User:Ssaarm

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Sander Saarm
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2011

Essee

Esimesest loengust sain teada, kuidas asjad koolimajas käivad. Räägiti erinevatest võimalustest ja ruumidest ning nende kasutamise kordadest. Eriti olulisena toodi välja nn punase joone päev, millal pidi olema koostatud igal õpilasel individuaalne õppeplaan ja esitatud see deklaratsioon. Mainiti ära ka raamatukogu ja selle kord. Huviringidest tähtsaim on kindlasti Robootikaklubi, millega võivad kõik huvilised liituda. Tutvustati erinevaid e-õppe keskkondi nagu näiteks ÕIS ja Moodle. Nendes keskkondades hakkavad olema kõik vajalikud materjalid ning ka mõningad tööd olenevalt õppeainetest ja õppejõududest.
Teine loeng algas õppejõud Indrek Roki poolse sissejuhatusega. Nimelt tutvustas ta Wiki keskkonda ja seal olevat Erialatutvustuse lehekülge, kus sel hetkel polnud veel erilist informatsiooni tulevate loengute kohta, kuna läbirääkimised alles käisid. Ta rääkis lühidalt, kuidas Wikit kasutada ehk kuhu tuleks loodavad esseed kirja panna ja millistele küsimustele oleks vaja veel vastata. Õppejõud Margus Ernits lisas veel omalt poolt, et kõik tudengite tööd loetakse läbi.
Selle päeva sisulise osaga jätkas hr Linnar Viik, kes algselt pidi rääkima teemal „European Digital Single Market“, kuid võttis selle teema lühidalt kokku. Ta ütles, et on võimalik küll maailmaga näiliselt suhelda, kuid samas on see praktiliselt võimatu kasvõi näiteks DVD regioonide tõttu. Ühest riigist ostetud tooteid ei pruugi saada teises kasutada. Hr Viik kasutas parimaks näiteks veel ka iTunes’i, mille kasutamiseks on igal riigil erinevad piirangud ja mille tõttu on vaja mitmel kasutajal luua erinevate riikide kontosid, saavutamaks seda, mida oma riik ei võimalda. Samuti rakendatakse erinevatele riikidele erinevaid tasusid. Ta seletas lahti innovatsiooni tähenduse, mis oli kindlasti paljudele veidi arusaamatu. Nimelt innovatsioon ei ole uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, vaid millegi päris uue loomine – uue idee kasutusele võtmine.
Kolmanda loengu teemaks oli „Ideest teostuseni“, mille läbiviija oli hr Mart Mangus. Tema rääkis ideedest, mida on paljudel olnud ja mida pole kellelgi olnud. Ta rõhutas, et ideid ei tasuks enda teada hoida vaid reaalselt rakendada, kuna just see võib saada tuluallikaks. Ideede rakendamisel võib olla kasuks ka oma firma loomine, mis võib osutuda kulukaks, kuid ilma kuludeta pole ka tulusid ning seega tuleks pürgida firmaturule, kus juba oma ideedega läbi lüüa. Hr Mangus soovitas kasutada algul lihtsamaid tasuta toimivaid programmide versioone ja süsteeme ning minna alles hiljem üle keerukamate peale, muidu kulub kõik aeg ja energia uue, keerukama tehnoloogia kasutamisele.
Loengus tegime grupiti läbi ka ideede välja käimise ja nende teostamiseks avajaliku SWOT analüüsi. Erinevate tudengite välja käidud ideed sõeluti läbi, valiti välja huvitavamad ning lasti neid grupiti analüüsida. Parimad tööd said premeeritud.
Neljas loeng rääkis Robootikaklubist ja kõigest rebootikaga seonduvast. Seda esitles õppejõud Margus Ernits. Ta tutvustas Robootikaklubi võimalusi, kogemusi ja võistlusi, kus on osaletud (nt Robotex). Programmeerimise küljelt on kasulik näiteks RoboCode’i uurimine, mis aitab arendada tudengite Java-oskuste külge. Samuti rääkis ta, millised on olnud ideed ja teostused, saavutamaks kõigile kasulikke eesmärke. On olnud absurdseid ideid, mis tegelikult tuleviku mõistes on oma teostuse leidnud, seega ühtegi ideed ei tohiks maha matta vaid säilitada tehnikaarengu tulevikulootustes, kuna tehnika areneb pidevalt ja kõik täiustub.
Järgmises loengus rääkisid hr Toomas Mõttus ja hr Jaan Feldmann alustuseks oma firmast Net Group ning edasi serveritest ning nende arhitektuurist. Peamine teema tundus olevat serverite kaudu ühe või mitme arvuti haldamisest kuskil kaugemal asuva arvuti kaudu. Samuti arutleti teemal, kuidas peaks ja võiks üle minna ühelt operatsioonisüsteemilt teisele näteks pankades. Peamine edu firmades on saavutatud aga sellega, et võimalused ja tehnoloogiad on muutunud paremaks, kuid kulutused nende nimel praktiliselt muutumatuks. See teema tundus kohati liiga tõsine või liiga enesekeskne – pean silmas, et tudengeid ei haaratud aruteludesse kaasa rääkima. See oleks kindlasti kaasa aidanud loengu kuulamisele ja paremale mõistmisele.
Kuues loeng tundus aga ühena huvitavamatest. Loengus arutles hr Agu Leinfeld koos auditooriumiga, milline on IT praegu ja kas selline võiks ta ka tulevikus olla. Arutelu käigus said oma arvamust aeg-ajalt avaldada ka tudengid ning see oligi loengusse kaasahaarav. On teadagi, et IT ja tehnika areneb mugavuse nimel ning isegi tööasju aetakse koduarvutitest, pole alati isegi nõutav tööl käia. E-kirju on eriti mugav lugeda igal pool, pole oluline, kus parajasti viibitakse. Tehnoloogia areng võib olla ka inimkonnale ohtlik, kuna see muudab inimesi laisemateks. Terve loengu käigus filosofeeriti taolistel teemadel, mis panid tõsiselt mõtlema, mis saab edasi. Samuti tõi hr Leinfeld välja fakti: „Kui puuduvad eesmärgid, ei saa olla edukas“.
Eelviimases loengus rääkis hr Anto Veldre arvuti-ikalduste tõrjerühmast ja sellega seonduvast. Tõrjerühm tegeleb küberrünnakute uurimisega ja nende lahendamisega, lihtsustades sellega oluliselt näiteks Eesti Politsei tööd. Iga liigutust on tänapäeval võimalik jälgida, kuna ka Internetis liikudes jätame me endast maha jälgi. Teema, mis veel kõlama jäi, oli turvalisus ja arvutiviirused. Identiteedivarguse teemal arutles hr Veldre lühidalt, samuti oli tema arvamus IT inimestest kergelt negatiivse iseloomuga, kuna IT-inimene võiks olla erinevate oskustega, mida talt tegelikult ei nõutagi.
Hr Kalle Tammemäe lõpetas selle loengutesarja. Tema on Tallinna Tehnikaülikooli prorektor ning rääkis nii õppetööst, ülikoolide võrdlusest maailmas, IEEE programmeerimisvõistlusest ja mõndadest sertifikaatidest. Samuti võrdles ta Eestit ja Soomet kõrgharidusmaastikul. Üldine eesmärk oli tutvustada TTÜ linnakut, mille nabaks on IT Kolledž ja kus on TTÜ, spordikompleks, ühiselamud ning parima tehnoloogiaga raamatukogu.
Loengute ühiseks jooneks oli tutvustada ideid ja nende teostamist, milleni on võimalik jõuda ja milleni peaks pürgima. Teemad olid asetatud vastavalt sellesse järjekorda, et eelmine teema oleks sissejuhatavaks järgmisele, järgmine aga eelmist lõpetavaks. Kokkuvõtlik ülevaade tehnikatest, tehnoloogiatest, leitustest, TTÜ linnakust ning muidugi IT Kolledžist, selle kodukorrast ja eeskirjadest.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Tähtajad

