User:Skaru

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Siim Karu

Esitamise kuupäev: 23.oktoober 2013

Essee

Enne ITK-sse astumist puudus mul kokkupuude kõrgkooliga, eriti veel IT alal ning ei osanud suurt midagi arvata. Esimene loeng, mis toimus, oligi õpingukorraldus ja erialatutvustus. Sellist ainet oli meeldiv näha õppekavas, kuna erialast mul suurt aimu ei olnud, olin vaid veidi koodi kirjutamisega kokku puutunud. Iga loeng käsitleti erinevaid valdkondi ning esines ka erinev inimene. See muutis aine huvitavaks ning mitmekesisemaks.

Esimene loeng, kus esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, räägiti meile üldiselt, kuidas õppimine välja hakkab nägema ning mida peaks meeles pidama. Selles loengus mainis Indrek Rokk meile kohe, et ainest tuleb teha essee vormis arvestus. See mulle suurt rõõmu ei teinud, kuna ma ei ole suur kirjutamise fänn. Mainiti tähtsamaid lehekülgi, kust saame vajaliku info ning õppematerjalid. Selgitati, mis vahe on rakenduslikul kõrgharidusel ning bakalaureuseõppel. Sain teada, et riigieelarvelisel kohal õppimine ei ole ikka täiesti tasuta. Vajalik on kätte saada 27 EAP semestris, muidu peab hakkama EAP-de eest maksma ning see ei ole odav lõbu. Üldiselt räägiti ka, millega võiks tegeleda vabast ajad, erinevad klubid, ringid.

Teises loengus esines meile Indrek Rokk, kes rääkis meile täpsemalt, mida IT erialad endast kujutavad. Üheks teemaks oli akadeemiline petturlus, mis on õppurite seas vägagi levinud. Ma ei osanud arvatagi, et see võib nii tugevalt langetada diplomi väärtust. Veel räägiti kuidas leida motivatsiooni ning miks on see oluline. Üheks näiteks oli, et õppurid peaksid seadma endale eesmärgid, mis annavad neile innustust ning panevad neid tegutsema. Kui õpilastelt pole motivatsiooni õppimiseks, siis kaob ka õppejõul huvi ning õppimine võibki muutuda ebahuvitavaks.

Kolmandas loengus tuli meiega innovatsioonist rääkima Linnar Viik. Tema jutt oli selge ning konkreetne ja ta oskas ennast hästi väljendada. Kohe anti võimalus ka tudengitel kaasa lüüa, erinevaid innovaatilisi ideid pakkudes. Selgitati, et innovatsioon ei ole vaid uute asjade välja mõtlemine, vaid samuti ka juba loodud asjade täiustamine. Rõhutati, et eksimine on inimlik ning tuleb üha uuesti proovida ja ennast parandada. Juttu tuli patentidest ning kuidas need segavad tegelikult tehnoloogia arengut. Rahalistel eesmärkidel ei lasta enda tehtud töid kopeerida. Kui kõik saaksid aga vabalt kasutada erinevaid meetode,disaine jne oleks areng palju kiirem.

19.septembril oli meie külaliseks Tarmo Randel, kes rääkis küberkuritegudest. See oli põnev, kuna küberkaitsest ei teadnud ma varem tuhkagi. Loengu muutsid huvitavad erinevad näited elust ning kui lihtne on inimesi petta ja siis näiteks nende raha röövida. Sain parema ülevaate, kuidas viirused meie arvutitesse jõuavad ning kuidas end paremini nende eest kaitsta. Randel rääkis küberkuritegevuse mustast turust, millest ma polnud varem kuulnudki. Turul tegeletakse varastatud informatsiooni müümisega rahalisel eesmärgil.

Viiendas loengus esines IT kolledži vilistlane Andres Käver, kes lõpetas kooli cum laudega. Algus oli veidi hirmutav, kuna matemaatikas alla 90% saajatel ei pidanud tema arvates arendusse üldse asja olema. Ennast kiitmast Käver muidu ka ei väsinud, aga see näitab vaid, et inimene on enesekindel ning rahul oma tegemistega. Ta rääkis, et ei ole tähtis teada ainult oma eriala, vaid vajalikud on teadmised ka muudest aspektidest nagu näiteks majandus ning suhtlemine. Ta rõhutas, et kiiremas korras oleks tähtis vabaneda tudengisündroomist, mis on minu jaoks üsna raske olnud, kuna tudengisündroom sai alguse juba gümnaaisumis. Loeng andis ülevaate arendaja igapäevaelust ning ka palganumbritest

