User:Soselein
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Siim Oselein
Esitamise kuupäev: 19.10.2016
Essee
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli tutvustada meile kui esmakursuslastele meie tulevasi ameteid ja IT erinevaid tahke. Võimalus oli kohtuda ka väga paljude oma ala professionaalidega ning kuulata nende kogemusi ja õpetussõnu.
Esimene loeng oli sissejuhatus nii õppeainele „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kui ka edasisele koolielule. Esimesena esines õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes tutvustas EIK õppekorraldust. Täpsemalt sai teada deklareerimisest, akadeemilisest kalendrist, õppekoormusest ja tulevikust siin koolis. Järgmisena tutvustas kvaliteedijuht Merle Varendi erinevaid stipendiumeid ja nende tingimusi. Rääkis ka tagasiside andmise olulisusest ja selle protsessist. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle’i ja ITK wiki lehe eesmärki ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Viimasena esines selle õppeaine õppejõud Andres Septer. Tutvustas selle õppeaine eesmärki,anda ülevaade IT alal toimuvast ja aidata mõista, kas õige eriala on valitud ning kuidas õppeaine on üles ehitatud. Kooli õppekorraldust olin eelnevalt uurinud ja seepärast ei kuulnud ma loengu alguses midagi uut. Küll aga oli huvitav kuulda õppejõu Andres Septeri esinemist, oma esinemise lõpus jagas meiega tarkuseteri, kuidas lõpetada kool edukalt.
Teises loengus esines Andres Kütt, keda tutvustas õppejõud Kristjan Karmo kui introverdina, kes on sundinud ennast esinema. Terve esinemise oli ta väga emotsionaalne ja ta jutt oli kaasahaarav. Esimese poole loengust rääkis ta oma minevikust. Kuidas ta õppis Tartu Ülikoolis, puutus kokku esimese arvutiga ja programmeerimisega ning jagas oma kogemusi õppides MIT-is. Paljudes koolides õppinuna sai ta teada, et koolil ja koolil on vahe ning kiitis meie valikut tulla ITK-sse. Teise poole loengust rääkis ta arhitekti tööst. Arhitekt juhib keerukust, olles vahelüli programmeerijate ja ärimeeste või juhtide vahel ning teeb kindlaks, et projekt areneb õiges suunas. Hea arhitekt oskab ka projekti alguses nimetada tulevikus tekkivad kitsaskohad, aga see ei tee arhitekti populaarseks, eriti kui tuleb välja, et tal oli õigus, sest kellegile ei meeldi buzzkill, kellel on õigus. Loengu lõpus oli aega küsimuste esitamisteks ja nii Andres Kütt kui õppejõud Andres Septer ja Kristjan Karmo jagasid oma kogemusi õppimisel ja töötamisel. Soovitati leida endale sobiv viis õppimiseks, et see oleks endale võimalikult kerge. Samas rõhutas Andres Kütt, et enda väljendamine lühidalt ja selgelt on ülimalt tähtis ning seda oskavad väga vähesed. Lisaks ütles ta ka, et igas koolis on mõttetuid õppeaineid, aga on meie asi leida sealt iva, mida meil sealt vaja on. Viimast mõttetera olen pidanud juba kasutama.
Kolmandas loengus olid külalisteks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Alustasid nad oma minevikust rääkides, aga ülejäänud aja viisid meid läbi nende loodud firma ajaloo. Algne idee tekkist teiste testimisteenust pakkuvate firmade puudustest. Pärast aastaid pingutamist on nad nüüd oma ala üks parimatest tegijatest. Terve loeng oli põnev ning nad jagasid nõuandeid, kuidas ise startupi luua ja edukas olla. Esiteks, peab olema ise entusiastlik oma idee suhtes, kui ise usud sellesse, hakkavad teised ka uskuma. Seda tõestasid nemad, kui said ennast täielikult pühendades valmis nii platvormi kui ka said kaasatud raha, millega edasi arendada. Teine õppetund oli, kui arendamiseks raha otsas, tekib ind leida lahendused ja teha seda kiiresti. Seda elasid nemad ka läbi, kui pidid vahepeal elama vanematega koos, sest raha polnud, aga jällegi suure pühendumuse ja koostööga said nad sellest august välja. Samas tõid näiteks ka teisi Eestis alguse saanud startupe, mis on saanud praeguseks väga edukaks, nagu näiteks Transferwise, Pipedrive, GrabCad ja Starship Technologies. Mõistsin, et startupi loomine pole kerge, raskusi tuleb, aga nendest tuleb üle olla ning lõpptulemus võib olla väga tasuv.
Neljandas loengus rääkis meile administreerimisest Snakeman aka Lembitu Ling. Tema alustas ka rääkimist oma minevikust, kuidas tema puutus esimest korda kokku arvutitega, 80ndatel sai tema sõber uue arvuti ning tegid Basic’us ja Pascal’iga mänge. Läbi terve loengu jagas ta tulevastele administreerijatele, mina sealhulgas, õppetunde, mida tema on õppinud oma pika karjääri jooksul.
