User:Sklein

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sander Klein

Esitamise kuupäev : 22. oktoober 2014

Essee

Septembri- ning oktoobrikuul toimusid meil, esmakursuslastel, loengud nimega õpingukorraldus ning erialatutvustus, mida viis läbi Margus Ernits. Seitsme nädalaga õppisime palju huvitavat IT valdkonnast ning millega me tulevikus kokku võime puutuda. Räägiti ka näiteks roobotikast ning häkkimisest, millega mina aga väga siduda ei osanud. Ehk tuleneb see sellest, et mul napib nuppu keerukamatest teemadest midagi mõista. Erinevatele teadmistele panustasid tublisti juurde viis külalist, kes rääkisid meile oma teekonnast IT-ni ning nende praegusest panusest infotehnoloogia valdkonda. Need viis esinejat olid Janika Liiv, Carolyn Fischer, Kristjan Karmo, Andres Septer ning Elar Lang. Selle seitsme nädalaga sain parema arusaama, millega tegelema hakkan. Loengutest olen omandanud mitmeid arvamusi ning seisukohti, mida sooviksin ka nüüd jagada.

Esimene väliskülaline oli meil Janika Liiv, kes on lõpetanud IT Kolledzi. Ta seletas meile, et naisprogrammeerijaid ja õrnema soo esindajaid IT valdkonnas üldiselt vaadatakse kõõrdi. Ise pole ma selliseid juhtumeid pealt näinud, kuid näiteks meedias kujutatakse arvuti taga naisi üldiselt kui ebakompetentsetena ning arusaamatutena. See on minu arust vale, sest naised võivad olla näiteks samad head programmeerijad kui mehed. Kuna Janika arvatest on naiste osakaal IT-s kuskil 10-20%, siis on ta juhendajana hakanud töötama töötoas nimega Ruby on Rails Workshop for Girls, mis õpetabki naistele IT ning programmeerimise aluseid. Isiklikult usun, et selline üritus tuleb ainult kasuks, sest tüdrukute seast võib leida tõelisi andekaid tulevasi arvutigeeniuseid. Mulle jäi hästi meelde, kuidas Janika rõhutas et programmeerimine on pigem nagu loovkirjutamine. Pole oluline kui hästi keegi programmeerida oskab, vaid et osatakse leida uusi ning innovaatilisi lahendusi erinevatele takistustele. Janika Liiv oli üldiselt sõbralik ning oli tunda, kuidas ta soovis meid, eriti tüdrukuid, motiveerida.

Teisena astus auditooriumi ees ülesse Carolyn Fischer, kes on samuti lõpetanud IT Kolledzi, kuid seda administeerimise erialal. Ta on töötanud piirivalveametis ning Tieto Estonia AS-is, viimasel nii administaatorina kui ka projetkijuhina. Hetkel töötab ta Skypeis. Mulle meenub, kuidas Carolyn väitis, et kui ta hakkas teise kursuse alguses piirivalveametis tööle, siis ta väga ei osanud seal midagi teha. Järelduseks tegi ta, et tööga ei tohi tormata – inimene peab ringi vaatama ning abi küsima. Sellise lause võtsin endale kuulda. Lisaks peab eriala vastu huvi olema ja administaatorid peavad tänapäeval oskama ka programmeerida, sest tulevik on automatiseeritud. Mõistsin pärast seda, et pean ise ka programmeerimise vastu huvi tundma kui soovin administreerimises läbi lüüa. Carolyn Fischer tegi oma sõnavõtule ilusa kokkuvõtva lause - Unistustest ei tasu loobuda, sihikindlus viib sihile!

