läbi lugeda õppekorralduse eeskirja. Merle Varendi rääkis lähemalt stipendiumitest, kuidas neid omandada ning mida need annavad. Juri Tretjakov rääkis lühidalt loengusalvestustest koolis. Lauri Võsandi rääkis erinevatest tegevustest koolis ( LUG, Robootikaklubi, Meediaklubi ) ja kooliväliselt ( Startupid, Pythoniklubi, MUG ). Andres Septer ja Kristjan Karmo rääkisid edaspidi sellest, mis hakkab edaspidi juhtuma aines ja rõhutasid seda, et tuleb hakata õppima väites, et “opossutamise aeg” on läbi. Esimene loeng oli kriitiselt tähtis, räägiti küll asjadest, millest ma varem teadsin, kuid just esimeses loengus sain ma teada väga palju uusi asju, ilma milleta oleks palju olulisi õpinguaspekte jäänud kahe silma vahele.

Teisel loengul oli kõnelejaks Tiina Seeman, kes on õppinud IT Kolledžis infosüsteemide analüüsi ja TTÜs haldusjuhtimist ning nüüd on projektijuht. Loengu algusel rääkis Tiina sellest, kuidas ta jõudis juhtimiseni tänu kolleegi suunamisele. Projektijuhtimise poolelt rääkis ta, et kui tähtis on juhi olemasolu suurtemate projektide elluviimisel, sest kui lasta koodimeestel teha nii kuidas hing ihaldab, siis ei jõuta kuhugi ja eriti meessoost koodimeestel, kuna nende juhtimine pidavat olema raskem. Peale selle rääkis Tiina sellest, et koodivaldamine projektijuhi jaoks on oluline, sest see annab oskuse hinnata sõltuvusi ja riske.

Kolmandal loengul oli kõnelejaks Elar Lang, kes on veebirakenduste testija ja koolituste läbiviija veebirakenduste turvalisuse teemal. Loengu algul rääkis Elar sellest, miks ta üldse õppima asus ja seda kuidas tema tüdruksõber andis motivatsiooni asuda ülikooli ning lõpuks lõpetada nii IT Kolledž kui TTÜ cum laudega. Loengu põhiosa keskendus õppimisele, Elar rääkis sellest, et kuidas ülikoolis tuleb õppida õppima ja et kõige suurem võim on neil, kes suudavad töödelda ja analüüsida infot kõige efektiivsemalt. Seejärel rääkis Elar sellest kuidas ise olla edukas õppija, nimelt kuidas kujundada harjumused ja rutiinid, millega edukalt läbida endale seatud eesmärgid. Tuleb koostada enda jaoks hästi plaaneritud õpiplaan, millega vältida asjade edasi lükkamine. Tuleb väärtustada matemaatikat ja füüsikat, sest need on ained, mis õpetavad reaalselt õppima.

Neljandal loengul oli kõnelejaks Taavi Tuisk, kes on süsteemiadministraator, kellel on kogemusi nii Skypes kui teistes suurtemates IT firmades. Loengut alustas Taavi sellega, et selgitas milline peab olema sysadmin ja mis oskusi tal vaja on. Süsteemiadministraator pidavat olema suure stressitaluvusega, leidklik, omama tervislikul hulgal paranoiat ja kindlasti tänapäeval programeerimisoskust ja kindlasti ka ametieetikat. Siis võrdles kõneleja nö. “pimeda keskaja” admini tööd ja nüüdisaja admini tööd. Vanasti olid igalpool unikaalsed süsteemid ja nendel puudus dokumentatsioon, mistõttu oli uutel inimestel väga raske nendega suhelda või neid parandama asuda. Kasutati kallist ja bugist karbitarkvara mille maine andis soovida ja polnud alati sobivad kõigeks. Riistavara poolelt pidi alati ehitama serveri, mis kannatas kõige suuremat võimalikku töökoormust. Nüüd, tänapäeval on kasutusel avatud lähtekoodiga tarkvaralahendused, mille muutmine ja kohandamine enda vajaduste järgi on kerge, riistvaralised ressursid on dünaamilised, tiimitöö on palju effektiivsem tänu SCRUMile ja devopsi pudelikael on kadunud.

Viiendal loengul oli kõnelejaks Kert Suvi, kes on hetkel ettevõtte juht ja testija. Kert rääkis tarkvara testimisest ja praegusest olukorrast selles vallas. Testimine on väidetavalt ülioluline, et saada infot sellest kuidas tarkvara käitub mingis situatsioonis ja läbi selle maandada riske - seda kõike tehakse ainult 1/10 tarkvara peal eestis. Kõneleja selgitas, et inimesed ei taha testida tarkvara ja toovad lolle ettekäändeid, et testida on kallis ja see ei loo väärtust. Kui ei testi siis võib lõppeda asi kahel viisil, kas ei juhtu midagi või on täielik surm. Seejärel rääkis Kert sellest, milline peab olema testija peakuju: professionaalne skeptik/pessimist, puuduma pime usk, tugevalt masside mõtlemisest erinev mõtlemine, tugev analüütik ja “out of the box” mõtlemisega, kaval ja ka omama õnne. Kõneleja kutsus saalis-viibijaid ka tööle.

