Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sven Rekkaro
Rühm: AK11
Esitamise kuupäev: 31. oktoober 2013

Essee

Kuu aega tagasi, Margus Ernitsa loengus olles, jäi mulle kõrva, et antud aine on võimalik ka kiiremini läbida. Nimelt võib kirjutada essee mõnest hiljutisest infotehnoloogia alasest uudisest või isiklikust töökogemusest ja maailmavaatest. Hetkeks tundus see täiesti ahvatleva plaanina, aga õnneks ma ei kiirustanud seda kohe teostama. Otsustasin mõttel mõnda aega settida lasta ja sellest oli kasu: milleks kirjutada endast, kui mulle tuuakse kandikul kätte võimalus osa saada teiste kogemustest.

Koolis hakkama saamiseks tuleb tunda kooli kodukorda ja õppetöö toimimise põhimõtteid. Väga hea ülevaate sellest andis aine esimene loeng „Õppekorraldus ja sisekord.“ Välja toodi nii õppetöö korralduslik pool- akadeemiline kalender, õppekoormus, õppekorralduse eeskiri ja kirjalike tööde vormistamise akt, kui ka EIK majas üldiselt toimuv- robootikaklubi, meediaklubi, Linuxi ja Microsofti usergrupid ning erinevad praktikumid/workshop’id. Muige tõi suule ühe varasema tudengi kriitiline tagasisie EIK koolikorralduse osas, mida Inga Vau ka meiega jagas: „Endiselt arvateks siin koolis, et koolis püsimine on õpilase enda mure.“ Üsna irooniline. Kahjuks on selline suhtumine vägagi levinud. Alati on mõne inimese arvates tema ebaedus või unistuste luhta minekus süüdi keegi teine, olgu selleks tööandja, riik, vanemad, kool või keegi kolmas. Samasugust suhtumist kirjeldas väga värvikalt „seene asendina“ oma loengus Merle Liisu Lindma.

Mis on motivatsioon? Kuidas seda endas leida? Kuidas saada edukaks? Nendele küsimustele jagus vastuseid mitmes loengus. Margus Ernits kirjeldas motivatsiooni kooliaspketist, eraldi oli väljatoodud olukord, kus tudengite huvipuudus viib õppejõu motivatsiooni languseni ning lõpuks tekib surnud ring. Andres Käver ja Ats Albre tõid esile erialase edukuse alused. Põhirõhk on huvil, õppimisel ning praktilisel kogemusel: mida suurem on huvi, seda lihtsam on pühenduda ja õppida. Mida rohkem praktiliselt katsetada, seda sügavam huvi tekib. Väga innustav oli Merle Lindma loeng, kus olid väljatoodud seosed erinevate pehmete väärtuste ja edukuse ning motiveerituse vahel. Selleks, et midagi saavutada tuleb kõige pealt endaga vaeva näha. Tuleb mõelda, mis on mulle oluline, mida tahan saavutada ja mis mind õnnelikuks teeb. Alles seejärel on võimalik ettevõetud hästi teoks teha, olla motiveeritud töötaja või ettevõtja.

Andres Käver kirjeldas oma loengus isiklikku EIK läbimise kogemust ja tõi välja näiliselt IT vaatenurgast ebaoluliste õppeainete rakenduse tegelikus elus, näiteks reaalained mõtlemisvõime arendajatena ning majanduse alused ärimaailma paremaks mõistmiseks. Olen tööturul üsna pikalt aktiivne olnud ja minu vaated kattuvad loengupidaja omadega: kui midagi teha, siis tuleb seda teha hästi. Parem on pingutada ja tunda tulemuse üle uhkust, kui tegeleda hiljem „tulekahjude“ kustutamisega ning oma maine taastamisega. Lisaks kooliteemadele kirjeldas A.Käver ka ettevõtja ja töötaja mõttemaailmade vastandumist ning erinevaid ettevõtluse tagamaid: näiteks kuidas kujunevad töödele hinnad ning töötajatele palgad, millised on töötajate riskid ja millised on ettevõtlusega seotud riskid. Räägitu oli heaks vastukaaluks tihti levinud arvamusele, et ettevõtjad ja tööandjad tegelevad kõik eranditult töötajate kulul rikastumisega.