Kuues loeng, kus rääkisid Skype monitoorijad, jäi veidi alla teistele loengutele. Põhjuseks ilmselt erialased terminid, millest mul polnud aimugi ning esinejad olid veidi tagasihoidlikud. Samuti tundus, et oleks võinud materjali veidi rohkem ette valmistada, kuna väga raske oli aru saada skeemide seletustest. Loeng osutus ka teistest lühemaks, kuna üsna vara sooviti, et rahvas küsiks küsimusi, küsimused aga puudusid ning loeng lõppes. Sellest oli natuke kahju, kuna sai ikkagi vara üles ärgatud ning kohale mindud, ootuses, et tuleb põnev loeng Skype kohta.

Kuidas saada superstaariks?. Sellist teemat kandis 10. oktoobril toimunud loeng. Superstaariks muidugi ikka IT pärusmaal. Esinesid Ats Albre ja Helen Piirsalu tarkvara ettevõttest nimega Nortal. Sain parema ülevaate, kuidas tarkvara arendus käib. Et saada staariks peavad prioriteedid olema paigas. On vaja järjepidevalt õppida ning end täiendada. Alati haarata kinni uutest võimalustest ning saada kogemusi. Asja tuleb teha huviga, kui puudub huvi, puudub ka motivatsioon ning nii ei jõua kuskile.

Viimases loengusse, kus esines Merle Liisu Lindma, kahjuks ma kohale ei jõudnud. Ta oli väga rõõmsameelne ning enutsiastlik. Räägiti, kuidas negatiivsed mõtted pöörata hoopis positiivseteks. Loeng oli meeldiv, kuna erines eelnevatest loengutes. Seda just sellepärast, et polnud seotud otseselt erialaga. Ta õpetas, et peaksime lähtuma just sellest, mis on meile kõige kasulikum, mitte elama teiste järgi. Merle Liisu jagas näpunäiteid, kuidas peaksime käituma töövestlusel ning kuidas valmistuda.

Jäin ainega rahule, kuna sain parema ülevaate, mida IT endast üldse kujutab ning kuidas asjad toimivad. Suureks plussiks oli just see, et esinesid reaalselt IT erialal töötavad inimesed, kes andsid ülevaate valdkonnast, kus nad töötavad ning mida peaks meeles pidama. Mõni loeng osutus küll teistest põnevamaks, aga siiski oli igast etteastest võimalik endale midagi kasulikku kõrva taha panna. Raske oli ennast sundida neljapäeviti vaid üheks loenguks kohale tulema, aga usun, et asi oli seda väärt.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kui õppur kukkus eksami läbi, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.[1]

Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?

Korduseksami tähtaja määramiseks tuleks ühendust võtta vastava aine õppejõuga. [1]

Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?

Järeleksamile on võimalik registreerida ÕIS keskkonnas[3], tuleks tähele panna, et soorituse ning registreerimise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[2]

Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal oleval õppuril on võimalik sooritaga 2 korduseksamit tasuta.[3]Korduv deklareeirimine on aga tasuline[5]

Tasulisel (OF) õppekohal on järeleksamid tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [4]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus?

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng,[6]

1)kes on sisse astunud 2013/14 õa. või hiljem.

2)kelle perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 280 euro.

3)kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.

Toetuse suurus sõltub üliõpilase keskminest sissetulekust pereliikme kohta. [6]

Mida peab toetuse saamiseks tegema?

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/ (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).[6]

Toetust on võimalik taotleda AINULT semesti esimesel kuul.[6]

Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Minimaalne ainepunktide arv on 30 EAP kumulatiivselt semestrite lõikes.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris.

Ühe EAP maksumuseks on määratud 50€.

Kokku on vaja saada vähemalt 54 EAP, 26+27 = 53 EAP, puudu jääb 1 EAP.

Aasta lõpuks tuleb õppekulud osaliselt hüvitada 1 EAP ulatuses ehk siis esitatav arve on 50€.

Viited

[1] [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/], punkt 5.3.6

[2] [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/], punkt 5.2.8

[3] [ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/], küsimus 9

[4] [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/], punkt 5.2.7

[5] [ http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/], punkt 5.2.13

[6] [ http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/],