Kuuendal loengul oli kõnelejaks Targo Tennisberg, kes on tarkvaraarendaja väga pika 20 aastase kogemusega ning rääkis ta arendaja tööst, kui ka projektijuhi tööst. Targo loeng oli arvatavasti kõige unikaalsem ja algas üllatavalt sellega, et ta oli võlurikostüümis ja rääkis vanaaja alkeemikutest, kuidas nad petsid inimesi ja kuidas neile selle eest sulatina kurku valati ning võrdles seda tänapäeva tarkvara arendusega, kus kliendid on tihti nii rahulolematud, et tahaksid projektijuhile sama teha. Peale seda võttis ta võlurikostüümi seljast ja hakkas rääkima sellest milline tarkvaraarendaja töö tegelikult on ja kuidas see erineb sellest, kuidas koolis seda käsitletakse. Tegelik tarkvaraarendaja pühendab vähemuse enda ajast reaalsele programeerimisele ja tegelikult tegeleb hoopis muude asjadega ning tavaliselt tekivad ka erinevad probleemid ja seljuhul jääb progremine täitsa tahaplaanile. Targo rääkis ka projektijuhtimist ning sellest kui raske on IT-valdkonnas seada projektile eelarve, sest tarkvaraarendus ei ole nagu majade ehitamine.

Seitsmendal loengul oli kõnelejaks Tanel Unt, kes on firmajuht ja tarkvaraarendaja. Taneli IT-karjäär sai alguse väga varakult, kui tänu heale arvutiõpetajale, kes õpetas programeerimist oli Tanel keskkooli lõpuks adekvaatselt osav selles ja ka samal ajal hakkas ka internet levima, mistõttu keskkoolis kokku pandud tarkvara hakkas mingile firmale silma ja kõik algas sellega, et kohe peale keskkooli hakati tarkvara tootma sõbraga, mis loomulikult kuhugi ei jõudnud. Nüüd on Tanel Navirecis, mis tegeleb GPS lahendustega. Tanel rääkis enamasti startupidest ja nende ülalpidamisest. Startupi loomiseks piisavaid kogemusi koolist Taneli väitel ei saa ja tihitpeale tuleb teha mitu firmat, millest võibolla üks toimib ja nii tehes kogemus omandada. Startupi veepeal hoidmise aspektist on oluline, et oleks alati tipptasemel arendajad, sest kui on palju selliseid inimesi, kes ei ole enda töös väga head, siis on startupi väga raske elus hoida.

Viimasel ehk kaheksandal loengul oli kaks kõnelejat, Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oleg rääkis sellest, kuidas ta 1974 alustas programeerimisega paberil ja siis oli laevaprogrameerija, kes reaalselt pidi ka koguaeg kohapeal olema, sest mingit välisühendust laevaga polnud. Nüüd kui analüütik kahetseb ta seda, et ta ei õppinud piisavalt statistikat ülikoolis. Enamiku loengust rääkis Oliver, kes alustas sellega, et tuleb leida mingi niššiala, mis on tulukas ja milles sina oled juba 5 aastat ees teistest, sel juhul on väga hea võimalus panna püsti edukas firma. Peale seda keskendus Oliver rohkem andmekaevendusele ja rääkis kuidas ükski firma ei alusta uue toote arendust, ilma et teeks enne põhjalikku turuuringut.

Kokkuvõtteks andis antud aine mulle hea ülevaate ITst ja selle spetsiifilistest harudest. Läbi loengute rõhutati seda, et kui tähtis on programeerimisoskuse olemasolu igas harus, sest ükski süsteemiadmininistraator ei tee enam tööd ilma automaatikata, kus on vaja progemisoskust ning hea projektijuht peab mõistma, et mis tegelikult inimesed teevad, et saada terviklik ülevaade. Veel meelde jäänud läbiv aspekt oli, et tuleb ise koguaeg juurde õppida ning õppimine ei lõppe kunagi IT valdkonnas, sest koguaeg tuleb midagi uut ja ka kool ei suuda sellega kaasas käia.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestristik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Korduseksamile pääsemiseks tuleb kontakteeruda õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavad ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Kordusarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi , üliõpilastel, kes soovivad sooritada arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral . Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva . RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta . Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €

Küsimus 2

1. Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

2. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Vastus esimesele osale

1) Peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava

2) Peab olema kinnitanud akadeemilised liikumised

3) Peab olema esitanud avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.

4) VÕTA taotlus esitatud varasemate õpingute/töökogemuste arvestamiseks algava semestri sooritustena.

Vastus teisele osale

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

X = 28 EAP Y = 22 EAP

Kuna,

Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2015/2016 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.

Siis,

Oled 200 EUR võlgu