User:Smatikai

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sten Matikainen
Esitamise kuupäev: 23.10.2014

Essee

Õppekorraldus ja erialatutvustus. Need sõnad tervitasid kõiki esmakursuslasi meie tunniplaanidest. Olin varem kuulnud, et mõned koolid teevad Augusti viimasel nädalal tutvumisnädala uutele üliõpilastele, kuid ei uskunud et meil on kooli ja eriala tutvustamiseks loodud lausa pool semestrit kestev aine. „Miks ka mitte!?“, mõtlesin ma ja käisin vist esimesed 4 loengut kohal. Siis ilmnes, et kui sul on tunniplaanis päev, mil ainus loeng leiab aset kell 8:15 ja sa ei ela ühiselamus kohe kooli kõrval siis üsna ahvatlev on jätta kohale ilmumata. Õnneks on meil just selliste juhtude jaoks olemas pea kõikide loengute salvestused. Meeldiv.

Esimeses loengus hakati kohe pihta Eesti kõrgharidusmaastiku ja EIK tutvustamisega. Räägiti üle igasugused numbrid ja üleüldse tehti selgeks, millesse me ennast seganud oleme. Ka stipendiumitest sai räägitud. Sealt tuli esimene suurem pettumus – ainult süsteemiadministraatorid on need, kes erialastipendiumi ei saa. See selleks.

Muidugi kästi kõigil lugeda läbi õppekorralduse eeskiri, tulla robootikaklubisse ja juba varakult matta maha igasugused mõtted plagiaadist. Sellega seoses tekkis küsimus, kas plagiaat on EIK-s varasemalt väga levinud probleem, sest ka teises loengus materdas Margus seda hoolega ja manitses õpilasi mitmeid kordi. Veel tutvustati ÕIS-i, (väga tore süsteem muide, ainult üks korralik uus väljanägemine kuluks sellele ära.) räägiti punasest joonest jne. Veel seoses ÕISi ja kooli arvutisüsteemidega peab mainima, et mulle väga meeldis see, kui sujuvalt oli tehtud kõik kasutajanimede ja paroolide rakendumine. (Vähemalt uuele kasutajale paistis nii.) Kõik lihtsalt töötas, esimesest päevast peale. See jättis väga hea mulje.

Teises ja kolmandas loengus rääkis jällegi Margus, loopis meie pihta väga palju ja väga häid soovitusi ja positiivset energiat, mis mõneks ajaks motivatsiooni lakke viis. Põhiliselt aga jäi lõppude lõpuks ikka meelde ainult paar märksõna. Nendeks on „Robootika“ ja „Linux“. Seda ei ütle ma üldse mitte pahaga. Vähemalt aasta pärast pean paratamatult ise ka linuxiga sõbrasuhteid arendama hakkama.

Neljandast loengust alates hakkasid meil külas käima endised ITK õpilased, kes kogu selle kooli omal käel läbi teinud ja nüüd erinevates firmades tööl on. Oli väga hea, et nad kõik olid erinevatesse IT valdkondadesse jaotunud. Loengus number 4 oli loengupidajaks Janika Liiv. Tema keskendus oma loengus naiste rollile IT-s ja leian, et see pakkus ka rohkem inspiratsiooni pigem naissoo esindajatele. Veel tutvustas ta programmeerimiskeelt Ruby. Mulle jäi kõige paremini meelde kui ta võrdles programmeerimist loovkirjutamisega ja see, kui ta rääkis mida tööandjad tegelikult töötajatest otsivad. Sellest viimasest on ka hiljem räägitud ning ma leian, et IT tööturul on ülimalt hea, kui võetakse tööle inimesi, kes tunnistavad, et neil tegelikult igasugune kogemus puudub aga et tahaks õppida. See annab ülihea võimaluse ennast täiendada ja saada uusi kogemusi.

Edasi tuli meile viiendasse loengusse Carolyn Fischeri nimeline vaikse hääle ja aeglasema jutuga naine. Tema oli õppinud süsteemiadministraatoriks ja töötab nüüd sellel samal alal Skype-is. Mulle kui süsteemiadministreerimist õppivale tudengile oli hea kuulda, et sellel alal ka veel tööd leidub. Tema tõi jällegi välja selle, mida ka teised tudengid varasemalt olid toonud põhjuseks, miks nad just EIK-i valisid – praktika. Mujal ei pidavat seda (piisavalt) saama. Lisaks mainis ta töötamist õppimise kõrvalt ja laitis seda maha. Mina ei oska selle koha pealt seisukohta võtta. Kuskohast üks tudeng siis elamisraha peaks võtma siin kallis Tallinnas?

Kuuendas loengus käsitles Kristjan Karmo tarkvara testimist. See loeng jättis mind suhteliselt külmaks, sest vähemalt praegusel hetkel ei ole ma huvitatud testijaks hakkamisest, kuid samas sain teada, mida testijad tegelikult teevad. Saadud teave vastas ootustele.

Seitmendas loengus andis Andres Septer jällegi motivatsioonilaengu, selgitades kuidas ka need „igavad“ asjad mis koolis õpetatakse kasuks tulevad. Edasi läks asi vähe negatiivsemaks. Andres rääkis palju IT sektori negatiivsetest asjadest. Sellest kuidas suurfirmades ja riigiasutustes on jube palju molutamist, väikefirmades pead teadma serverite haldamise kõrvalt ka seda kuidas kohvimasinat parandada jne. Mina arvan, et tema jutu põhiline mõte oli selles, et ei tasu jääda kuhugi firmasse idlema – tegema mingit monotoonset tööd mis tapab su loovuse ja mis seisneb näiteks kolm korda päevas serverite restartimises. Üks tema parimaid soovitusi oli, et me prooviksime ära, kuidas on mõnes Startupis töötada. Seal on kõik töötajad tavaliselt noored ja hakkamist täis ja kui hästi läheb, võib korda saata suuri tegusid. Samuti jäi meelde tema hinnaküsimise soovitus: „Hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi.“ Kõigist loengutest oli see kõige nauditavam. Oli tunda, et sel mehel on rohkelt kogemusi.

Viimasena tuli esinema Elar Lang. Ka tema rääkis väga hästi, kuid väga paljudest erinevatest asjadest. Infot tuli nii palju, et ei suutnud kõigele keskenduda. Tema andis kõigist kõige rohkem erinevaid soovitusi. Koolile tagasiside andmisest oma identiteedi kaitsmisele internetis, oma halbadest harjumustest (nagu facebooki tihe külastamine) vabanemiseni. Väga kiitis ta ka meie matemaatika õppejõudu Kristiinat. Olen ka ise juba jõudnud samale arvamusele, et Kristiina on väga hea õppejõud. Matemaatilise analüüsi aine puhul on see veel eriti tähtis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et aine Õppekorraldus ja Erialatutvustus ei ole mitte mööda külge maha jooksnud. See on pakkunud mitmeid innustavaid hetki ja häid soovitusi tulevikuks. Kõige rohkem vast tuli ikkagi välja mõte, et kõige tähtsamad siiski ei ole juba olemasolevad kogemused ja oskused, vaid õpihimu ja teotahe. Mina olen neid kahte sealt vähemalt ammutanud ja eks näeb, kui kauaks neid jätkub.

Õpingukorralduse küsimused

[1]

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:

• Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.
• Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.
• Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.