Eksami uuesti sooritamiseks on mul aega kaks semestrit pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Registreerumine

Registreerumine toimub õppeosakonnas.

Tasumine

Korduseksamid on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.
Ma pean tasuma rektori poolt kehtestatud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Ühe õppeaine piires on mul õigus kolmele sooritusele.
Aine korduv deklareerimine on tasuline, v.a juhul, kui ma olen riigieelarvelisel õppekohal ning olen teatanud aine esmakordse deklareerimise tühistamisest.

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

IT Kolledž võib õppekava täitmisel arvestada minu varasemaid õpinguid ja erialast töökogemust vastavalt „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korrale”, va. õppeainete Matemaatika tasanduskursus, Ettevõttepraktika II ja Diplomitöö osas.

Tähtajad

VÕTA saamiseks pean esitama IT Kolledži õppeosakonda hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. Taotlus peab olema korrektne ja täielik ning esitatud õigeaegselt. Mind nõustab õppekonsultant, vastava aine õppejõud, õppekavajuht või VÕTA komisjoni liige.
Pärast VÕTA komisjoni otsust tuleb soovi korral selle vaidlustamiseks esitada apellatsioon IT Kolledži rektorile ühe nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest.

Nõuded

Esitatavale taotlusele tuleb lisada vajalik õpimapp, milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid (originaal või notariaalne koopia):

  • Tunnistus, väljavõte akadeemilisest õiendist, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;
  • tehtud tööde näidised;
  • kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb mul lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

  • kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
  • kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
  • on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
  • on kajastatud kogemusest õpitut;
  • analüüs minu olulisimate tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumiste ja nõrgemaite soorituste kohta ning mida ma nendest olukordadest õppisin;
  • analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Ma vastutan esitatud andmete ja dokumentide õigsuse ning täielikkuse eest.

Tasumine

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotlemisel tasun rektori käskkirjaga kehtestatud teenuse tasumäära alusel, mis koosneb menetlustasust ja ainepunkti tasust IT Kolledži õppekava täitmisel arvestatava(te) õppeaine(te) eest.
Tasun taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutu tagastatakse.
Taotluse läbivaatamine ja hindamine on tasuta järgmistel juhtudel:

  • taotlen varem IT Kolledžis sooritatud õppeaine(te) arvestamist;
  • olen eelnevalt IT Kolledžis kokku leppinud õpingute sooritamise teises kõrgkoolis (Erasmus vahetus jm. lepingulised suhted).

Varasemate õpingute ja/või töökogemuse arvestamise teel õppekava täitvate õppeainete eest õppeteenustasu ei võeta.