User:Sosa

From EIK wiki


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Siim Osa

Rühm: 14.

Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2014

Essee

Antud essee käsitleb õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” raames erinevate esinejate poolt antud loengute väikest ülevaadet, ent eelkõige minu, kui esse autori, väljavõtet ja seostust antud teemadel.

Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov ja Margus Ernits (kes on samuti ka aine üldine läbiviija) alustasid loengute seeriat õppekorralduse ja ülikooli üldise sisekorra tutvustamisega.[1] Algselt võibolla väga juriidilise ja puisena tunduv jutt on tegelikult üliõpilasele järgmise kolme aasta eduka läbimise jaoks vaat et elulise tähtsusega. Õppekorraldusest ja sisekorrast tuleb kinni pidada ja mitte teadmine pole vabandus. Stipendiumite, ainepunktide ja arvestuste kõrvale üheks võibolla natukene lühikeseks aga väga oluliseks punktiks leian olevat info tagasiside andmise kohta. Tähtis on see nii enda, kui ka tulevaste tudengite õppetingimuste ja üldise ülikooli eluolu parandamiseks.

Kui esimene loeng oli üldine sissejuhatus ülikooliellu, siis järgnev Margus Ernitsa poolt antud loeng [2] keskendus pigem üliõpilase motivatsioonile, nõuannete andmisele ja üldisele eetikakoodeksile. Minu jaoks oli üldiselt see loeng pigem selline tüütu moraali lugemine aga mitte seepärast, et teema oleks olnud vastumeelt, vaid pigem kuna olen juba eelnevalt ülikoolis õppinud. Sellegipoolest oli väike turgutus teretulnud.

Kolmas ning viimane täispikk loeng[3] Margus Ernitsa poolt oli võrreldes eelmistega juba oluliselt huvitavam. Hea oli kuulda just äsja loetud Pekka Himaneni “Häkkeri Eetika” mõne punkti välja toomist, ning teada saada kuidas ka IT Kolledžis on võimalik leida erinevaid huvialasi ja soetada uusi tutvusi kaastudengite näol just samadel aladel. Kahjuks pidin langetama otsuse esimesel kursusel mitte osa võtta nendest huvialadest, sest olukord sunnib kooli kõrvalt ka tööle. Otsustasin mitte riskida algselt ja vaadata kuidas teiseks kursuseks aega üle jääb. Robootikaklubi idee suutis õppejõud minule vähemalt maha müüa.

Janika Liivi, ehk esimese külalislektori loeng[4] oli minu jaoks võibolla isegi natuke hirmutavalt kodune. Nimelt sarnaselt õppejõule ei teadnud mina algselt mida ma peale gümnaasiumit õppida soovin. Sarnaselt õppejõule läks ka minul kirjand võrreldes teiste eksamitega kehvasti, misõttu ka läksin üsna mõtlemata füüsika erialale, kust ma hiljem siiski ära tulin. Nüüd mõni aasta hiljem aga olen enda jaoks kindlaks teinud mida õppida soovin ja olen jõudnud enda arvates väga õigesse kohta. Lõpetuseks väga positiivse punktina rõhutas lektor, et kui mitte midagi ei oska, siis kõik on kunagi olnud samas positsioonis ja alati saab õppida ja parandada ennast.

Järgmise külalislektori Carolyn Fischeri loengust “IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele“[5] võtsin mina kaasa kõige rohkem kogemusi õppimise ja töötamise kohta. Sarnaselt loengu autoriga aitas mul IT’d tasuta õppima tulla hea sooritus matemaatika eksamil ja olen ka enda jaoks seadnud eesmärgi võtta sellest võimalusest kõik. Olen siiani töödanud väga erinevatel mitte-IT alastel töökohtadel ja olles olnud kindlasti väga tänulik nende võimaluste eest, siis olen alati teadnud, et pikas perspektiivis pole see siiski minu jaoks ja loodan lähiaastail juba olla alal, mis ühtib haridusteega ja pakub ka minu jaoks oluliselt rohkem võimalusi.

Väga sobivalt järgnes Kristjan Karmo loeng[6] testimise ja tarkvara kvaliteedi kohta. Olen sügavalt tänulik härra Karmole, sest ma ei olnud praktiliselt üldse kursis kuidas näeb välja ühe testeri elu IT-maailmas. Suure üllatusena tuli mulle, et tavaliselt ollakse ja tegelikult väga kasulik ongi algselt võibolla tööturul proovida testija ametit. Testeri amet on justkui selline alahinnatud ent elutähtis osa eduka projekti loomisel. Kohe tuli meelde just viimastel päevadel esinenud intsident[7], kus väike tarkvara viga eemaldas nutitelefonilt helistamise võimaluse. Tundub nagu see on selline koht, kus põhjalikum testimine oleks võibolla saanud ära hoida piinliku olukorra aga samas näitab, et kunagi pole ka võimalik 100% kindlusega testida. Lisaks rääkis esineja ajakavadest, mis tegelikult väga sobivalt sarnaneb ka ülikoolis õppides erinevate kodutööde valmis saamisega ja näitab, et ülikoolis ei õpi ainult teadmisi vaid ka harjumust oma asjad õigel tähtajal valmis saada. Lõpetuseks vajab mainimist, et edu seisneb suurelt ka suhtlusel. Kui arendaja ja tester omavahel ei suhtle ja lükkavad mõned asjad natukene vaiba alla, siis ei lõppe see ilmselt hästi.

