User:Skallari

From ICO wiki

I020 aine ainetöö

Nimi: Siim Kallari

Grupp: DK14 kaugõpe

Kood: ******47

Loengute lühikokkuvõte

Esimene loeng

Juhtus nii, et vaatasin esimest loengut kolm korda, erinevate aastate omasid ja kõige meelde jäävam oli 2014. aasta Ernitsa loeng, mille link on nüüdseks kadunud meie wiki lehelt. ITK on mulle kolmas kõrgkool, seega ega väga palju teistest koolidest ei erineta, küll aga on üks suur põhimõtteline erinevus, milleks on – oma peaga mõtlemise rõhutamine, oma aktiivsuse kasvatamine. Samuti olid esimesed loengud suureks motivatsiooni tõstmiseks minu puhul, et lõpuks olen erialaselt õiges kohas ja tahe kooli lõpetada cum laude kasvas iga kuulatud loenguga. Samas tekitas natukene kurbust see, et ilmselt koolivälised kooliga seotud tegevused (erinevad klubid) jäävad kaugeks, kuna kaugõppes ja elan Tartus, aga ehk midagi ikkagi õnnestub, 3 aastat ju sisuliselt veel ees. Olulised märksõnad on: õppekorraldus eeskiri, punane joon[1], moodle[2], viited[3].

Teine loeng

Tiina Seemani loeng andis teadmisi projektist üldiselt. Laiendas silma ringi, laias laastus, kuidas paremini programmeerida, ehk kuidas see tükike, mis ma tulevikus teen mõjutab kogu projekti. Samuti suunas mind valikule, et ma ei taha olla mees kellel tuuakse ülesanne ette ja siis tee, tahan teha midagi rohkemat ja olla kogu protsessiga seotud, aga samas ei taha ka kaugeks jääda reaalsest programmeerimisest. Kõige üllatavam punkt oli, see kus projekti läbi kukkumine tööka ja fokusseeritud meeskonna puudumisel on kõigest 3%, samuti – küll mitte väga üllatuslik moment, aga oluline küsida küsimust „miks“ projekti lõikes[4].

Kolmas loeng

Erlan Langist kumas läbi mees, kes teeb seda mida ta naudib. Peale loengu kuulamist uurisin välja ja panin paika oma õppekava järgnevateks aastateks, koostasin mingi esialgse TODO nimekirja ja huvipärast uurisin PHP turvalisuse kohta (pean mainima, et veel juurde). Oluliseks märksõnaks pidasin siin loengus. „Tee lihtsad asjad varem ära, siis jääb keerulisemaks tööks kauem aega“[5] ja seda olen ma praegu ka rakendanud oma õppimise planeerimises ja korraldamises. Meelde jäid ka sõnad, et motiveerida ennast ning leida idee, miks mingi võib-olla esialgu mõttetuna tunduv aine korralikult ja kiiresti ära teha (mida tegelikult mul juba praegu on vaja läinud), aga tänu sellele, ei tundugi see õppeaine enam mõttetu, vaid täitsa kasulik ning huvitav.

Neljas loeng

Pean tunnistama, et Taavi Tuisku oli kaunis raske jälgida. Kummitama ajas see loeng siiski, kaalusin pärast loengu kuulamist isegi õppekava vahetust, kuid otsustasin, et ka arenduses saan ma piisava koguse adminni, kui ainult soovin. Kurb oli siit poolt kuulata mingist vihavaenust arendajate ja administraatorite vahel, kuigi mõlemad peaksid koos töötama ühise eesmärgi nimel. Meelde jäi ka see, et administraatori töö on vahetevahel pingerikas ning see oli ka üks põhjus, mis mind selle vastu rohkem huvi pani tundma, sest pingerikas töö tähendab ka suuremat vastutust oma töö eest, mis tegelikult tähendab paindlikku tööaja korraldamist. Natukene naljakas on siiski kuulata kastidest, mida „ei tohi puutuda, sest midagi võib katki minna“ ja veel, et see on tavaline nähtus [6] (sic!) ja siis mõelda selle üle, et kogu meie raha on kuskil sellises ruumis.

