User:Smagi

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sander Mägi

Rühm: 11

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

Essee

Aine õpingukorraldus ja eiralatutvustuse põhieesmärgiks on teha üliõpilastele selgeks see, kuidas toimub õppetöö Eesti Infotehnoloogia Kolledižis. Peale selle käisid loengutes EIK vilistlased ning rääkisid, õpilastele, kuidas nemad koolis hakkama said ning kuidas nendel õnnestus saada nii kaugele oma eriala kaudu nagu on. Kõik loengutes käijad ei jätnud märkimata seda, et kui kooli tulles ei oska programmeerida, siis pole midagi hullu. Kokku toimus kaheksa loengut, millest ma kirjutan räägitut ning seda, kas ja kuidas oli mulle nendest abi.

Esimene loeng toimus 27. august 2014 [1] ning seal loengus esinesid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Pealkirjaks loengul oli Õppekorraldus ja sisekord. See loeng oli sissejuhatus kogu õppeaastale ning räägiti EIK sisekorrast ning õppetööst. Tänu selle loengule sain targemaks kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis asjad käivad kaasaarvatud erinevad huviringid ja tegevused. Kuna räägiti kõrgharidussüsteemist ja ma olen juba varem käinud ülikoolis, siis oli see loeng natukene igav minu jaoks, kuigi väga meeldis mulle see, kui räägiti erinevatest huviringidest, mis näitab seda, et IT Kolledžis on väga palju peale õppimise teha.

Teine loeng toimus 4. september 2014 [2] ning seal loengus esines ainult Margus Ernits, ta rääkis teemal „Õppimine ja motivatsioon“. See loeng oli hea, sest seal räägiti seda, kuidas ennast õppima panna ning kuidas koolis edukalt toime tulla ehk siis parem teha asju õigeks ajaks ära kui jätta viimasele hetkele. Mis veel meelde jäi oli see, et kui loengus ei ole vaja arvutit kasutada, siis ära võta seda kaasa – see ei tule sulle kasuks, pigem kuula lihtsalt loengut, kui see ei ole sulle huvitav siis midagi ikka jääb meelde. See loeng oli märksa huvitavam kui esimene minu jaoks, kuigi polnud juttu, mida ma varem juba kuulnud ei olnud.

Kolmas loeng toimus 11. september 2014 [3] seal loengus esines samamoodi Margus Ernits, kes rääkis teemal „Robootika ja häkkimine“. Selles loengus ma sain teada Robootikaklubi kohta ning saavutustest, millega IT Kolledž on hakkama saanud. Väga lahe robootikaklubi kohta on see, et seal võid sa kärsatada läbi erinevaid kaitsmeid ning keegi ei saa sinu peale kurjaks, sest sedasi ongi õppimine palju efektiivsem. Kahjuks pole mul endal aega käia robootika klubis. Ma sain teada seal loengus ka selle kohta, et häkkimine ei võrdu kuhugi andmetesse sisse murdmine mida ma eelnevalt arvasin, vaid see tähendab seda, et sa oled pühendunud millelegi ja kräkkimine on see, mis on umbes kuhugi andmetesse sissemurdmine. See loeng meeldis mulle väga ning ma kuulasin väga suure huviga, ühesõnaga nendest kolmest esimesest loengust oli see kõige lahedam.

Neljas loeng toimus 18. september 2014 [4], kus rääkis Janika Liiv. Tema rääkis teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Ta rääkis meile sellest, kuidas alguses ta oli IT valdkonnas suhteliselt võhik ning ei osanud eriti, mis pani mind võrdlema teda enda olukorraga. Kuid nagu näha on ta väga edukas nüüd ning tegeleb firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis ei ole küll eriti populaarne, kuid arvatavasti sellel on tulevikku. Janika ise oli suhteliselt introvert ning ta oli esitlust tehes alguses natukene kartev, kuid mida edasi, seda paremini ta sai hakkama ning lõpuks tegi isegi mängu, kus aktiivsemad said endale t-särgi. Kuna selleks ajaks ma eriti ei olnud programmeerimisega eriti kokku puutunud, siis oli see loeng minu jaoks suhteliselt raskelt jälgitav, kuid sain hakkama.

Viies loeng toimus 25. september 2014 [5], selles loengus esines Carolyn Fischer, tema teemaks oli „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“. Carolin töötab Skype’s kuid enne seda töötas ta mitmel erineval töökohal. Tal oli juba keskkoolis teada, et läheb IT-ga tegelema. Ta ei saanud kohe esimese vooruga tasuta kohale IT Kolledžisse kuid, teise vooruga juba sai ning ta läks õppima Süsteemide administraatoriks. Mis mulle selle loengu juures meeldis oligi see, et ka ta oli lõpetanud kooli süsteemide administreerimise erialal, ehk siis see eriala, mida ma tulin õppima. Ta rääkis veel seda, kuidas ta käis kooli kõrvalt tööl ning seadis kooli prioriteediks. Ta oli enne teist kursust degusteerija, ehk siis käis tööl üldse mitte informaatikaga seotud alal. Miks mulle Carolini loeng meeldis oli sellepärast, et ka mina käin tööl ning sain sealt teada, kuidas käituda kui töötad ning et kui asi ikka väga hulluks kätte ära läheb, siis tuleb ikka töölt ära tulla.