Ats Albre ja Helen Piirsalu loeng „Kuidas saada superstaariks“ kirjeldas ettevõttet Nortal ja Nortali suveülikooli. Esitlus andis hea ülevaate tarkvara arenduse põhimõtetest, eesmärkidest ja erinevatest faasidest. Ära kirjeldatud said arendusprotsessi erinevused avalikus sektoris ja eraettevõtetes. Loengu pealkirjale vastavalt olid välja toodud superstaariks saamise põhipunktid. Märksõnad olid: baasteadmised, pidev enesetäiendamine, huvi programmeerimise vastu, projektides ja praktikumides osalemine, töökogemus ning meeskonnatöö. Praktiliste oskuste saamiseks viib Nortal läbi suveülikooli. Sissesaamiseks on vaja läbida konkurss, millele järgneb paari nädala pikkune koolitus. Peale koolituse läbimist antakse praktikantidele juhendaja jälgimise all ette ülesanded reaalsetes projektides.

Linnar Viik pidas väga kaasahaarava loengu innovatsioonist ja selle juhtimisest. Sõna innovatsioon on igapäevaselt käibel, aga selle olemusse väga ei süübita. Inimesed kipuvad sellest distantseeruma ja pidama seda kellegi teisega seotuks, näiteks suurfirmadega. Tegelikkuses saame me kõik olla innovaatilised- mõelda välja uusi ideid ja mis kõige olulisem need ka kasutusele võtta. Olgu selleks siis mõne igapäevase tegevuse või ülesande uutmoodi ja efektiivsemalt lahendamine. Sajanditega on innovatsiooni olemus muutunud- kui 19.sajandil oli tegemist põhiliselt individuaalsete saavutustega, milledele hakati rakendust otsima alles peale valmimist, siis tänapäeval alustatakse tarbijast- leitakse probleem, mille lahenduse järele on turul vajadus, ja seejärel viiakse see meeskonnatöö raames ellu. Üksi innovatsiooniga tegelemiseks pole enam lihtsalt aega, sest ümbritsev elu muutub väga kiiresti. See, mis täna on tehnoloogia tippsaavutus võib homme omada vaid nostalgilist väärtust. Kõige tähtsam on katsetada ja võtta kõiki läbikukkumisi õppetundidena. Innovatsiooni juhtimise võtmes olid väga huvitavad näited Google’i „otsimootorist maailma teabe korrastajaks“ ja IBM’i kõnesünteesi ning häältuvastuse projektid.

Tarmo Randel keskendus oma loengus erinevatele küberturbe aspektidele. Ära kirjeldatud said küberkuriteod alates krediit- ja debeetkaardi pettustest, lõpetades SaaS ja Paas teenustega. Nii nagu igapäeva äris, nii tegeletakse ka kriminaalses IT sektoris pideva arendustegevusega, mistõttu loorberitele puhkama jääda ei saa. Oma rakenduste ja süsteemide turvalisusele tuleb mõelda igapäev, olgu selleks süsteemiks kasvõi kodune Wifi võrk. Kus on võimalus sissemurdmiseks, seal see ka varem või hiljem juhtub. Huvitavad Eestiga seotud küberkuritegevuse näited olid Rove Digital ja Artur Boiko. Rove Digital sai kuulsaks siis, kui Eestis oli majandussurutis. Ajakirjanduses räägiti ainult finantsnumbritest ning ülistati firmat, kui ühte Eesti IT valdkonna ekspordimootorit. Mõni aasta hiljem selgus, et tegemist oli mastaapse küberkelmusega. Irooniline on see, et firma plaanis algselt luua tarkvara kasutajate kaitsmiseks, aga kui selles piisavat tulu ei nähtud, siis vahetati pooli. Artur Boiko juhtum on hea näide sellest, kuidas meedia vahendusel inimesi kübertturvalisuse teemadel harimise asemel hoopis hirmutatakse. Tegemist on mehega, keda on mitmel korral erinevate firmade ja riigi vastu suunatud küberrünnete korraldamise eest süüdi mõistetud ja karistatud[1]. Sellele vaatamata kirjutas ühe erakonnaga tihedalt seotud meedia temast, kui (suhteliselt) süütult vangimõistetust ning võrdles teda koguni Edward Snowdeniga [2][3]. Raudkangiga võõrast uksest sisse murdmist ühiskonnas üldiselt ei aktsepteerita, aga eelnevalt viidatud artiklitest jääb mulje, nagu oleks analoogne tegevus küberruumis täiesti normaalne.

