User:Spaaro

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Siim Pääro
Esitamise kuupäev: 08.11.2012

Essee

AMD allakäik

Endine Ameerika suurfirma ja turuliider AMD (Advanced Micro Devices) on juba aastaid jäänud alla teisele Ameerika suurfirmale Intel ja on nüüd vaikselt kaotamas ka oma viimast turuosa uutele RISC arhitektuuril protsessorite tootjatele. AMD hiilgeaastatest on omajagu möödas ja viimaste aastatega on firma kaotanud võime pakkuda konkurentsi teistele tootjatele ja saavutanud nišitoote staatuse. Aastal 2006 tehtud otsus osta Ati Technologies on aidanud AMD-l püsida turul kui konkurentsivõimelise graafikakaartide tootja ja võimeka integreeritud graafikaga protsessorite tootjana. Uus Fusion tüüpi protsessor milles võimekas videokaart on leidnud vaid küllaltki väikse turuosa omale. Samuti ei ole uued innovatiivsed moodulitega protsessorid leidnud suurt müügiedu kuna lõpptarbijale ei anna need lahendused erilist jõudlust juurde. Konkurentsivõimelise protsessori puudumine on tugevalt mõjutanud firma müüginumbreid ja mainet.

Intelile ja AMD-le omapärase protsessori suuremaks ja võimsamaks arendamisele on tekkinud kui järgmine laine - mobiilsed protsessorid. Uued mobiilsed protsessorid kasutavad juba ammu olemasolevaid tehnoloogiaid ja areng käib sarnasel meetodil nagu Intelil, AMD-l, Ati-l ja Nvidia-l enne neid. Ainuke vahe on, et nüüd toimub kogu areng ühe kiibi sees ja on saavutanud juba sama võimekuse, mis protsessoritel ja videokaartidel oli umbes 10 aastat tagasi, samas terve süsteem on mitmekümneid kordi väikem ja energiasäästlikum. Uute RISC arhitektuuril toodetavate protsessorite võimsused, suurused ja voolutarbivused vaikselt tõusevad, kuid nende hind terve seadme kohta on tavaliselt väiksem kui eraldi x86 protsessoril ainuüksi. Samuti on muutunud tarkvara maastik, kus üha enam populaarsust kogub väikefirmade poolt toodetud tasuta või odav tarkvara, mille eluiga tavaliselt ei ületa aastat. Suurt rõhku pannakse pidevalt uute programmide väljatöötamisele, mitte eelneva paremaks muutmiseks.

AMD on oma viimaseaja majandusprobleemide tõttu otsustanud vallandada oma vabavara osakonna töötajad ja loobuda suures osas selles valdkonnas kaasalöömise. Samas on just nüüd suutnud Nvidia luua esimese toimiva ja võimeka Linux driveri ja tarkvarafirma Valve on Linuxile toomas Steam mängukeskkonna. AMD pole kunagi hiilanud oma tarkvaralise poole pealt ja on alati olnud tunduvalt aeglasem kui ta vastased ja oma praeguse teoga jättis jälle unarusse ühe turuosa kust potensiaalseid kliente oleks võinud leida.

Viimased 10 aastat on AMD pidevalt üritanud trende mitte jälgida ja proovinud prognoosida, mis on vajadused tulevikus, luues uusi tehnoloogiad vastavalt oma nägemusele. Kahjuks ei ole need prognoosid tavaliselt kõige täpsemad ja lahendused on liialt piiratud kasutusalaga. Firma tooted on pidevalt sammuvõrra taga konkurentidest ja pakutavad lahendused ei toimi korralikult nii nagu peaks.


Viide:
(Did AMD shoot itself in the foot by laying off open-source talent?)

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kordusarvestuse tegemise õigus kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Järelarvestuste kohta informatsiooni leiab ITK ÕIS süsteemis ja samuti on seal võimalik kordusarvestustele registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisel kohal on kordusarvestus tasuta, riigieelarvevälisel kohal maksab kordusarvestus 2012 aastal 14.2 Eurot.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

"Üliõpilane kohustub õppeaine(te) õppimiseks koostama õppeinfosüsteemis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks." (3.1.1.)

"Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani ja enne seda peab olema kordusarvestuseks registreeritud." (5.4.4.)

"Üliõpilane deklareerib aine “Diplomitöö” (edaspidi nimetatud “Lõputöö”) hiljemalt semestri punase joone päevaks." (5.6.1.1.)

"Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani." (6.1.4.4.)

"Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva ." (7.1.)

"Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne." (5.3.11.)


Viide:
(IT kolledži Õppekorralduse eeskiri)