User:Smaalinn

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Arvestustöö aines "Õpingukorraldus ja erialatutvustus"

Autor: Sten-Erik Maalinn

Rühm: 12

Esitamise kuupäev: 21.10.2015

Essee

Pärast kahteteist tundi ehk 720 minutit loenguid õpingukorralduse ja erialatutvuse kohta olen ma saanud tohutul hulgal teada, kuidas käib õppimine IT Kolledžis ja töötamine erinevatel IT tegevusaladel. Kuigi informatsiooni ja teiste inimeste kogemustest olen nüüd kuulnud väga palju, siis täpselt ma veel öelda ikkagi ei oska, millisele ametile ma kindlasti sooviks peale kooli tööle asuda. Siiski olen ma saanud juurde suurel hulgal teadmisi töötamisest, õppimisest ja üleüldse erinevatest IT valdkondadest. Peab küll nentima, et iga hommiku kell 8.15 loengutesse kiirustamine ja iga loengu väga hoolikas kuulamine polnud just kõige lihtsam, kuid kindlasti oli see seda väärt.

Kõige esimene loeng oli IT Kolledžis õppimisest, vastu pidamisest ja antud aine korralduslikust poolest. Peamine, mis sellest loengust meelde jäi oli see, et tuleb õppida. Peab nägema roppu vaeva selleks, et saavutada võimalikult head tulemused, mitte lihtsalt miinimumi püüdma minema. Samuti ei tohi asjadega üle pingutada. Tuleb võtta kohustuseks piisavalt, et ei oleks liiga laisk ja samas ka nii palju, mis motiveerib vaeva nägema. Ära tuleb teha kõik vajalik õigeks tähtajaks võimalikult hästi ning kooliga probleeme ei tohiks tekkida.

IT valdkonnas juhtimisest pajatas Tiina Seeman, kellel on töökogemus nii suuremates kui ka väiksemates firmades. Kuigi ise ma juhtija tüüpi ei ole ja pole ka plaanis antud momendil projektijuhtijaks hakata, kuid mine sa tea, kõik on võimalik, siis polnud see loeng just mulle. Siiski andis ta hea ülevaate IT valdkonnas juhtimisest. Tuleb seada valmis reaalsed ja saavutatavad eesmärgid ning meeskonnana see sihile jõuda. Peab analüüsima, mida on vaja ja kuidas see olemasolevate ressurssidega ära teha.

Nädal hiljem esines Elar Lang, kes andis enda vaatenurga IT Kolledžis ja üldse koolis õppimisest. Tegu oli väga hea loenguga, kus anti hea ülevaade, miks ja kuidas õppida. Esineja ise oli käinud mitmetes erinevates tehnoloogiaga seotud koolides ning ka töökohad olid muljet avaldavad. Kogu loengu moraal oli väga tabav ning meelde jäi üks tema hea tsitaat: „Kool ei ole kohustus, kool on võimalus õppida olema edukas.” Ka tema rõhutas seda, et tuleb kinni pidada tähtaegadest, teha ära kodused ülesanded ning aega tuleb planeerida targalt. Töösse ja inimestesse tuleb suhtuda lugupidamisega ning siis saavutatakse ka edu.

Kuna ise õpin administreerimis õppekava järgi, siis kõige suuremat huvi pakkus Taavi Tuiski loeng, kus räägiti administreerimise tööst ning elust. Loeng andis väga hea ülevaate administreerimisest ning millistele asjadele tuleks eriti rõhku panna õppimisel. Samuti sai hea kujutluse administreerimise tööst ning milliseid iseloomujooni peab treenima, et antud tööl edukalt hakkama saada. Administreerimise koha peal töötav inimene peab olema stressi taluv, leidlik ning uuenduslik. Kuna tarkvara ja riistvara pidevalt muutub, siis tuleb ajaga kaasas käia ning enda teadmisi pidevalt uuendada.

Testimisest rääkis meile Kert Suvi, kes rääkis miks on vaja üldse testida ning mille tõttu antud momendil testitakse IT-s liiga vähe. Anti väga põhjalik ülevaade testija tööst ning tänapäeva probleemidest seoses testimisega. Kuigi ilma testijata ei pruugi midagi juhtuda, siis tuleks olla ettevaatlik, sest võib juhtuda ka kõige hullem. Kert oli ka ainuke, kes üldse kõikidest esinejatest rääkis väga vabalt antud töökohtade palkadest. Põhjendati ka antud ameti probleeme ning miks huvi sellele ametile pole just kõige suurem. Huvi testimise ameti vastu suurenes, kuid tööle asumisel esimene variant ei oleks.

