User:Sivask

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Siim Ivask

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Essee

Sissejuhatus

Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.

Esimene loeng oli 27. augustil teemaga "Õppekorraldus ja sisekord". Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.

Teine loeng toimus 4. septembril, loengu teemaks oli "Õppimine ja motivatsioon". Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine "Õppekorralduse ja erialatutvustuse" sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast ,motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.

Kolmas loeng oli 11. septembril teemaga "Robootika ja häkkimine". Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.

Neljas loeng toimus 18. septembril teemaga " Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast". Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.

Viies loeng toimus 25. septembril teemaga "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele". Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult, sest see olevat edu saladus(tee palju tööd ja sind saadab edu).

Kuues loeng oli 2. oktoobril teemaga "Testimine ja tarkvara kvaliteet". Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.

Seitsmes loeng oli 9. oktoobil teemaga "IT tööturust". Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu "pessimistlik" alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi "läbi lillede" vaid kõik asjad räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Näiteks see, et tublisid karistatakse üldjuhul lisatööga ja loodritest jorsse edutatakse parematele positsioonidele. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.

Kaheksas loeng toimus 16. oktoobril teemaga "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus". Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus käis läbiv soovitus, et tee asju põhjalikult. Põnevalt räägiti ka suhtumisest. Selgus, et oskused ja teadmised olevat teisejärgulised ning suhtumine on kõige tähtsam. Loeng motiveeris mind korralikult koolis kohal käima ja muutis mu suhtumist õpingutesse.

Kokkuvõte

Minu arvates on Õpingukorraldus ja erialatutvustus üks kõige huvitavam õppeaine esimesel semestril. Kõik kaheksa loengut olid informatiivsed ja esseed kirjutades sai loengutes räägitu üle järele mõeldud ning tulevikuplaane tehtud. Erinevad loengupidajad tegid õppeaine eriliseks meelitades tudengeid neljapäeviti kella 8:15-ks kooli

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?

Vastus Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?

Vastus Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis. Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Vastus

• Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.

• Vajadusel osaleda kordusarvestusel.

• Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.

• Võib kinnitada akadeemilise liikumise.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest. 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€