Viies loeng

Testimine on huvitav ja paeluv teema tegelikult. Minu jaoks siiski üllatus, et testimisele pööratakse vähe tähelepanu ning on raske mõista, et testimine reaalses elus vähendab aega ja raha, mis kulub projekti korralikuks valmimiseks [7]. Samuti andis lisa teadmisi erinevate valdkondade kohta kuhu peale kooli sattuda võib. Testimise puhul oleks tegelikult võinud tuua ka mingit reaalset näidet, ehk siin on selline koodi jupp, kuidas seda näiteks unit testida, millele peaks mõtlema ja miks.

Kuues loeng

Tegemist oli väga mõnusa üldistava loenguga, samuti loengu järgselt leidsin paariks tunniks tegevust Targo blogis. Motivatsiooni süstis mitte teha nii nagu tavaliselt, vaid teha nii nagu on õige ning hea. Oluliseks pidasin sõna „kommunikatsioon“[8], selle sõna kaasamine kogu arenduse vältel ning endale meelde tuletamine, loob kindlasti eeldused arenduse vallas olevate nõksude maksimaalseks selgeks õppimisel. Loeng oli kiire ning effektiivne!

Seitsmes loeng

Tanel Untist kumas kõige rohkem kogemust kogu tarkvaraarenduse spektri skaalal. Ta võttis suurepäraselt kokku kõik eelnevalt räägitud ning sidus selle reaalseks töötavaks näiteks (testimise olulisus, projekti juhtimisel õigete küsimuste küsimine, kommunikatsioon). Samuti jäi väga selgelt meelde lause, et uus tehnoloogia on 4-5 aasta pärast massides tasuta[9] ning seda võiks meeles pidada kui ise hakkan reaalselt midagi tegema. Nagu ka eelnevatest loengutest, kinnistus veel teadmine, et kui huvi on, siis tegutseda!

Kaheksas loeng

Tuleb välja, et ka andmed võivad huvitavad olla, kuigi ilmselt tekitavad nad huvi nii nagu Oleg Bogdanov, vaikselt nurgas istudes ning kui mõni sõna sealt poetub, siis on see puhas kuld, oluline on osata andmete käest õigesti küsida. Aga nali naljaks, loeng oli õpetlik ning hoolimata sellest, et Oliver Kadaku arvates ei olnud see süvitsi minek, oli see täpselt nii palju, et tekitada algajas IT arendajas huvi andmete vastu. Loengu slaidides oleks võinud olla jälle mõni reaalne tabel ning mõni reaalne näide, kuidas andmete käest küsitakse.[10]

Võtaks kõik kokku ka kuidagi

Olen väga tänulik Kolledžile nende loengute eest, loengud andsid tugeva teadmise, et olen õiges koolis. Tekkis ka tugev teadmine, et kogu IT spekter on lai ning soovin igast osas väikese tükikese hammustada, põhjalikum süvenemine toimub siiski arenduses ning programmeerimises, aga selleks, et seda hästi teha, tuleb osata natukene kõike. Ja kui siia peaks juhtuma keegi, kes ei ole neid loenguid kuulanud siis, tugev soovitus, kui sind IT natukenegi huvitab (käid sa koolis või mitte), mine kuula ja vaata neid.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (Punkt 5.2.13[11])

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussooritusi ei saa kokku leppida. Kõik kordussooritused planeeritakse õppekorralduse eeskirjas sätestatud korras. (Punkt 5.2.14[11])

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

ÕIS-is (Punkt 5.2.8[11])

Mis on tähtajad?

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma 2 tööpäeva (Punkt 5.2.8.2[11])

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?

RF õppekohal ei maksa midagi, eeldades, et kordusooritus jääb kolme korra sisse. Aine korduv deklareerimine on tasuline. (Punkt 5.2.15[11])

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. (Punkt 5.2.7[11])

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tuleb esitada taotlus ÕIS-is, 10 tööpäeva enne punase joone päeva[12]. Taotluses peavad olema http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ punktides 3 ja 4 kirjeldatud tõendid ja tegevused. EAP-sid ei arvestata semestri põhisel õppekava täitmisel, küll aga arvestatakse aastase õppekoormuse täitmisel. [12]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Eeldades, et tudeng õpib esimesel aastal ning pole eelnevaid EAP-sid, siis saab tudeng esimesel semestril arve 27-23 = 4 EAP (ehk 200 eurot) eest ning teisel semestril 54-(26+23) = 5 EAP eest (ehk 250 eurot), seega kokku maksab see aasta 200+250 = 450 eurot. [13]