User:Ssaar

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Silja Saar
Esitamise kuupäev: 8. november 2012

Essee

Loengutest esimene [1] - Peeter Uustalu ja Peeter Raielo esitlus, oli innustav ülevaade Skype´s töötamise sisust. Andes ühtlasi vastuseid miks just Skype võiks olla ihaldusväärne tööandja ning seeläbi ka suuniseid, milliseid oskusi sellist tööandjat sihtides endas arendada. Peamine, mida sellest loengust isiklikult kaasa sain, on veendumus sellest, milline peab olema tänapäeval normaalseks peetav töökeskkond – nii emotsionaalselt kui füüsiliselt. Loodetavasti kandub selline, Skype ja mitmete teiste IT valdkonna ettevõtjate eluterve lähenemine, edasi ka Eesti teistesse, n.ö. konservatiivsematesse majandussektoritesse.

Janika Liiv sisendas oma loenguga [2] julgust just neile kellel IT-valdkonnaga kokkupuude veel tagasihoidlik. Rääkimata naiskuulajate julgustamisest, kellest nii mõnigi võib olla tunnetanud Janika poolt viidatud stereotüpiseerimist. Janika lähenemist programmeerimisele kui loovkirjutamisele oli huvitav kuulata. Nii nagu ka soovitusi ja tähelepanekud, mida õppimisel ja enese arendamisel jälgida, s.h. kogukondadesse kuulumisega seonduvalt.

Andres Septer´i loeng [3] IT tööjõuturust suunas oma sõnumi eelkõige nooremale ning veel töökogemuseta kuulajaskonnale. Andres juhtis tähelepanu väga olulistele ning kaugeltki mitte ainult IT-valdkonda ja isegi mitte üksnes Eestit puudutavatele tööturu paradoksidele, s.h. sellele, et:

  • tööandjad kipuvad eelistama kogemustega töötajaid mis raskendab oluliselt noortel, ülikooli lõpetanutel tööturule sisenemist,
  • vähesed organisatsioonid on võimelised soodustama loomingulisust ning arengut ning liigselt palju leidub bürokraatlike ning ebaefektiivsust soodustavaid organisatsioone.

Andrese loeng suutis lühikeses ajaraamis tuua välja olulised märksõnad ja suunised millest tööandjat valides ning IT-alal oma teed rajades juhinduda.

Martin Paljak keskendus oma loengus [4] freelancerina töötamisele. Täiendusena eelmisele loengule, sai siit kinnitust, et enda majanduslikuks äraelatamiseks ei pea liigset stressi taluma. Kuigi freelanceriks olemine palgatööga võrreldes, sisaldab rohkem teadmatust ja ebakindlust regulaarsete sissetulekute puudumisest, pakub see samaaegselt ka oluliselt suuremat vabadust. Kindlasti ka kõrgemat vastutust, sest tulem, s.h. sissetulek on otseses sõltuvuses iseenda tegevuse ja oskustega. Mitte üksnes professionaalsest vaid inimlikust aspektist tervikuna, nõustun Martini seisukohtadega - oluline on sisemine hingerahu. See on saavutatav kui teed õigeid ja häid asju, mis rahuldavad kõrgemal tasemel kui üksnes raha eest pakutav.

Ignite esindajate Dea Oja, Mihhail Lapuškini, Stanislav Vasilyevi ja Rene Katsevi poolt tehtud presentatsioon [5] mõjus paljuski firma reklaamina. Muuhulgas kinnitas selles presentatsioonis kuuldu eelnevates loenguteski nimetatud kriteeriume, mida IT-valdkonna tööandjas hinnata. Eelkõige kui eesmärgiks on olla osa väärtust loovast keskkonnast (muuhulgas pean silmas agiilsest tarkvara manifestist lähtumist). Presentatsiooni käigus jagatud juhised, mida IT spetsialistiks õppimisel ning enda arendamisel kõrvataha panna, tundusid enamikus siiski enesestmõistetavatena ja seetõttu vähe uut infot sisaldavatena.

Kristjan Karmo loeng [6] tegeles testimise ning agiilse arenduse kohta käivate müütidega ja nende kummutamisega. Kasutades muuhulgas värvikaid näiteid vigaste algoritmidega kaasnevatest kuludest. Selgeks sai, et 100%-list testimist, s.t. täielikku vigade avastamist ei ole võimalik saavutada. Juttu tuli ka testimise liikidest, testijatest, nende muredest ja rõõmudest ning kvaliteedist. Võrreldes varasemate loengutega käsitles Kristjani loeng kitsamat teemat ning seeläbi sisaldas enam konkreetset ja uut informatsiooni.