Esimese oktoobri hommikul toimus loeng IT-s ellu jäämise kohta. Esinejaks oli Targo Tennisberg, kes rääkis IT valdkonnas töötamisest ning kuidas seal vastu pidada. Kõige tähtsam IT valdkonnas töötades on olla hea tiimikaaslane, taiplik ning tuleb ära teha ettenähtud asjad. Projekti läbiviimine on kõigi meeskonnas olevate inimeste ülesanne, seega peavad kõik vaeva nägema vajalikku saavutamiseks. Samuti peaksid tiimikaaslased väga hästi läbi saama ehk olema sõbrad. Eelkõige on see juhi teha, et kõik saaksid omavahel hästi läbi ning ülesanded oleksid võrdselt jagatud. Seega mida suurem projekt, seda raskem on vajalikku saavutamine, sest igaühega peab arvestama.

Järgmisel loengul oli esinejaks Tanel Unt, kes andis ülevaate IT majanduslikumast poolest ehk kuidas juhtida IT-ga seonduvat äri ning kuidas püsti panna ettevõtet. Enda ettevõtet alustades peab arvestama mitmete asjaoludega. Kas tõesti on soov pikaajaliselt ühele tootele keskenduda? Kuidas vähese rahaga teha parimat? Millised on oskused? Ettevõtlusega alustajatel on vaja teatud spetsiifilist mõtlemist, et eesmärke saavutada. See nõuab suurt analüüsimist, välja töötamist ning arendamist. Iga käigu peab läbi mõtlema ning kas just see toode on see mida inimesed vajavad. Kuna ise ettevõtja tööst ei unista, siis teema jäi pisut kaugeks, kuid huvi pakkuv oli teema kindlasti.

Viimaseks loenguks oli Oleg Bogdanovi ja Oliver Kadaku teema andmekaevandamine ja analüüs. Kindlasti olid esinejad väga huvitavad ja tahtmine teemat kuulata suurenes järjest ning tegid puhtalt statistikale keskendunud teema väga intrigeerivaks. Mõlemal härral oli väga huvitav töökogemus ning oskused ja ka kogu loeng oli väga äge. Toodi suurepäraselt välja, kuidas igas valdkonnas kasutatakse andmete läbitöötlemist ning analüüsimist. Kuidas kasutatakse meie andmeid toodete välja töötamiseks ning teenuste parandamiseks. Antud esinejad tekitasid suure huvi antud teema kohta ja kuulaks võimalusel veel.

Kõik viibitud loengud olid harivad ning mõtlemapanevad. Kuigi iga esineja teema oli väga erinev, siis iga esineja jutus jäi kõlama mõningaid sarnasusi. Kõik leidsid, et kool ei ole koht, mis teeb spetsialistiks, vaid selleks tuleb õppida ka kooli kõrvalt juurde. Õppida juurde saab alati ja tehnikaalal, mis areneb kiirelt, tuleb kõige uuenduslikuga harjuda. Samuti tuleb projektide ja ka koolis õppimiseks eelkõige näha suurt vaeva ning kinni pidada tähtaegadest. Peab olema hea meeskonnakaaslane selleks, et kogu töö läheks hästi ning meeldivalt. Seega tuleb õppida koolis, kodus, tööl ning üldse terve elu.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimused B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastused

Õigus arvestuse kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.13.

Registreerumine kordussooritusele toimub läbi ÕIS-i. Akadeemilisel puhkusel olevad üliõpilased peavad esitama avalduse õppeosakonda. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.2. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.14.

Kordussooritus riigi finantseeritaval õppekohal on tasuta. Kordusarvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.Teenuste tasumäärad punkt 5.

Küsimused 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

Vastused

EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1.

Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. Kui valikainete minimaalne vajalik EAP maht on täidetud, siis deklareeritud valikaineid sooritama ei pea. Õppekorralduse eeskiri punkt 1.3.6. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve. Vastus 2.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Lahendus

Algandmed: X=20 EAP ja Y=20 EAP

Ühes semestris vajalik EAP summa: 27 EAP, vajalik EAP summa õppeaasta lõpuks: 2*27=54 EAP.

X+Y=20+20=40 EAP, 54-40=14 EAP, õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.Finantsinfo 14EAP * 50€ = 700€

Tasuda tuleb kokku 700€.