1. Süsteemiadministraatorite vahelised tööülesanded tuleb selgelt ära jagada
2. Kui pead midagi juba rohkem kui 3 korda käsitsi tegema, tee see automaatseks
3. Head süsteemiadministraatorit ei ole näha
4. Töökohal, kus on 24/7 keskus oleks vaja miinimum 3-4 inimest, ideaalne oleks 5-6 inimest
5. Kui keskhalduse tarkvara olemas, kasuta seda
6. Hea süsteemiadministraator on piisavalt laisk, et asjad ära skriptida
7. Rakenda keskhaldustarkvara kohe, hiljem on nii endal kergem tööd teha kui ka firmal eskaleeruda
Samamoodi hoiatas sõprade aitamise eest, soovitas seda mitte teha, sest selline kasutajatugi võib ulatuda aastate kaugusse ja võib olla ka tasuta, kui algselt ei küsinud raha. Soovitas ka monitoorida servereid, et enamusi probleeme vältida ning arendajatega koostööd teha, et süsteemi kokkujooksmisel oleksid korralikud logid olemas. Minu jaoks oli see üks kõige põnevamaid loenguid, sest näen enda tulevikku ka süsadminina ning see loeng andis mulle väga head nõu kuidas tulevikus toimida ja mida oodata.
Viiendas loengus jagas nõu tööturu kohta Einar Koltšanov, kes on ametilt SCRUM master. Kõige tähtsam on luua endale võrgustik, mille kaudu saab tulevikus kas uute töökohtade avanemisest teada või uurida potentsiaalse tööandja kohta. Sest ametid tihti jagatakse ära esimesena firma siseselt, siis töötajate kaudu ja lõpuks avalikult. Järgmisena nimetas ta nii suures, keskmises, väikses ettevõttes, riigiasutuses ja startupis töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed. Kogu saadud informatsioon kulub alles hiljem ära, kuigi võrgustiku loomisega saab juba praegu alustada.
Kuuendas loengus jagas oma kogemusi Ivar Laur, kes Eesti Maksu- ja Tolliametis(EMTAs) tegeleb andmete analüüsiga. Enamasti rääkis ta andmete analüüsist just EMTA näitel. Andmete analüüs aitab neil teha objektiivseid otsuseid: kuhu suunata inimesi ning raha, kuidas langetada valikuid ja prioriteete määrata. EMTAs aitab selline andme analüüs leida ka maksupettuseid, kuigi mõni ebaõnnestunud äri võib andmebaasis sarnane välja näha maksupettusega. Samuti aitab suur andmebaas neil teha prognoose seaduse mõju Eesti majandusele kui ka leida põhjuseid maksulaekumiste muutustele. Valdkond tundus alguses kaugena, aga terve loeng oli hästi üles ehitatud ja teema oli tehtud põnevaks. Kuigi minul kui tulevase adminina ei tule väga andmebaasi analüüsiga tegeleda, küll aga tean nüüd, et analüütikud soovivad väga võimsaid süsteeme endale.
Seitsmendas loengus rääkis Eesti küberkaitsest Jaan Priisalu. Eestis tehti pärast 2007. aasta küberrünnakut suur ümberkorraldus, et olla valmis ja ennetada järgmisi rünnakuid. Ning seletas lahti, kuidas on Eestis küberkaitse nüüd üles ehitatud ning mis asutused sellega tegelevad. Kõige tähtsamaks pidas ta mujal maailmas toimuva jälgimist, muutustega kaasas käia ja reageerida nendele kiiresti. Samas on oluline ka naaberriikidega tihe koostöö ja meie õnneks on siia loodud NATO küberkaitsekeskus. Jutt pani mõtlema, et kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik ja alati peab olema valvel. Ning siin on jällegi vaja admini ja arendaja omavahelist koostööd.
Kaheksandas loengus oli teemaks IT ja turundus, mida viis läbi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. Turundus omandab tähtsa rolli just siis, kui on tihe konkurents ning siis on turunduse eesmärk eristada ennast ülejäänutest. Mõnikord võib müüa toode iseennast ka, aga seda mitte igavesti ning siin tuleb jälle turundus appi, seda ka juhul kui arendaja ja toode on ise suurepärased. Mina kahjuks sellesse loengusse ei jõudnud, aga sain selle järgi vaadatud. Mind see konkreetne loeng ei köitnud, aga sain jällegi kasulikku informatsiooni, kuidas ja mis põhimõtetel käib turundus.
Õppeaine sai üllatavalt kiiresti läbi ning sooviks, et oleks veelgi rohkem selliseid loenguid olnud. IT on üllatavalt lai ala, aga samas tuleb välja, et kõik erialad on omavahel seotud. Nii nagu admin ei saa arendajata, ei saa ka arendaja adminita – kõik peavad tegema koostööd. Tööturu selgitus oli väga vajalik ning on tore teada, et paljud professionaalid kiitsid ka ITK haridust.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.[1] Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.[2]
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[3]
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.[4]
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[5]
Küsimus 2
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
Vastus
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.[6]
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.[7]
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.[8]
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.[9]
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.[10]
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[11]
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.[12]
Sügissemester
27-19=8 EAP
Kevadsemester
27-21=6 EAP
Sõgissemestris jäi puudu 8 EAPd ja kevadsemestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.[13]
Kokku peab tasuma 14*50=700€.
Allikad
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.
- ↑ KKK Küsimus 10
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P7.1.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.
- ↑ Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.
- ↑ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1
- ↑ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.
