User:Skaasik

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sten Kaasik
Esitamise kuupäev: 5.11.2014

Essee

Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mille kohta oli mul eelarvamus. See tulenes varasematest (ja paraku katkenud) õpingutest ning seisnes selles, et selle aine raames tuleb juttu just nimelt õpingukorraldusest ja üldisest kooli sisekorrast, mitte aga enamast. Asudes loengute salvestusi vaatama osutusid erinevad esitused siiski tunduvalt elulisemateks ja huvitavamateks, kui ma seda oskasin oodata. Väikse plussina sain ka ära kasutada loengute videona vaatamise eeliseid, sealjuures mõningate lõikude uuesti vaatamist aga eriti video kiiruse kerget suurendamist.

Esimeses loengus rääkisid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov õppekorraldusest ja sisekorrast. Tegemist oli väga ülevaatliku sissejuhatusega nii üldisest õppimisest kõrgharidusastmel kui ka konkreetselt kooli eripäradest. Eriti oluline on see kõik kahtlemata just neile, kes alles oma õpingutega kõrghariduse suunal on alustanud. Olles ise varem juba korra selle sammu teinud, oli minu jaoks seal uut infot vähem. Üht-teist siiski leidus, eriti mis puudutab osalist õppekulude hüvitamist ja seeläbi ka minu rahakotti. Seoses kooli enda korralduse ja võimalustega oli aga uut infot palju ning seda kahtlemata ka juba mitmendat korda õppivale tudengile.

Teises loengus rääkis Margus Ernits õppimisest ja motivatsioonist. Peale lühikest selgitust sellest, kuidas käesolev aine ära teha, oli juttu valdavalt motivatsioonist. Loengust tuli mõningaid huvitavaid ideid seoses enese motiveerimisega ja huvitav asjaolu, et õpilase vähene pingutamine mõjub kehvasti ka õppejõudude motivatsioonile, mis tekitab nn. "surnud ringi". Lisaks mainiti ka ideekaartide mõtet, mis vajaks lähemalt uurimist. Loengu lõpus oli ka väike tutvustus TTÜ tarkvaraarendusklubist "Lapikud", mille liige ma olen isegi olnud, kuid paraku osa eriti millestki võtta ei jõudnud.

Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Anti põhjalik ülevaade EIK robootikaklubist, selle tegemistest ja eesmärkidest. Peale seda loengut julgen ma ka ennast häkkeriks nimetada, mida kinnitab jootekolb lauasahtlis ja suur hunnik elektroonikakomponente ja lahti kistud vidinaid tagatoas. Robootikaklubi vastu tekkis küllaltki suur huvi, aga paraku kaugõppe kõrvalt täiskohaga tööl käimine ei jäta eriti aega muudeks tegevusteks. Peale seda loengut oli mul tunne, et käesoleva aine raames pole enam eriti millestki rääkida.

Neljandas loengus rääkis Janika Liiv programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Väga huvitav oli kuulata esineja enda pooljuhuslikku sattumist IT valdkonda. See oli kindlasti julgustav, et igaüks võib tegelikult sel alal hakkama saada, kui tahtmist on. Lisaks pani see ka mõtlema, et IT-sse võib sattuda inimesi teistelt erialadelt, mistõttu võib IT alal töötavate inimeste teadmistepagas olla küllaltki erinev. Loengu teine pool kiskus küll veidi masendavaks, kui esineja kirjeldas oma vaatenurka naisena IT-s ja peale seda depressioonist, mis arendajaid tabada võib. Raske on küll selliseid probleeme ette kujutada, kui endal see kogemus veel puudub, aga üldpilt erialase töö kohta laienes siiski.

Viiendas loengus rääkis Carolyn Fischer oma kogemusest IT-alal. Esineja rääkis, kuidas linuxiga tutvumine talle suurt huvi pakkus ja teda lõpuks linuxi administraatori ameti suunas lükkas. Ülevaate sain ka tema kogemustest erinevates asutustes. Tähtsam loengu jooksul välja tulnud mõte oli vast see, kui oluline on sel alal töötamiseks pühendumus ja sihikindlus. Automatiseerimise teemal rääkides näitas ühel hetkel esineja ka Chef'i tutvustusklippi, mis küll tundus mulle natuke liiga reklaami moodi.

Kuuendas loengus rääkis Kristjan Karmo tarkvara testimisest. See loeng andis väga põhjaliku ülevaate testimisest. Toodi välja testimise olulisus ning esitati hulk näiteid, kui kalliks võib mitte testimine osutuda. Naljakas näide testimise olulisusest oli ka loengu lõpus, kui esinejal ei õnnestunud videot näidata. Kuna mul eelnevalt igasugune ettekujutus testimisest praktiliselt puudus, andis see loeng mulle väga palju uut infot. Eriti jäi mulle siit meelde lause, et see on loominguline tegevus ning mul tekkis kohe seos testimise ja eelnevalt Margus Ernitsa poolt kirjeldatud häkkimise vahel, mis on olemuselt küllaltki sarnased tegevused. Inimesele, kes naudib teiste poolt loodud süsteemide lahti harutamist ja analüüsimist, võiks testimine kindlasti huvitav tegevus olla ja huvi tekkis selle vastu endalgi.