Skype’i juhtimiskeskuse tööd kirjeldasid Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov. Igas suuremas ettevõttes on mõistlik IT-süsteemide haldamiseks ja võimalikult operatiivseks reageerimiseks ning infovahetuseks luua monitoriingukeskus (NOC). Huvitav oli kuulda, kuidas see on teostatud sellises ettevõttes, nagu Skype. Kahjuks ei olnud juttu sellest, milliseid tehnilisi probleeme lahendab NOC oma jõududega ja mis hetkest antakse probleemi edasi järgmisele instantsile. Igal juhul on Skype’i NOC poolt hallatavate serveriteja süsteemide hulk muljetavaldav!

Läbivateks mõteteks kõikides loengutes on huvi (info)tehnoloogia vastu, enesearendamise tahe, põhjalikkus ja enesemotiveerimise oskus. Väga suur roll on praktilisel katsetamisel, mille käigus tuleb ette ka ebaõnnestumisi. Suured asjad saavad alguse väikestest, seega ei ole vahet, kas alustada näiteks Basicus „Hello World“ programmi kirjutamisega või võrgukaablile pistiku otsa panemisega, mõlemal juhul on võimalik piisava huvi ning tahte korral oma ala tipptegijaks saada.

[1] http://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ule-14-miljoni-isikukoodiga-andmebaasi-omanud-mees-tunnistati-suudi-riigi
[2] http://www.tallinnatv.eu/?id=8730
[3] http://pealinn.tallinn.ee/failid/pdf/release_317_est.pdf

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus 1

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Järelarvestuse tegemine tuleb kokkuleppida ainet õpetava õppejõuga [1] Järelarvestusele tuleb ennast registreerida ÕIS’is [2] vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust [3]. Järearvestus on tasuline nii riigi finantseeritaval, kui ka tasulisel õppekohal. Tasu suurus on määratud rektori käskkirjaga [4]. 2013/2014 õppeaastal on kordussoorituse maksumuseks 20 eurot. [5]

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Neli tegevust, millega tuleb tegeleda enne punase joone päeva, on:
1) ÕIS’is tuleb koostada ja kinnitada individuaalne õpingukava enne punase joone päeva. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas. [6]
2) Alates teisest õppeaastast muudel põhjustel akadeemilisele puhkusele jäämiseks tuleb esitada avaldus enne punase joone päeva.[7] Muudeks põhjusteks ei loeta tervislikke põhjusi [8], Eesti kaitsejõududesse teenima asumist [9] ja lapse hooldamist. [10]
3) Kui akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks ei ole esitatud avaldust akadeemilise puhkuse pikendamiseks või lõpetamiseks, siis lõpetatakse see akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päeval automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse.[11]
4) EIK siseseks õppevormi ja/või õppekava muutmise taotlemiseks tuleb esitada EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis avaldus õppevormi ja/või õppekava muutmiseks vähemalt 1 tööpäev enne punasejoone päeva. [12] Õppevormi ja/või õppekava muutus saab toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva [13].

Üliõpilane saab positiivse eksami hinde parandamiseks taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Lõpetamisel läheb akadeemilisele õiendile kõrgem/parem hinne. [14]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=24
Y=22
Õppekava täies mahus täitmise määraks loetakse 27 EAP-d semetris. Õppekulude osalise hüvitamisemäär on 50€ 1EAP kohta. [15]
Esimesel semestril sooritamata jäänud õppeainete eest tuleb hüvitada kulud summas 150€ ((27-24)x50=150).
Teise semestri järel tuleb sooritamata ainete eest hüvitada kulud summas 400€. ( [54-(24+22)]x50=400 ).