User:Sohlo

From EIK wiki



Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Silver Ohlo

Rühm: 13

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

Essee

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse õppeaines pidasid loenguid mitmete esindajatega erinevastest IT valdkondadest. Esialgne suhtumine oli selles aines[1] skeptiline. Sel lihtsal põhjusel, et alatasa olid gümnaasiumi külalisloengud vägagi "kuivad" ning ebahuvitavad. Kuid erialatutvustuse loengutes on asjalood teised ja see on väga vajalik esmakursuslastele, kuna see tutvustab nende valitud eriala maailma ning maalib mingisuguse ettekujutuse nende võimalikust tulevikust.

Erialatutvustuse esimene loeng[2] oli üheks esimeseks mulle IT Kolledžis. Loengus sõna võtsid Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov.[3] Põhiliselt oli tegemist sissejuhatava loenguga. Näiteks selgitati ÕISi osakaalu õppetöös ja õppekava täitmist. Minu jaoks olid teemad suhteliselt ebahuvitavad. See oli tingitud eelnevast omapoolsest õpingukorralduse uurimisest. Kuid usun, et nii mõnelegi oli see loeng vägagi informatiivne ning tunnistan, et sain isegi paari infokillu võrra targemaks. Näiteks täpsemalt kooli klubilise tegevuse kohta.

Erialatutvustuse teine loeng[4] võttis kokku aine läbimise kriteeriumid ning korralduse. Mulle meeldis, et välja toodud oli millele tuleb tähelepanu pöörata ning mis on õppimise juures oluline. Minu meelest oli selle loengu kõige olulisem osa motivatsiooni teema, sest tihti langen selle puuduse küüsi ka mina. Teisest loengust lahkusin kõrgema motivatsiooniga asju reaalselt ära teha. Alternatiiviks oleks petturlus, millega on põrumine kindlustatud.

Erialatutvustuse kolmas loeng [5] tutvustas õppejõud kooli erinevaid projekte. Minu meelest oli väga huvitav kuulata kuidas häkkimine tähendab hoopis midagi muud mida ma varem arvasin. Robootikaklubi tutvustusest jäi kõlama minu jaoks moto teha asju, mis on huvitavad, õpetlikud ja eelkõige teha asju koos teistega. Kuid selle klubiga otsustasin mitte liituda, sest pelgasin kaotada suure aja oma päevaplaanist. Selle asemel kavatsen tugevdada enesedistsipliini sama põhimõtte järgi ehk leida mingi huviobjekt ning tegeleda sellega kirglikult, kaasates vajadusel sõpru. Põgusalt oli juttu Linux User Groupist, kuna Linuxist olin kuulnud seni ainult head, otsustasin paigaldada samuti selle oma arvutisse tavapärase Windowsi kõrvale. Harjumuspäraselt olen kasutanud rohkem Microsofti tarkvara, kuid usun, et linuxi(ubuntu) olulisus aina kasvab tulevikus.

Erialatutvustuse neljanda loengu [6] EIK vilistlane Janika Liiv. Ta rääkis programeerijana oma arvamusest selles valdkonnas ning sinna kuuluvast kogukonnast. Lisaks käsitles programeerimisega seotud stereotüüpidest ja populariseerimisest naiste hulgas. Minu meelest on ta selles väga edukas olnud. Tõestuseks on näha projektid Rails Girls[7] ja Tech Sisters[8], kus saavutati peaaegu 50 protsendiline naiste osavõtt. Naiste stereotüübid on väga menukas teema, eriti IT vallas. Isiklikult mind stereotüübid ei köida ning rõõmu tegi, et Janika on lõhkumas edukalt neid ka teiste silmis. Tema loeng seisis teiste hulgast kõige rohkem välja kui interaktiivse loenguna, toimus suhtlus kuulajaskonna ja esitleja vahel, aktiivsemaid isegi premeeriti. Ma usun, et see loeng oleks väga vajalik kõigile esmakursuslastele ja isegi neile, kes alles kaaluvad end siduda EIKi ja ITga, sest see vabastab igasugusetest stereotüüpidega seotud hirmudest.

Erialatutvustuse viienda loengu [9] pidas Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer. Ta ütles loengu alguses, see oli tema jaoks esimene kord sellist loengut teha ning teatas, et ta on introvert, seetõttu oli ta närvis. Seda oli esitluse käigus tunda. Esitlus erines eelmisest loengust nagu öö päevast ning see oli vägagi kuiv, mis oli esitleja suhtes andestatav. Sellest loengus sai peale kuulajate ka loengu pidaja kogemuse võrra rikkamaks. Kahjuks avastasin end iga 10-15 minuti tagant mõtetes uitamas ning pidin rohkelt keskenduma, et tähele panna. Kuid esitluse teemad olid vägagi informatiivsed. Ta jagas esmakursuslastele väga häid soovitusi ning mõtlemisainet.