Seitsmendas loengus rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli küllaltki humoorika ülevaatega tööst erinevat tüüpi firmadest. Lahati põhjalikult probleeme, mis esinevad pigem suuremates firmades. Eriti toodi välja "molutamine, mis on peaaegu kõige väsitavam asi töö juures". Huvitav tähelepanek oli see, et asutusesiseselt karjääriredelil ronimine ei kipu praktikas eriti toimima, vaid pigem toimub see ettevõtete vahel kõrgematele kohtadele liikudes. Meelde jäi ka soovitus võimalusel teha tööd mõnes start-up ettevõttes, kus ei kulutata aega laisklemisele ning on rohkem võimalik tegeleda ka enesetäiendamisega. Mainiti ka enesekindlust ja enese müümise oskust tööturul, mis kehtib kahtlemata ka teistes valdkondades. Muuhulgas toodi ka välja taaskord linuxi tundmise vajalikkus.

Kaheksandas ja viimases loengus rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Esimene pool loengust oli eesmärgiga kuulajate suhtumist ja motivatsiooni tõsta. Esineja rääkis enda näitel, kui oluline on diplomitööd hästi ja põhjalikult teha, selle asemel et lihtsalt asi ära teha. Ühtlasi ka vast kõige olulisem, suhtumine kooli kajastub hiljem ka suhtumises töösse, seega tuleks kooli võtta sama tõsiselt kui tööd. Sellised omadused, nagu kohusetundlikkus, täpsus ja aja planeerimise oskus, mis koolis käies on tähtsad, on seda samamoodi ka tööl. Ma usun, et see loeng mind mingil määral ka motiveeris, sest ma tunnen tõesti, et ma olen hakanud asju natuke varem alustama (iroonilisel kombel on käesoleva essee tähtaeg küll päris lähedal). Loengu teises pooles puudutati rakenduste ja andmetega seotud turvalisust. Kuna teematkäsitlus oli küllaltki üldine ja pealiskaudne, ei olnud seal minu jaoks eriti midagi uut ja oma parooli ma vahetama ei kiirustanud. Neile, kes seda siiski tegema pidid, oli see kahtlemata hea ülevaade antud teemal.

Pean tunnistama, et see loengute sari oli tunduvalt huvitavam, kui ma seda esialgu ootasin. Esimesed loengud olid küllaltki iseenesestmõistetavad antud õppeaine raames ja kahtlemata olulised kõigile, kes on võhikud kas selles koolis või üldiselt kõrgema hariduse omandamisel. Külalisesinejad suutsid aga anda väga hea ülevaate nii omadest isiklikest kogemustest kui ka erinevatest teemadest, mis puudutavad nii õppimist kui ka edasist elu IT alasel elukutsel. Kogemusteta õppuritel, mina sealhulgas, aitas see ülevaade loodetavasti vähendada niiöelda "hirmu teadmatuse ees" ja suurema enesekindlusega oma erialal jätkata.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul peale aine õpetamissemestri lõppu. Kokku tuleb leppida aine õppejõuga, kes võib korduseksamile pääsemise eelduseks anda lisaülesandeid. Korduseksamile registreeritakse ÕIS-i kaudu, akadeemilisel puhkusel olles peab esitama avalduse õppeosakonda, registreerima peab vähemalt kaks päeva enne sooritust. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. RF õppekohal on korduseksam tasuta. OF kohal on korduseksam tasuline, tasu 20 eurot.

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastus

Õppekava vahetamise taotlemiseks peab esitama hiljemalt 1 tööpäev enne punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õpinguaja jooksul peab sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid , seega ei pea lõpetamiseks tegemata jäänud deklareeritud valikainet tingimata sooritama. Arvestama peab sellega, et õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute (sh. sooritamata jäänud ainete) eest peab RF kohal tasuma õppemaksu. Nominaalajaga õpingute lõpetamisel on õppuril õigus 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses taotleda õppemaksu tagastamist.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppekava täies mahus täitmise arvestus on semestripõhine ja kumulatiivne. Õppekava täies mahus täitmise määr on õppeaastal 2014/2015 27 EAPd semestris, õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP kohta.

Esimese semestri lõpuks on 27 EAPd, seega õppekava täies mahus täitmise määr on täidetud ja arvet ei esitata.

Teise semestri lõpuks on 19 EAPd, kumulatiivselt 27 + 19 = 46 EAPd. Õppekava täies mahus täitmiseks on vaja aga 27 + 27 = 54 EAPd, seega puudujääk on 54 - 46 = 8 EAPd ja esitatakse arve 8 * 50 = 400 eurole.