User:Skagansk

From ICO wiki


Kodutöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020"

Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

Essee

Sissejuhatavast loengust, olen saanud vajaliku infot, mis võimaldas paremini aru saada kooli struktuuri, eesmärke ning õppengukorraldust. Räägiti erinevatest õpe võimalustest (tasemeõpe, ekstern ja täiendusõpe), õppekavadest ning õppevormidest. Tutvustati õppekorralduse eeskirjaga, mis omakorda võimaldab üles leida vastusi muretsevatele küsimustele. Sain teada, et stipeendiumi saamiseks peab alati olema korjatud 30EAP, minimaalne arv on 27EAP et jätkata õppimist tasuta. Lisaks IT kolledzi tudengitele on võimalik kasutada TTÜ raamatukogut. Olemas ka võimalus stipendiumite saamise vastu. On olemas kahte tüüpi: tulemusstipendium alates teisest semestrist ning ka erialastipendium, mille konkurss avatakse oktoobris. Eduka õppemise puhul on võimalik kandideerida stipendiumile erinevatest fondidest ning nii nimetatud firma stipendiumitele. Lisaks tuleb alati anda iga aine kohta tagasisidet, mis omakorda peab aitama parandada ainete programmi ning anda ka ettepanekuid kuidas ja mida saaks teisiti teha, et suurendada huvi aine vastu.

Teise loengu kirjutamist tahaks alustada Andres Kütti (kes on loengut pidanud) sõnadega."Kui on väga hea põhjus, siis võib mistahes teha". Ja olen selle väljendiga täiesti nõus. Põhjus ehk tahtmine on just see jõud mis meid lükkab tegutseda ja usi asju õppida. Ainult sina ise oled huvitatud sellest, et haridust saada ning head tööd üles leida. Keegi sinu eest seda ei hakka tegema, oodata mõttet pole. Andres on pööranud tähelepanu keerlukuse mõistele ja toodud näide Microsoftist, kus keerukus oli organisatsiooni üle kasvanud ja keegi meeskonnast ei saanud aru kuidas asju lahendada. Rääkides arhitektuurist iseennast, võib öelda, et see on viis, mis seletab kuidas süsteem omavahel seotud on Selletõttu tuleb alati jälgida, et ahritekti töö puhul keerukus ei kasvaks arhitekti üle. Lisaks arhitekt peab olema võimeline rääkida ka halbadest uudistest. Tänapäeval palju vaieldatakse, kas arhitekt peab omandama programmerimise oskusi (ehk koodi loomise oskus) ja Andresi sõnadega järgi tuleb kindle “jah”. Koodi arusaamine ja kirjutamine on see oskus, mis võimaldab paremini arendajatele seletada, mida ja kuidas oleks vaja parendada ja mis suunas liikuda.

Loengus "Testimine ja Startup-id", Kristel ja Marko Kruustük on rääkinud Startup-idest. Tänapäeval, see uus ja moodne algus, muutub iga päevaga populaarsemat. Paul Graham-i sõnadest, Startup on kiire kasvuga ettevõte. Startupi puhul peavad olema kirja pandud kõik eesmärgid, kuhu ettevõte paari aastage jõudma. Ja eesmärgiks peab olema mitte see, kuidas raha kuulutada vaid vastupidi, kuidas juurde tennida. Tõestuseks, et startup-ide arv Eestis on suur ja jätkab kasvamist, võivad olla Dave McCluri sõnad aastast 2011, kus ta oli SeedCampi (loodud aastal 2007 fond, mis peab aitama startup-id elu viia finats abiga) züriilige, sellest, kui palju Eestist osalejaid oli. Startup-id mis on Eestis üsna tuttavad: Transferwise, GrabCad, Pipedrive, Starship. Tänapäeval startup-idega tegelemine on lihtsam, kuna on võimalik saada toe järgmistest organitsatsioonidest: Mektory, Tehnopol, Estban, Garage 48).

Neljandast loengust sain teada süsandminimisest. Loengut andis Lembitu Ling aka Snakeman (väga torkas silma see hüüdnimi ja ma ei suutnud seda mitte kirja panna). Sain teada, et süsadmini tuleb arendusest eemale hoida ja tänapäeval ei ole ka vahet mida sa hoiad (ehk mis serveriga, selle suurusega, on tegemist). Lembitu sõnade järgi on hea süsadmin see, kes on laisk, aga tuleb kindlasti laiskusega mitte üle tarbida. Meelde on jäänud ka sõnad võrkude kiirustest: vanasti olid kiirused nii väikesed, et oli kiiremini midagi plaadi peale kirjutada ja siis kas autoga Tallinnast Tartusse via, kui läbi võrku saata. (nüüd hoppis vastupidi). Lembit on andnud ka õppetundi: : kui on mittu süsadmine, sis vaja kindlaks teha, kes mille eest vastutab. Tuleb alati ka enda väärtust teada ja lektor on soovitanud mitte alati tasuta aidata, muidu need väikesed probleemid, millega oled sa kunagi tegelenud ja sõbradele aidanud, ühel päeval tulevad tagasi ja võtavad sinust aega. Lisaks tuleb kohe peast viisata mõtte heast palgast. Alati algusel tuleb kogust korjata ja mina olen sellega täiesti nõus.

Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengust olen saanud teada IT tööturust ja äri ja IT omavahelisest käitumisest. Ette rääkides, Andres Septeri esinemine, on meeldinud kõige rohkem, sest lektor on rääkinud nendest asjadest, mis kindlasti elus, ehk töö valimise puhul, lähevad kasuks. Tänapäeval tööotsijate puhul probleem on sellest, et nad ei uuri ettevõtte tausta ja mida sees toimub. See, mis paistab ei lange kokku sellge, mis tegelikuses on. Tasub alati ka vaadata, kuidas käituvad inimesed kontoris. CV ja CVonline on “jäägihunnik”. Tänapäeval parimad kohad on võimalik saavutada ainult tuttavatest. Kui tahad kärjaari teha, siis tuleb ringi liikuda. Näiteks, kui senior egineer või team leader ITs läheb ära, siis võetakse tavaliselt keegi mujalt, mitte enda team-ist. Palgatõus tänapäeval välja näeb nii, et paned avaldus laule, ales siis saad pakkumist. Andres on soovitanud ka esialselt välismaale minna paariks aastaks. Keskmises ettevõtes on hea olla nii süsandminile kui ka arendajale (homme kontor ka elus ning makstakse ka). Kui tegemist on mitte IT ettevõttega, siis arendajal on oht kinni jääta (ehk arendad/tegeled ühe ja sama projektiga, ainult see kasvad laiemaks). Startupi puhul on kaks teed, kas saad rikkaks või vastupidi aga kogemust ikka saad juurde. Ja Startup-ide puhul tuleb alati ise midagi välja mõelda, mitte ujuda teiste kiiluvees. Tasub mainida, et tuleb alati tähelepanu pöörata sellele, kuidas pannakse/püstitatakse ülesanneid. Kas tähtajad on reaalsed? Ärge minge siina, kui jääte üksi tööd tegema ja kõikede eest vastutama. Einar Koltsanov on hea näide, kuidas teistest valdkonnast saab IT-sse üleminna (see annab ka mulle lootus, et saan selles valdkonnas tegutseda). Alustas enda teed meditsiinist, siis jätkas korrakaitses ja nüüd SCRUM master. On rääkinud, kuidas äri ja IT omavahel käituvad. Mainis, et nii IT kui ka Äri, tavaliselt, ei tea, mida teineteisest oodata ning mida iga üks tahab teine teisest saavutada. Probleem just sellest, et keegi ei õpeta (äripoolt IT spetsifikast ja vastupidi). Olukord, kus on süneergia ärist ja ITest (kõik on tasakaalus, ühene vision on nii Äris kui ka ITs) on täitsa savutatav aga väga raske.

Ivar Laur-i loengust "Andmeid ei allu analüüsile" sain teada andmete analüüsist, ehk nende korjamisest ja töötlemisest. Põhimõtte seisnes selles, et te võite andmeid analüüsida, korjata ja hoida, kuid tegelikuses analüüsitav olukord on hoppis teine.. Lisaks ise peame olukorda juhtima, mitte vastupidi. Majanduse monitoring võimaldab on-line vaadata ettevõtte majandusseisu. MTA kõige operatiivsem ning parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik majandusüksuste kohta Eestis. Nad on ainukesed, kes saavad määrata kogu sektori pildi ning trende aru saada. Maksete puhul ühe ettevõte logistika otsused võivad mõjutada vastava makse laikumist kuni 60% ulatuses. olukord on selline, et umbes 10% kõige suuremaid ettevõtteid (maksumakseid) toovad 97% riigi eelarvest. 1/3 Eesti käibest ja 1/3 inimestest töötavad seal. Maksukahjud 2014: kaibemaksud 54%, kütuseaktsiis 8%, tubakas 6%, sotsiaalmaks 18%, alko-2%, tulumaks 12%. Tuleb mõelda selle peale, et IT süntees andmete analüüsivõimalustega võimaldab sellist numbrit(palka puhul) küsida, mida "pole veel pähe õppinud."