Viimane loeng Siim Vene poolt ettekantuna [7] rääkis nii tehnoloogiast üldisemalt kui haigla kontekstis. Toodi palju elulisi näiteid haiglas ettetulevatest tehnoloogilistest ja organisatsioonilistest teemadest, s.h. väljakutsetest. Loengut oli huvitav kuulata mitte üksnes IT vaid ka potentsiaalse patsiendi seisukohast. Mitme varasema loenguga sarnaselt võttis Siim oma loengu teises pooles kokku IT-valdkonnas töötajatele ja selles valdkonnas tööd otsijatele esitatavad ootused. Erinevalt varasemast lähtus Siim just suurettevõtte (s.h. riigiettevõtte) vaatenurgast. Värske mõttena kõlas tarkus püüda mitte joosta kaasa uute tehnoloogiate väljatöötamisega vaid võtta neid kasutusele nende küpsemise faasis.

Kokkuvõttes võib öelda, et need praktikult (tulevasele) praktikule edastatud loengud olid nii inspireerivad kui kainestavad. Nende loengute vaatamine andis hea ülevaate sellest millistesse suundadesse läbi õpingute IT-Kolledžis on võimalik edasi areneda. Sellest tulenevalt ka kuhu ja millele oma tähelepanu juba õpingute ajal pöörata. Minu kui kuulaja jaoks oli loengutes nii uut kui juba tuttavat infot ning seda reeglina heas tasakaalus. Seega leian, et nende loengute vaatamine aitas igati kaasa aine eesmärgi saavutamisele.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

  • Eksami uuesti sooritamiseks pean valmistuma korduseksamiks.
  • Korduseksamit saan sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu (p.5.3.6.). Ühe õppeaine piires on mul õppurina õigus kahele kordussooritusele (p.5.2.12.).
  • Arvestades, et õppejõul õigus anda mulle täiendavaid ülesandeid, mille täitmise võib seada korduseksamile lubamise eelduseks (p.5.3.6.), suhtlen korduseksami teemal ainet õpetava õppejõuga. Vajadusel saan lisainfo saamiseks pöörduda õppeosakonna (kaugõppe õppurina rahvusvahelise- ja distantsõppe spetsialisti poole) või tuutori poole (p.8).
  • Korduseksami tähtaja määrab korduseksami ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (p.5.3.6.). Ajakava avaldatakse ÕIS-i rubriigis “Minu asjad” ja õppehoone 2. korruse infostendil (p.8).
  • Korduseksamile registreerun ÕIS-i kaudu (p.8) (või õppeosakonnas (p.5.2.8.)) esimesel võimalusel, s.t. vastavalt korduseksamiks määratud ajale ning korduseksamile lubamise eelduste täidetusele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (p.8).
  • Riigieelarvelisel (RE) kohal õppija jaoks on korduseksam tasuta. Riigieelarve välisel õppuril tuleb tasuda korduseksami tasu vastavalt rektori käskkirjaga kinnitatud määrale (p.5.2.7.) (kehtiv kordussoorituse tasu on 14,2 €) (p.8). Nimetatud tasu peab olema makstud hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna korduseksami toimumise päevast (p.5.2.9.).

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik võtta akadeemilist puhkust:

  • tervislikel põhjustel,
  • Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel,
  • kuni kolme aastase lapse hooldamiseks.

Akadeemilise puhkuse taotlemiseks tuleb esitada vastav avaldus ning lisada asjakohaste dokumentidena (eelnevale loetelule vastavalt):

  • meditsiiniasutuse tõend, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood,
  • kutse kaitseväe tegevteenistusse,
  • lapse sünnitunnistus.

Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. Seejuures võib tervislikel põhjustel võetud akadeemiline puhkus kesta kuni kaks aastat, Eesti kaitsejõududes teenimisel kuni üks aasta ning lapse hooldamisel kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (p.6.1.4.1- p.6.1.4.3).

Eeldusel, et akadeemilist puhkust ei ole pikendatud või ennetähtaegselt lõpetatud, lõpetatakse akadeemiline puhkus automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks (p.6.1.4.5).

Akadeemilise puhkuse ajal on õigus deklareerida õppeaineid üksnes üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel seoses lapse hooldamisega. Arvestusi ja eksameid saavad sooritada kõik akadeemilisel puhkusel olijad. (p.6.1.4.6).