Erialatutvustuse kuuenda loengu [10] pidas EIK vilistlane Kristjan Karmo. Ta käsitles testimisega seotud müüte. Tunnistan, et tol ajahetkel suhtusin samuti pessimistlikult testimisse. Väga hästi selgitati kõik müüdid lahti näiteks, et testijad ei ole läbipõrunud arendajad. Terve loeng oli produktiivne ning läbi ja lõhki seletati testimise olemus lahti. See kindlasti vabastas erinevatest eelarvamustest ja tulevikus kui selline tööpakkumine peaks tulema, siis ilma selle loenguta oleksin töökohast suure tõenäosusega keeldunud. Kristjan Karmo seletas lahti miks on testija tavaliselt kõige tuttavam mingi projektiga, minu meelest oli see nii põhjalikult ja loogiliselt seletatud, et isegi esmakursuslane, kel varasem kogemus arvutitega oli null, sai temast aru. Loengu käigus sai mainitud James Bachi ning uurides avastasin, et temagi on EIKis pidanud väga huvitava loengu [11] testimisest. Seega loeng äratas huvi testimise vastu, mida kavatsen edasigi uurida.

Erialatutvustuse seitsmenda loengu [12] pidas Andres Septer. See rääkis pessimistlikult töö ja tööturuga seotud teemadel. Ta rõhutas sisulist teadmist, et vajadusel oleks inimene suuteline kohaneda vastava vajaliku platvormiga. Lisaks kirjeldas ta elu suurtes ja väikestes ettevõtetes. Minu meelest oli see loeng kõige silmapaistvam, sest selles räägiti tööelust nii nagu ta reaalselt on. Minuga kõneles kõige rohkem see tähelepanek, et kõige olulisem on aeg ja selle mõistlik kasutamine. Tühja passimine kehval töökohal ja idlemine oleksid ka minu arust mahavisatud aeg, mida kunagi enam tagasi ei saa. See oli tõeliselt paeluv loeng, mille jooksul ma ei vaadanud kordagi kella seina peal.

Erialatutvustuse kaheksanda loengu [13] pidas Elar Lang. Minu meelest ta nimetas sissejuhatavas osas väga olulise aspekti, nimelt kooli alustades esmamulje, mis saaks anda suure hoo ülejäänud aastaks. Elari soovitus kõiki asju teha põhjalikult saab siduda kolmandas loengus öelduga ehk teha asju kirglikult. Nende tulemusena oleks võimalik kasutada aega kõige mõistlikumalt ilma, et kaotaks aega pärast parandamisele, see aga seondub juba eelmise loenguga. Esimene loengu pool oli õppetöösse suhtumisest ning kõik väidetu oli minu arust vägagi loogiline, ehk õppimisse tuleb suhtuda tõsiselt kui on soov midagi korda saata. Teise teemana oli veebirakenduste turvalisusest. See on väga oluline teema koos privaatsusega. Elar andis soovitusi, kuidas saavutada turvalisi paroole ja mitte korrata ühte salasõna mitmes kohas. Tunnistan, et minagi kasutan korduvaid paroole aga tulevikus püüan neid edaspidi vähendada.

Üldiselt ütleks, et see aine on väga sobilik esmakursuslastele. Siinkohal mainiks viiendas loengus esinenud tsitaati Marie Curielt "Fortune favors the prepared mind" ehk õnn soosib neid kes on ette valmistunud. Ma usun, et seda see aine teebki arendades silmaringi. Samuti teadvustab see tudengeid IT maastiku kirjukusest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Korduseksamit on saab järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, eeldusel, et õppejõu antud täiendavad ülesanded on täidetud ning korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[14] Registreerimine on nõutav korduseksami ja -arvestuste puhul, ning seda peab tegema ÕISis vähemalt kaks päeva enne korduseksami toimumist. [15] Tasulisel õppekoha õppuritele on korduseksamid tasulised. Riigifinantseeritaval õppekohal õppivatele tudengitele on korduseksamid tasuta. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse õppeinfosüsteemis.[16]

Küsimus 5

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

Vastus

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:

  • kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus.
  • kes on kõrgkooli sisse astunud 2013/2014. õppeaastal või hiljem.
  • kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus riigiportaalis eesti.ee. Semestri lõikes minimaalset 30 EAP. [17]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 27 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Kõrgharidusreformi kohaselt tuleb semestris täita kumulatiivselt 27 EAPd.[18] Antud juhul on tudengil puudu esimesel semestri lõpus 4 EAP. Teisel semestril on täidetud vajalik kogus ainepunkte, kuid kumulatiivse arvestamise tõttu on tudengil üldarvestuses puudu siiski 4 ainepunkti(54-27-23=4). Tasumisele kuulub 4*50€=200 €.[19]

Viited