User:Spark

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Silver Park
Esitamise kuupäev: 09. november 2013

Essee

Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.

Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.

Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.

Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.

Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.

Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.

Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.

Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused:

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.
Korduseksamile saab registreerida ÕIS'is
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Ennem punase päeva tähtaega tuleb ära otsustada milliseid lisaaineid endale valida vastavaks semestriks.b
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevan
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse.

Punase päeva tähtajaks peab õpilane ÕIS'is ära deklareerima oma kursused järgnevaks semestriks.

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus

(Kood 10132272)

X = 26; esimene semester 27-26=1(EAP)

Y =21; teine semester 27-21=6(EAP)

kaks semestrik kokku 1+6=7 EAP

1 EAP = 50 Eur seega 7(EAP)*50=350 (Eur)

Vastus: Õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada 7 EAP-d väärtusega 350 Eurot.