Kuues loeng toimus 2. oktoober 2014 [6], Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes rääkis üliõpilastele teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan rääkis testija tähtsusest ning sellest, kuidas igat asja tuleb testida, sest muidu võib see tekitada väga suure kahju firmale. Testija on vahendaja, kes peab suhtlema analüütikuga, projektijuhiga, arendajaga, arhitektiga, adminiga ning äripoolega – väga tähtis osapool. Kuna ma eriti ei ole testijaga kursis, siis sain sealt loengust huvitavaid fakte teada, näiteks seda, et kui ei oleks testijaid, siis ei leitaks vigu, aga vead võivad mõnikord maksta väga palju rahaliselt. Selles loengus, kahjuks ei pööranud ma eriti palju tähelepanu, sest testija amet kui selline jättis mind suht koht külmaks.

Seitsmendas loengus esines Andres Septer, see toimus 9. oktoobril 2014 [7] ning tema rääkis Eesti Infotehnoloogia Kollediži tudengitele teemal „IT tööturust“. Selles loengus rääkis Andres sellest, kuidas makstakse IT alal palka ning milliseid töötajaid tööandjad pigem otsivad. Mulle meeldis selle loengu juures väga see, et ta suhtles kogu auditooriumiga ning küsis küsimusi ja kõik said oma arvamust avaldada ja nende avaldatud arvamuste peale ta vastas. Sain targemaks ka selle kohta, et suurettevõtetes tavaliselt ei pea eriti palju vaeva nägema töö suhtes vaid raha lihtsalt tiksub kätte. See loeng oli huvitav ning see aitas mul aru saada, kuidas asi IT valdkonnas tegelikult käib, et kuidas tööandjad võtavad tööle inimesi – tööd ei tasu otsida palga järgi, vaid tuleb valida selline töö, kus sulle meeldib töötada.

Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril 2014 [8] ning rääkimas käis Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ Selles loengus rääkis Elar meile, kuidas kooli tuleb võtta kui tööd ning „deadline’st“ tuleb kinni pidada. Veel rääkis kuidas tuleb aru saada, et kas sa käid koolis ainult tunnistuse pärast või sellepärast, et sulle meeldib su töö. Ta rääkis ka turvalisusest internetis ning seda, et kõik mida sa internetti üles laed – pildid, kirjatöö jms on kättesaadav igaühe jaoks, ehk siis parem vaadata, mida üles laed. Ta rääkis paroolidest ning andis nõu, millist parooli kindlasti mitte panna endale – näiteks 75% lahti kräkitud koodidest on näiteks isiku nimi ning mingi number. Näitas ka meile saiti, kus saab vaadata, kui kiirelt sinu parool lahti kräkitaks. See loeng oli mulle kõige meelepärasem, sest ikkagi selline teema nagu turvalisus ja privaatsus internetis on väga tähtis. Nüüd tean, kuidas teha endale selline parool mida ei ole nii lihtne lahti kräkkida.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik need loengud tulid mulle kindlasti kasuks ning see, mida ma erinevatelt inimestelt kuulsin laiendas kohe kindlasti minu silmaringi ning kõik vestlejad, kes meie koolis käisid, andsid endapoolselt nõu, kuidas hakkama saada tulevikus ning mida teha, et jõuda kaugele.Väga lahe oli ka see, et kõik vilistlased andsid mõista, et pole hullu, kui sa ei ole IT spetsialist, kuid siin koolis on seda võimalik õppida.


Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

1.Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?

Kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [9].

2.Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitavad avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. [10]


3.Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele on tasulised[11] . Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Aine korduv deklareerimine tasuline[12]. Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5 põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.

Küsimus number 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?

1. Kordussooritused tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [13]

2. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb teha enne punase joone päeva. [14]

3. Iga õpilane peab igaks semestriks individuaalse õppekava kinnitama ÕISis [15]

4. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [16]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Kui tudeng sai eksamil positiivse hinde, kuid ei jäänud oma tulemusega rahule ja soovib seda parandada, siis avaneb tal selleks võimalus ühel korduseksamil kahe semestri jooksul. Hinne mis saadakse korduseksamil läheb kirja, isegi siis kui korduseksami hinne on halvem kui esialgne. Kui korduseksami puhul ei tule tulemust, siis jääb alles esialgne eksamil saadud hinne. [17]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 27 EAP-d Y = 22 EAP-d

54 -(27+22) = 5 Puudu jääb 5 EAP-d Ja tasuda jääb siis [5(EAP-d) * 50(€) = 250 (€)] 250 Eurot. [18]

Viited