Jaan Priisalu loeng "Eesti Vabariigi küberkaitse" on jäätnud ka häid muljed, sest ka endale see teema pakkub eriti huvi. Küberkaitse puhul peamine põhimõtte seisneb selles, et asjad peavad suht lihtsad olema. Keerulisusega kasvab ka arv erinevaid kombinatsioone ning ka oht et midagi võib vahele jääta. Kuna andmeid on vaja krüpteerida, siis kiip jääbki parimaks lahenduseks (lihtne arvuti, kus on ainult mälu ja protsessor). Küberrünnakud tavaliselt toimuvad paari kuu enne mingit konflikti ja võivad olla indikatoriteks, kes kellega hakkab konflikti ajama. (Pronksöö, Araabia kevad, Tuneesia 2010-2011). Ja Küberrünnakute arv enne konflikti alati kasvab (selline trend tänapäeval paistab välja). On rääkinud strateegilistest väljakutsetest: inimeste arv on väike(puudus)-tuleb kuidagi produktivsusega hakkama saada, vananev elanikkond, logistiline kaugus keskustest, avatud majandus. Küberkaitseliit-kollektviine aju ning sidemed suhtedega. Valetamine tulevikus läheb kallimaks sest kübertuvalisus kasvab. Lõpus olid antud hea teema diskuteerimiseks: sularaha kaotamine ja asendamine digirahaga. Siin mõtte selles, et suured summad lähevad jälgimise alla. Mind on ka ülatanud see, et Symantec-i arendus (ehk kõik uued tooded) käeb Eestis.

Hedi Mardisoo loeng "IT ja turundus" räägiti turunduse ning IT rollidest äris.Terv loeng oli jagatud kaheks osaks, kus esialselt räägiti teooriast ja pärast toodi kolm juhtumit enda kogemusest. Kui rääkida brändist, siis jäi meelde Amazon-i juhi poolt definitsioon, ehk bränd on see, mida inimesed sinust rääkivad, kui lahkud ruumist. Oluline on see, et muuta enda mõtte viisi. Tasub alati küsida, miks ja kelle jaoks sa need asju teed? Tähtis on see, kuidas sa enda teenusega, toodega saad maailma muuta, mitte mõelda nii, et tehtud ja tehtud. Tänapäeval kõige tähtsam turunduses lüli on inimene. Lisaks, päris palju asju muudatakse (tooded, töö sisu) aga turundus jääb püsti, ehk või rääkida stabiilsest keskkonnast. Ja siia tuleb tuua näite, mis ilustreerib turunduse olulisust: "Kui koerale toit ei meeldi, siis pakendist kasu ei ole" Hedi on toonud kolm näitet kogemusest, kus oli näha, kui suurt rooli mängivad turundus ja IT. Esimeses näites räägiti ettevõttes, mis oli juhitatud programeerija poolt. Tegemist oli tootega, mis müüs iseennast maha, ei olnud vajadust reklaamida. Ja juhi filosoofia oli selline, et vaja lihtsalt teha nii head toodet, mille puhul turundust ei oleks vaja, piisaks kirjelduse lehti. Aga põhjus, miks turundust ei olnud vaja, oli sellest, et konkurentsi turul ei olnud. Tegemist oli tarkvaraga ja kliendid, kui nad olid rahul, rääkisid teistele, kui äge tarkvara selline on. Situatsioon muutus, kui firma hakkas partnesust otsida. Siis oli vaja turundusse investeerida (Apple, näiteks, tahtis, et oleks brändi info ning hea disaain). Teises näites räägiti ühest pangast, kus IT oli nagu must kast ja nii äri kui ka IT omavahelisest tegevustest ei saanud aru. Ülesanne seisnes selles, et oli vaja need kaks osakonna omavahel tutvustada, et nendel tekkitas pilt teineteisest. Ja läbi mänge õnnestus neid omavahel kokku saada. On jäänud ka melde jutt SWED pangast, mis ühel hetkel oli praktisilet pankrooti läinud. Põhjuseks oli usalduse langus ja usalduse tõstmine on üsna suur töö. On võimalik aastas kuni 2% usaldust tagastada. Ehk kui usaldus on langenud 10% võrra, siis läheb vähemalt 5 aastat et tagasi seda tuua samale tasemele. Teises näites räägiti telekommunikatsiooni ärist, kus turundus ja IT mängivad põhirollid. Väga kiiresti arenevas keskkonas vaja kiiresti muutujatele reageerida ning R&D-sse investeerida. Turunduse rolli hästi ilustreerib Hedi sõnad: kui ta telekommunikatsioon valdkonnale tööle tuli, peatas kogu turundust üheks kuuks, tulemusena oli müügi näitajate kiiresti langus.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust [1] Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis [2] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [3] Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [4] Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [5] Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. [6] Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [7] Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. [8] Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole [9] Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva [10]

Küsimus 1

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [11] Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. [12] EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [13] Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. [14] Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [15] Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest [16]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile

Vastus

Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). [17] Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse [18] tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta [19] Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot, mis tuleb aasta lõpuks maksta. Lisana, pärast esimest semestrit oleks vaja tasuda 150 euri (27-24). Terve aasta jooksul tuleb maksta 700 euri.

Viited