Kristjan Karmo esitlust ma väga ei mõistnus, võib-olla polnud see teema lihtsalt mulle väga huvipakkuv. Ta seletas väga pikalt ning minu jaoks keeruliselt testijatest. Ise ma pole väga testimisest kursis ning mõtlesin, et selline amet on ju lihtne. Kuid just siis kui enda mõtetes nii arvasin, väitis tema vastupidist – testijatel pole sugugi lihtne elu. Neil on väga suur vastutus. Kui testijad programmis viga ei märka, või märkavad seda liiga hilja, siis võib see valusalt ettevõttele kätte maksta. On olemas kahte tüüpi testijaid - need, kes kuuluvad valgesse kaste ning need, kes musta. Mustas kastis on need isikud, kes ei jaga programmi sisust väga midagi aga valges kastis istuvad inimesed tunnevad huvi koodi sisu järgi ning tahavad probleemi välja juurida. Usun, et sellist kastisüsteemi saab kõikjal kasutada, mitte ainult IT-s.

Andres Septeri ettekanne oli mulle väga meeldejääv, just tema esitlusviisi pärast. Ta võttis sõna vabalt ning viskas ka paar-kolm nalja siia sinna. Septer jutustas, mis on suur- ja väikeettevõtete plussid ning miinused. Erinevaid väiteid kuuldes sobiks mulle paremini suurettevõttes töötamine, sest olen loomult väga laisk – suuremates firmades ei pidanud ülemused väga huvituma, mida töötajad teevad, peaasi, et oma kohustused täidaksid. Lisaks makstakse seal töötajatele hästi ning pankrotistumisvõimalusi väga ei eksisteeri. Andres oli kõikide esinejate hulgast kõige silmapaistvam ning unikaalsem – ta ütleb seda, mida mõtleb. Mul tasub selle järgi õppust võtta, sest otsekohesuse ning tutvustega pidi väga lihtsalt kuskile tööle saama.

Elar Lang oli viimane inimene, kes pakkus meile au oma külastuse ning esitusega. Tema sõnavõtt piirdus õppimise ning veebirakenduste turvalisusega. Ta sarnaneb teiste esitlejatega sellega, et ta usub sihikindlalt, et õppimine ning teadmiste omandamine üldiselt on hädavajalik kogemus, eriti IT õpilastele. Ta väitis, et kool on kui töö – käid kohal ning teed oma ülesanded tähtajaks ära, kuid palka makstakse teadmistega, mitte rahaga. Selline seisukoht on minu meelest väga õige – see on siililegi selge. Ta rääkis meile veel veebirakenduste turvalisusest, mida peaksime teada võtma ning mõistma. Alati tuleb välja uurida, kuidas veebirakendusi mõjutada saadakse ning seda looja enda vastu kasutada võidakse.

Lühidalt saab väita, et selle aine loengud olid tegelt hädavajalikud mõistmaks meie kooli ning suures pildis ka IT-d. Külalised olid väga lahked ning silmiavavad, nendelt sain kõige rohkem uusi teadmisi sellest, mis mind ees võib oodata. Kokkuvõtvalt võtan arvesse, et IT valdkonnas hakkamasaamiseks tuleb luua erinevaid sidemeid, tundma eriala vastu huvi, võtma vastu uusi katsumusi ning olema piisavalt julge, et ennast tõestada. Infotehnoloogia areneb pidevalt, tulevikus muutub kõik kas keerukamaks või lihtsamaks. Seda arvestades peab tõeline „itimees“ olema valmis omandama terve elu uusi teadmisi.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.)..IT Kolledž võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud tasemeõpet ja täiendusõpet ning töökogemuse, igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud õppimist õppekava täitmise osana, välja arvatud järgmiste õppeainete puhul:

Matemaatika tasanduskursus (I018);

Inglise keele grammatika (I012);

Ettevõttepraktika II ( I410; I416; I415; I417)

Ettevõttepraktika (I418; I419; I420);

Diplomitöö (I501)

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

X on 22 ning Y on 26. Kokku liites annab see õppeaasta jooksul 48 EAPd. Semestris tuleb saada 27 EAPd ning aasta lõpuks 54. Iga puudujääva EAP eest tuleb tasuda 50 eurot.

Minu olukorra puhul peab maksma kinni 6 EAPd, mis on (oh-sa-vana!) 300 eurot.