User:Ssaks

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Silver Saks
Esitamise kuupäev: 10. Oktoober 2014

Essee

E-Residentsuse eelregistreerimine on avatud.

Käesoleval nädalal lõi üle maailma uudistes laineid et varsti on võimalik igal inimesel maailmas saada virtuaalselt Eestlaseks: nimelt avati eelregistreerimine Eesti E-Residentsuse projektile ([1]). Aga mida see endast siis täpsemalt kujutab ja kellele seda vaja on?

Et kokku võtta mida see endast kujutab, tuleb kõigepealt mõista meie digitaalse isikutunnistuse(ID-kaart ja Mobiil-ID) süsteemi.

Digitaalse isikutunnistuse süsteem põhineb avaliku võtme krüptograafial ja infrastruktuuril, mis tähendab seda et peale isiku füüsilist tuvastamist, genereeritakse talle kaks võtmepaari. Mõlemast paarist ühte võtit hoitakse salajasena ja teine võti on avalik, ning salvestatakse koos isikuandmetega riiklikus andmebaasis. Nendel võtmetel on selline omadus et ühe võtmega krüpteeritud teksti on võimalik dekrüpteerida ainult teise võtmega. See omadus võimaldabki digitaalselt isikut tuvastada ja allkirja anda - kui on tarvis isikut tuvastada, saadab isikust huvitatud süsteem kasutajale mingi suvalise tähtede jada ja palub seda tema privaatvõtmega krüpteerida, seejärel üritab süsteem seda vastust tema avaliku võtmega dekrüpteerida ja kui tulemus on sama kui see mis talle sai saadetud, saabki süsteem teada et kasutaja omab seda privaatvõtit millega see avalik võti sobib. Allkirjastamiseks kasutatakse teist võtmepaari, aga protseduur on sarnane. Suvalise tähtede jada asemel krüpteerib kasutaja oma privaatvõtmega lihtsalt allkirjastatava asja digitaalse sõrmejälje, hiljem kui keegi tahab kontrollida kas allkiri kehtib, peab ta lihtsalt küsima andmebaasist kasutaja sellel hetkel kehtinud privaatvõtme ja kontrollima et dekrüpteerimisel vastuseks saadav sõrmejälg vastab sõrmejäljele mille ta ise allkirjastatud asja kohta arvutab.

Salajast võtit kaitseb ID-kaardi või Mobiil-ID kiipkaart, lisaks on võti veel omakorda krüpteeritud, nii et võtme kasutamiseks peab kasutaja sisestama pin koodi mis võtme avab. Nii on kindel et kui keegi kas allkirjastab või oma isikut tuvastab digitaalse isikutunnistuse abil, peab tal olema olemas kiipkaart ja ta peab teadma selle koode.

E-Residentsuse projekt võimaldab sedasama süsteemi kasutada isikusamasuse tuvastamiseks ka isikutel kes ei ole Eesti riigi kodanikud. Ükskõik kes võib minna Eesti riigi ametliku esindaja juurde ja peale seda kui tema identiteet on kindlaks tehtud, väljastatakse talle digitaalne isikutunnistus ja salvestatakse tema kohta käivad andmed. See võimaldab kõigil maailma inimestel kasutada meie infosüsteemi samamoodi nagu meie ise hetkel seda kasutame. Nad saavad digitaalselt tõestada kes nad on ja anda digitaalseid allkirju.

Aga mis kasu sellest neile on ja kes seda kasutama hakkavad?

Esiteks tuleb selgeks teha mida see ei ole: e-resident ei ole Eesti kodanik ja Eesti riigil ei ole tema ees mingisuguseid kohustusi, välja arvatud loomulikult kohustus ID süsteemi töös ja turvalisena hoida. E-resident saab lihtsalt võimaluse kasutada meie poolt pakutavaid teenuseid, näiteks Eestis firmat avada ja hallata, dokumente esitada ja allkirjastada, osaleda digitaalselt aktsionäride koosolekutel, vaadata tema kohta esitatud dokumente, kasutada meie pankade e-pangandusteenuseid ja kasutada kõiki muid olemasolevaid teenuseid mis ei ole suunatud otseselt Eesti kodanikele. Esmane sihtgrupp ongi välismaalastest ärimehed, investorid ja Eesti firmade aktsionärid. Aga kindlasti pakuvad meie pakutavad teenused huvi ka sihtgruppidele keda hetkel isegi veel ette ei tea.

Aga loomulikult on sellise süsteemi puhul võimalused palju suuremad kui eelpoolnimetatud, kuigi ka juba nimetatud süsteemid vajavad mõnel juhul välja arendamist, näiteks online aktsionäride koosoleku süsteemi peaks välja arendama Eesti Väärtpaberikeskus, sest kuigi seadus seda juba võimaldab, pole tehnilist lahendust selle jaoks veel olemas.

Loomulikult on suur osa arendusest mis on vaja teha ka mitte tehnoloogiline, vaid legislatiivne. Tuleb muuta seadusi ja mõelda kas on ehk veel toiminguid mida saaks füüsilisest ruumist virtuaalsesse viia.

Tulevikule mõeldes, kuna me tegeleme oma e-riigi süsteemi ja teadmiste pakkumisega ka teistele riikidele, siis pole võimatu et varsti saab meie e-resident oma digitaalse isikutunnistusega kasutada ka näiteks Kanada, Suurbritannia ja India elektroonilisi teenuseid. Samuti ka välismaal erasektoris tegutsevad firmad võivad leida et see on usaldusväärne ja kindel süsteem mille abil oma kasutajad identifitseerida, eeskätt Eestis filiaale omavad pangad, kelledel on juba tehnoloogiline baas selleks olemas. Meie digitaalsest isikutunnistusest saaks võti kogu maailma digiteenuste juurde ja see oleks juba väga suur asi.

Viited: [2] [3] [4] [5] [6] [7]

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kaua?
Ülejärgmise semestri punase joone päevani.
Kellega?
Õppejõuga
Kuidas?
ÕIS kaudu registreerides "Kordussooritused" alt.
Tähtajad?
Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Mis maksab?
RF kohal tasuta, OF kohal 20 EUR.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Tegevused
1) Analüüsida enda tehtud tööd ja aru saada mis õpiväljundi ja/või pädevuse sellega omandasid.
2) Vormistada kogemustest õpitu analüüs, mis VÕTA avaldusse kirja panna.
3) Konsulteerida õppekonsultandiga ja vajadusel õppejõu, õppekavajuhi või VÕTA komisjoni liikmega.(VÕTA kord)
4) Koostada ÕIS-s VÕTA avaldus. Valida Töökogemuse ülekanne. Lisada punktis 2 koostatud analüüs, mis on nüüd koos konsultandiga üle vaadatud
5) Lisada VÕTA avaldusele dokumendid mis kinnitavad töökogemuse olemasolu ja olemust. Lisaks veel tehtud tööde näidised ja kolmandate osapoolte arvamused.
6) Maksta ettenähtud rahasumma.
7) Oodata komisjoni otsust.
Tähtajad
2014/2015 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. august 2014 ning kaugõppes 19. september 2014.
2014/2015 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 26. jaanuar 2015 ning kaugõppes 6. veebruar 2015.
Üldine tähtaeg on vähemalt 10 tööpäeva enne semestri punase joone päeva.
EAP arvestamine
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus (KKK).

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

27-22 = 5, 27-26 = 1, Kokku tuleb tasuda arve 6 EAP eest, summas 6*€50 = €300.