Aine eelviimase loengu[8] autor, Andres Septer, oli kindlasti kõige värvikam oma teemaga. Lektor ei keskendunud slaididele vaid pidas tähtsamaks rääkida asjadest nii nagu nad on. Kui slaidid ja muu rohkem tehniline info on kindlasti väga vajalik, siis ilma sellise maalähedase lähenemiseta on ka kindlasti väga raske ette manada endale pilti, mis tegelikult IT-maailmas, eelkõige töö osas, ees ootab. Tähtis on tuletada meelde, et firma on ikkagi reeglina kasumi peal väljas ja väga harva kohtab töökohta, mis kohtleb sind ausalt ja väärikalt - just nii nagu sa ootad. Enamasti peab selleks siis oma firma asutama või tegelema väga väikses gruppis, kus keegi pole otseselt lihtsalt kellegi ülemus, ja kus kõik töötavad sihikindlalt koos ühise eesmärgi nimel. Septer tõi välja ühe olulise asja, mis siiani omal kogemusel on vett pidanud - nimelt ei müü me niivõrd oma oskusi, kui pigem oma aega, mille me siis pühendame nende oskuste pakkumisele. On ette tulnud mitmeid olukordi, kus olles enda tööülesannetega enneaegselt valmis saanud ja seda veel suure vaevaga, siis tullakse ja määratakse kuhugi mujale abistama kedagi, kes ei viitsi oma asjadega hakkama saada. Üsnagi de-motiveeriv ja laastav süsteem, mis justkui ei premeeri kedagi ja karistab neid, kes teevad head tööd. Sama punkti tõi välja Septer ka teises kontekstis, kus ei soovi firma sulle kõrgemat ametikohta pakkuda puht seetõttu, et sellel kohal ollakse liiga hea, et kedagi muud otsida. Loodetavasti pole asi nii morn ja sinine aga kindlasti on see asi, millega tuleb võibolla silmitsi seista.

Viimase loengu au oli Elar Langil, kelle teema “Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus”[9] ei omanud küll minu jaoks eriti uut infot aga oli sellegipoolest huvitav kuulamine. Varasematest loengutest oli juba mitmeti välja tulnud õppetöösse suhtumise alased märkmed, mistõttu pigem keskendusin loengu teisele poolele - turvalisusele. Inimeste suurim probleem antud valdkonnas on laiskus ja just seda ongi kõige lihtsam ära kasutada. Internet ja tehnoloogia võimendab seda üha enam ja kõige hirmsam asja juures on see, et olles ise kui tahes hoolikas, siis on alati erinevad veebilehed ja rakendused, kelle ebakompetentsus võib osutuda kasutajale väga ebameeldivaks. Loengus käsitletu on vajalik info, mis vajab kindlasti suuremat levikut.

Kokkuvõtvalt olen positiivselt üllatunud. Eelmise ülikooli põhjal oleksin öelnud, et tutvustavad ained on enamasti sellised igavavõitu slaidimaratonid aga IT Kolledž on esitanud sellele vägeva vastuväite. Järjekordne kinnitus ka mulle, et olen valinud õige ala. Loodetavasti ei tähenda selle aine lõppemine, et tuleviku ainetes taolisi huvitavaid külalislektoreid esinema ei kutsuta. Suure tänud ülikoolile meeldiva aine eest ning ka aine läbiviijale, Margus Ernitsale.

Õpingukorralduse küsimused ja vastused

Küsimus B

  • Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Mis on tähtajad? 
    Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust. Järelsoorituse aeg tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga [10]
  • Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? 
    Kordusarvestusele registreerimine on nõutav ÕIS-is. Kordusarvestused on tasulisel (OF) õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasu puudub. [11]

Küsimus 1

  • Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? 
    Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [12]
  • Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? 
    Aine sooritamine sel juhul ei ole kohustuslik, kui teiste valikainetega on kogutud kokku vajalik hulk valikainete punkte. Ent tuleb arvestada sellega, et [13]
  • Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? 
    Nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest esitatakse tudengile õppemaksu arve. [14]

Ülesanne

  • Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? 
    IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris, mis teeb aasta määraks 54 EAPd. Selle tingimuse mitte täitmisel esitatakse tudengile osalise hüvitamise arve, mille määr on 50€ ühe EAP kohta. [15]
[54 - (24+20)] * 50€ = 500€

Viited